← Eesti

2-09-4007/7

Obsah (12)§ 174§ 415§ 142§ 416§ 420§ 442§ 407§ 444§ 367§ 468§ 173§ 162

Tsiviilasi nr 2-09-4007 TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Zakaria Nemsitsveridze Otsuse tegemise aeg ja koht 17. aprill 2009, Tartu kohtumaja

§ 174

). Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul (

§ 415, § 416 lg 1, § 420 lg 1, § 442 lg 6).

Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (

§ 142lg 1, 2).

Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule (

§ 416lg 2, § 340).

Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (

§ 420lg 1, § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 442lg 6, § 633 lg 7).

Otsuse kättetoimetamine Toimetada otsus kätte hageja esindajale ning kostjale. ASJAOLUD Hageja ja kostja sõlmisid 28.07.2006.a. tarbijakrediidilepingu nr 0603329/95st, mis hiljem kaeti lepinguga 0604715/95st-1. Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale 30 000 krooni krediiti. Lepingu raames on pooled sõlminud mitmeid kokkuleppeid. Viimaseks oli kokkulepe nr 8, millega suurendati krediidisummat 4259.74 krooni võrra (uueks kostja kasutuses olevaks krediidisummaks loeti 75 057.98 krooni) ja alates 16.06.2008.a. loeti uueks intressimääraks 26.21% uuelt krediidisummalt aastas. Kostja ei ole hagejaga sõlmitud lepingut ja sellest tulenevaid kokkuleppeid vaatamata meeldetuletustele nõuetekohaselt täitnud. Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja 91 534.43 krooni, millest 74 357.98 krooni moodustab tagastamata krediidisumma, 10 668.40 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 750.58 krooni tasumata lepingu sõlmimise tasu, 400 krooni võla sissenõudmisega seotud kulu ja 5357.47 krooni sissenõutavaks muutunud viivis ning viivis 26.21% tagastamata krediidisummalt aastas alates 29.01.2009.a. kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostjate kanda. KOHTU SEISUKOHT Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg 3 kohaselt võib kohus teha tagaseljaotsuse

§ 407

lg 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata.

§ 444

lg-st 4 tulenevalt võib tagaseljaotsuse põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Veiko Veelma on dokumendid isiklikult kätte saanud 23.03.2009.a., kuid ei ole kohtule käesoleva ajani vastanud. Kostja poolt tuleb lugeda omaksvõetuks, et ta on sõlminud hagejaga tarbijakrediidilepingu ja sellest tulenevad kokkulepped, kuid ei ole neid 2 nõuetekohaselt täitnud ning võlgneb hagejale 91 534.43 krooni ning viivise 26.21% tagastamata krediidisummalt aastas alates 29.01.2009.a. kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni. Arvestades eeltoodut, hagiavalduses toodut ja VÕS § 76 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1, 6, lg 2, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 158 lg 1, § 397 lg 1, § 401 lg 1, § 402, § 415 lg 1, § 416 lg 1,

§ 367, peab kohus põhjendatuks rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 91 534.43 krooni, millest 74 357.98 krooni moodustab tagastamata krediidisumma, 10 668.40 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 750.58 krooni tasumata lepingu sõlmimise tasu, 400 krooni võla sissenõudmisega seotud kulu ja 5357.47 krooni sissenõutavaks muutunud viivis ning viivis 26.21% tagastamata krediidisummalt aastas alates 29.01.2009.a. kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni.

§ 468lg 1 p 2 alusel tuleb otsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

§ 173

lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 173

lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt

§ 162

lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 162lõike 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud kostjad.

Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.