) § 407 lg-le 1 kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja on 12.05.2009 esitanud kohtule taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vasta. Kostja on hagimaterjalid 23.03.2009 isiklikult kätte saanud. Kostjat on hoiatatud tagaseljaotsuse tegemise võimalusest kostja kahjuks, kui ta hagile 20 päeva jooksul alates selle kättetoimetamisest ei vasta. Kostja ei ole hagiavaldusele käesoleva ajani vastanud. Kohus on seisukohal, et hagi on osaliselt võimalik rahuldada tagaseljaotsusega, kuna ei esine
Hagi on tõendatud kostja võla väljavõttega hageja raamatupidamisest seisuga 10.2008, esindaja poolt kostjale esitatud võlanõudega, ning väljavõtetega Kinnistusregistrist ja Maksehäireregistrist. 2 Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 alusel võlausaldaja võib võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja võla summas 6657.15 krooni.
lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Menetluskulude kindlaksmääramine
lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.
lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
§ § 1741 lg 3 järgi kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hagiavalduses esitatud nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks antud juhul riigilõiv hagiavalduse esitamise eest 1400 krooni, ning õigusabikulud 4500 krooni, mille hageja palub kohtul kindlaks määrata ning kostjalt enda kasuks välja mõista.
lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt käesoleva seadustiku §s 218 sätestatule. Arvestades, et kohtuotsus on tehtud kirjalikus menetluses ning tagaseljaotsusena, leiab kohus, et mõistlik ning põhjendatud on mõista õigusabikuludena kostjalt välja 1500 krooni. Lähtuvalt eelmainitust määrab kohus kindlaks menetluskulud ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas (1400 + 1500) 2900 krooni. Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.