3. Saata määruse ärakiri kaebuse esitajale ja vastustajale. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul, arvates määruse kättesaamisest (
Edasikaebamise kord Asjaolud: Kaebuse esitaja esitas 12.02.2009 Tallinna Halduskohtule kaebuse Murru Vangla 04.12.2008 käskkirja nr 845-dm tühistamise nõudes. 19.02.2009 määrusega jättis Tallinna Halduskohus kaebuse käiguta, kuna kaebus ei vastanud
§-s 10 sätestatud nõuetele. 02.03.2009 saabus kohtule kaebuse esitaja V.A vastus 19.02.2009 kohtumäärusele, milles kaebaja märkis, et soovib Murru Vangla toimingute õigusvastasuse tuvastamist. Samas ei nähtunud kaebuse täiendusest, milliste konkreetsete toimingute õigusvastasuse tuvastamist kaebuse esitaja soovib. 03.03.2009 määrusega jättis kohus kaebuse teist korda käiguta ning palus kaebajal selgitada, milliseid konkreetseid toiminguid soovib kaebaja vaidlustada või kas soovib vaidlustada Murru Vangla 04.12.2008 käskkirja nr 845-dm. Samuti palus kohus kaebuse 1 esitajal täpsustada, kas kaebuse esitaja on ära kandnud Murru Vangla 04.12.2008 käskkirjaga nr 845-dm määratud karistuse (9 ööpäeva kartserit). 18.03.2009 esitas kaebuse esitaja kaebuse täpsustuse, milles märkis, et ei soovi Murru Vangla 04.12.2008 käskkirja nr 845-dm tühistamist, kuna on karistuse juba ära kandnud. Kaebuse esitaja soovis Murru Vangla 04.12.2008 käskkirja nr 845-dm õigusvastaseks tunnistamist ning vaidlustatud käskkirjaga seoses tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist summas 50 000 krooni. Samuti esitas kaebaja samas kaebuse täpsustuses uue nõude kohustada Murru Vanglat tema üleviimiseks teise vanglasse. 18.03.2009 määrusega jättis kohus kaebuse veelkord käiguta ning palus kaebuse esitajal selgitada, kas kaebaja on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Kaebuse esitaja märkis 27.03.2009 esitatud kaebuse täienduses, et on kahju hüvitamise nõudes pöördunud Murru Vangla poole ning vangla jättis esitatud taotluse rahuldamata. Kaebaja märkis ka, et on juba pöördunud kahju hüvitamise nõudega halduskohtusse. 30.03.2009 määrusega tagastas kohus V.A-le kaebuse Murru Vangla 04.12.2008 käskkirjaga nr 845-dm tekitatud mittevaralise kahju nõude osas läbivaatamatult, kuna kaebuse esitaja oli samasisulise kaebusega juba kohtu poole pöördunud (haldusasi nr 3-09207). 30.03.2009 määrusega jättis kohus V.A kaebuse uue nõude osas (kohustada Murru Vanglat tema üleviimiseks teise vanglasse) käiguta ning palus märkida, kas kaebuse esitaja on vastavasisulise taotlusega pöördunud vangla poole. Samuti andis kohus kaebajale võimaluse esitada kaebetähtaja ennistamise taotluse. 09.04.2009 kohtule esitatud kaebuse täienduses märkis kaebuse esitaja, et sai Murru Vangla keelduvast vastusest tema üleviimise kohta teise vanglasse teada juulis 2008, kuid vastus ise säilinud ei ole. Kaebuse esitaja esitas kohtule ka tähtaja ennistamise taotluse, milles märkis, et ei olnud teadlik, et tal on võimalus vangla keelduvat vastust kohtus vaidlustada. Samuti märkis kaebaja, et ei tunne seadusi ega oska käsitleda seadustikke ning seetõttu ei osanud tähtaegselt midagi ette võtta. 09.04.2009 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse nõude osas, millega kaebaja taotles Murru Vangla kohustamist kaebaja üleviimiseks teise vanglasse, ning küsis vastustajalt kirjalikku arvamust kaebuse esitamise tähtaegsuse kohta. 22.04.2009 esitas vastustaja Murru Vangla kirjaliku arvamuse kaebuse esitamise tähtaegsuse osas. Vastusest nähtuvalt esitas kaebaja taotluse enda ümberpaigutamiseks teise vanglasse 18.06.2008, vangla registreeris kaebaja taotluse 20.06.2008. Murru Vangla vastas kaebajale 30.06.2008, milles keeldus kaebaja ümberpaigutamise taotluse esitamisest Justiitsministeeriumile. Murru Vangla on seisukohal, et kuna kinnipeetaval puudub õigus taotleda ümberpaigutamist, siis ei ole tema subjektiivseid õigusi ka riivatud. Kaebetähtaja ennistamise taotlus tuleb jätta rahuldamata ning kaebuse menetlus tuleb lõpetada. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi tõest fakti või tõsiselt võetavaid argumente, mis annaks alust arvata, et kaebajal tõesti puudusid võimalused kaebust õigeaegselt esitada või esinesid mingi muud takistused, mida ei olnud võimalik kõrvaldada. 2 Kohtu seisukohad: Kohustamisnõude halduskohtule esitamise tähtajaks on
Üheselt on vastustaja poolt esitatud tõenditega tuvastatud, et 30.06.2008 oli kaebajale teatavaks tehtud vastustaja keeldumine kaebaja ümberpaigutamiseks Tallinna Vanglasse, nagu kaebaja oli taotlenud oma 18.06.2008 taotluses. Seega oleks kaebus
Kaebus on kohtule aga esitatud alles 12.02.2009, seega pea pooleaastase hilinemisega. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei esine põhjuseid kaebetähtaja ennistamiseks. Küllaldane põhjus tähtaja ennistamiseks võib teatud tingimustel olla õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes. Tähtaja ületamine ei saa aga olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, s.h tähtajad. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul. Subjektiivsete õiguste kaitse süsteem Eesti kohtutes, kus menetluse algatamine sõltub isiku avaldusest, eeldab, et isikud näitavad ka ise oma õiguste kaitsel üles piisavat huvi. Kui kogenematul isikul tekib kahtlus oma õiguslikes teadmistes, peab ta mõistliku aja jooksul otsima professionaalset abi. Kohus ennistab kaebuse esitamise tähtaja, kui ta loeb tähtaja möödalastuks mõjuval põhjusel (
Tähtaja saab mõjuval põhjusel möödalastuks lugeda üldiselt juhul, kui kaebuse esitamiseks esinesid objektiivsed takistused või kui muudest põhjustest tulenevalt ei saanud tähtaja jooksul kaebuse esitamist mõistlikult eeldada. Olukorras, kus mõistlikul inimesel peab tekkima kahtlus, et haldusakt või toiming võib tema huve kahjustada, ei või puudutatud isik jääda ootama asjaolude selginemist, vaid peab need välja selgitama vaide- või halduskohtumenetluses. Kohus leiab, et kaebaja ei ole välja toonud selliseid põhjuseid, mis oleksid tal takistanud kaebusega tähtaegselt kohtusse pöörduda.
lg 3 kohaselt juhul, kui halduskohus jätab tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata, lõpetab ta määrusega haldusasja menetluse. Maret Altnurme Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.