KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Määruse tegemise aeg ja koht 04.06.2009, Tallinn Haldusasja number 3-09-1184 Haldusasi M.R-i taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Resolutsioon
- Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
- Saata käesoleva määruse ärakiri taotluse esitaja esindajale vandeadvokaadi vanemabile Helmeri Indelale. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib M. Rudi esitada määruskaebuse (HKMS § 12² lg 5). Määruskaebus esitatakse ringkonnakohtule määruse teinud halduskohtu kaudu kirjalikult. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on kümme päeva määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 47¹ lg 2 ja 3).
- 31.05.2009 saabus Tallinna Halduskohtule M.R-i esialgse õiguskaitse vahendi kohaldamise taotlus. Esialgse õiguskaitse korras palutakse kohtul keelata Tallinna Vangla kambrites (sh taotleja kambris) elektri ja kunstliku valgustuse väljalülitamine ning kohustada vastustajat tagama Tallinna Vangla kambrites (sh taotleja kambris) ööpäevaringselt elekter ja kunstlik valgustus kuni vastustaja õigusvastaste toimingute vaidlustamisvõimaluste ammendumiseni. Taotleja märgib, et alates 18.05.2009 on Tallinna Vangla kambrites elekter iga päev kell 10–17 välja lülitatud, mistõttu puudub kambrites kunstlik valgustus. Taotleja on seisukohal, et Tallinna Vangla igapäevased kambritest elektri väljalülitamisele suunatud toimingud riivavad oluliselt taotleja inimväärikust, õigust tervisele, legaliteedi ja hea halduse põhimõtet. Kunstliku valgustuse välja lülitamine takistab lugemist ja kirjutamist, mistõttu on otseselt riivatud kirjavahetuse pidamisega seonduvad õigused.
- Kohus küsis esitatud taotluse kohta ka Tallinna Vangla seisukohta. Vangla leiab oma vastuses, et esitatud taotlus tuleb rahuldamata jätta. Taotleja on vangla väidete kohaselt paigutatud Tallinna Vangla II Eelvangistushoone kambrisse nr 443, kus on akna all asetsevad laud ja kaks pikka pinki. Samuti jääb 90x109 cm mõõtudega kambriaken taotleja voodi peatsisse. Akna alumise ääre on kinni peetavad isikud 30x90 cm ulatuses papist joogipakenditega katnud, millega on millega on ise piiranud loomulikku valgustust kambris. Vangla märgib, et ei tee isikule takistusi kaitse ettevalmistamisel ning vastupidine väide on taotleja subjektiivne oletus. Samuti ei ole vangla õigusaktidega eluruumile kehtestatud nõuete ega kambri suurusele ja selle sisustusele kehtestatud nõuete vastu eksinud. Taotleja 1 märgitud silmapõletik ei saa olla tekkinud kambrist valguse väljalülitamisega seotult, kuna vaided ja taotlus on esitatud neli kuud pärast silmapõletiku põdemist. Taotleja puhul on tõkendina kohaldatud väljaandmisvahistust, mille näol on tegemist ühe vahistamise eriliigiga, mille puhul tuleb VangS kontekstis lähtuda kui vahistamisest. Vahistatute kirjavahetust ja telefonikasutamist reguleeritakse VangS §-ga 96, sealjuures ei ole taotlejale VangS §-st 96 tulenevaid õiguseid piiratud. Seega puudub antud juhul esialgse õiguskaitse vajadus ning taotlejale on õigusnormidest tulenevad õigused ja võimalused tagatud.
- Kohus jätab esitatud esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 12¹ lõikest 2 tulenevalt võib halduskohus igas menetlusstaadiumis kaebuse esitaja põhjendatud taotluse alusel või oma algatusel teha määruse kaebuse esitaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul oleks kohtuotsuse täitmine raskendatud või osutuks see võimatuks.
- Riigikohus on esile toonud, et esialgse õiguskaitse kohaldamiseks tuleb kohtul kindlaks teha esialgse õiguskaitse vajadus, anda eelhinnang kaebuse põhjendatusele ning kaaluda kaebaja õigusi, avalikke huve ja kolmandate isikute õigusi (haldusasjas nr 3-3-1-13-04). Esialgse õiguskaitse taotlust saab kohus aga sisuliselt lahendada alles siis, kui täidetud on teatud menetluslikud lubatavuse eeldused. 4.1 Vastavalt HKMS § 12¹ lõikele 3 võib halduskohus esialgse õiguskaitse määrusega muuhulgas keelata vaidlustatava toimingu sooritamise ning kohustada haldusorganit toimingut sooritama või jätkuvat toimingut lõpetama, mistõttu on taotluses esitatud nõuded lubatavad. Taotleja märgib ka, et on Justiitsministeeriumile 19.05.2009 ja 21.05.2009 esitanud vaided. Kuivõrd HKMS § 12² lõikega 1 võimaldatakse kohustuslikus kohtueelses menetluses vaide esitanud isikul esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks vaide esitamise järgselt kohtu poole pöörduda, on käesoleval juhul esialgse õiguskaitse taotluse esitamine ühelt poolt lubatav. 4.2 Teisalt on esialgse õiguskaitse taotlus lubatav, kui esineb õiguskaitse vajadus, st kui taotleja heaolu on taotluse lahendamise tulemusest sõltuvuses. Riigikohus on asjas nr 3-3-1-3-04 märkinud, et keelamiskaebuse puhul ei ole vaidlustatavat toimingut veel sooritatud. Seega on keelamistaotluse osas esialgse õiguskaitse kohaldamise eelduseks asjaolu, et esineb taotleja õiguste rikkumise reaalne oht, mida saab esialgse õiguskaitse korras vältida, kuid õiguste rikkumist veel toimunud ei ole. Taotluses märgitu kohaselt on taotleja õiguste rikkumine juba toimumas, mistõttu ei ole esialgse õiguskaitse korras toimingu keelamine enam võimalik. Kui taotlejal esineb õiguskaitsevajadus, saab kohus antud juhul vanglat kohustada jätkuvat toimingut lõpetama. Kohtu hinnangul ei esine aga käesoleval juhul esialgse õiguskaitse vajadust, kuivõrd taotlejal on õigusnormidest tulenevad võimalused oma eesmärk saavutada juba enne kohtule kaebuse esitamist. Nii võib Justiitsministeerium taotleja poolt esitatud vaided rahuldada ning vanglale ettekirjutusi teha, mis viibki taotleja juba tema poolt soovitud eesmärgini. Ühtlasi nähtub vangla arvamusest taotlusele, et Tallinna Vangla ametnikele ei ole antud korraldust päevavalgustite päevasel ajal kustutamiseks, vaid ametnikele on antud luba kambrisse paistva ereda päikesevalguse korral valgustus välja lülitada. See aga ei tähenda, et kambri valgustus lülitatakse välja igapäevaselt sõltumata valguse hulgast kambris. Kuivõrd kinnipeetava kamber peab vangistusseaduse (VangS) § 45 lõikest 1 tulenevalt vastama ehitusseaduse (EhS) alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad kinnipeetavale kambris muuhulgas piisava valgustatuse ning vanglaametnikele on antud luba kambrisse paistva ereda päikesevalguse korral valgustus välja lülitada, ei ole kohtul põhjust vanglapoolses õigusaktide järgimises kahelda. Samas ei saa taotleja esitada taotlust ka kunstvalgustuse ja elektri ööpäevaringseks kasutamiseks kohustamiseks, kuna Tallinna Vangla kodukorra punktist 2.10 tulenevalt võib vangla kambrites olevatest elektripistikutest öörahu ajaks, so kell 22.00–06.00, elektri välja lülitada. Vangla kodukorra vastavaid punkte taotleja aga taotlusest nähtuvalt vaidlustanud ei ole. 2 Lisaks selgitab kohus, et esialgse õiguskaitse eesmärgiks saab HKMS § 12¹ lõike 2 järgi olla vaid põhivaidluse tulemuse efektiivsuse tagamine. Seega esinebki õiguskaitse vajadus vaid juhul, kui esineb oht, et kohtuotsuse jõustumisel võiks selle täitmine olla raskendatud või võimatu. Kuivõrd kohustuslik kohtueelne menetlus võib kinni peetava isiku puhul viia soovitud eesmärgini ning taotleja ei ole halduskohtule esitanud sisulist kaebust, ei ole ka kohtul võimalik anda hinnangut, kas käesolevas asjas võiks kohtuotsuse jõustumisel selle täitmine olla raskendatud või osutuda võimatuks. Seega puudub käesoleval juhul esialgse õiguskaitse vajadus ning esialgse õiguskaitse taotlust ei saa pidada lubatavaks.
- Tulenevalt eelnevast jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse lubatavuse eelduste mittetäitmise tõttu rahuldamata. Aili Maasik Kohtunik 3