lg 1 tulenevalt lasus hagejal kohustus viivitamatult teavitada üürnikku puudustest, kui üürileandja seda ei tee, ei ole kostjal kohustust talle tasuda. Kostja on seisukohal, et 4 hageja ei ole teatanud viivitamatult asja puudustest ja on kaotanud õigused antud alustele tugineda. Hageja nõuded kahju hüvitamise osas tuleb jätta rahuldamata. Tunnistaja, E.V. ’i, poolt kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et korter XXX, Tartus, oli enne üürileandmist keskmises seisundis, vana remondiga, tapeedid ja kõik olid puhtad, kuid kasutatud. Põrandad olid korras, köögis oli pandud värskelt uus reliin ja siseuksed olid vahetatud. Korteri välisuks oli vana. Ta kuulis kuidas J.R. helistas kontorist Kutkinale ja ütles, et on üürivõlgnevus ja et tapeet on ära rikutud. Kutkina ütles, et võti on koridoris jalamati all. Ta käis selles korteris koos J,R, ning nägi, et korter oli räpane, kaltsud vedelesid igal pool, põrand oli veekahjustusi saanud ja pundunud. Tapeet oli määrdunud ja sinna oli peale kirjutatud. Tunnistaja, J.R., poolt kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et tema käis korterit vaatamas enne Kutkinale üürileandmist. Korteri siseuksed olid vahetatud, kööki oli pandud põrandale reliin, ühistu oli vahetanud WC ja vannitoa torustiku. Remont oli tegemata, kuid tapeedid ja põrandad olid korras. Viimati maksis Kutkina kommunaalmakseid oktoobris 2007.a. Ühistust öeldi, talle, et korter on prügi täis, täiesti must ja haiseb ja käskis korteri ära koristada ja keelas kategooriliselt panna prügi ühistu prügikasti. 02.02.2008.a sai ta telefoni teel Kutkina’le öelda, et võlad tuleb ära maksta ja et üürileping tuleb korrektselt ära lõpetada ja korter tuleb ära koristada. Kui nad korterivalduse üle võtsid 07.02.2008.a, oli välisuks sama. Kui ta korterisse läks, siis nägi, et korter oli must, lõhutud, uksed olid mustad, täis oksendatud, tapeedid katki rebitud, elutoas vedelesid supikausid, köögi põrand oli punsunud. Täiesti ära lõhutud oli ukse polster, pistikupesad olid välja lõhutud, vannist jooksis vesi põrandale. Tunnistaja, V.K. ’i, poolt kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et tema käis koos oma õega korteris XXX kohe peale seda, kui õde selle korteri üüris. Korter oli üürikorter, kunagi oli sanitaarremont vene ajal tehtud. Tapeedid ei olnud uued ja olid kohati katki. Köök vajas remonti, põrandal oli reliin ja papp oli reliini all paisunud, kuna see oli vett saanud. Vannituba oli nii nagu oli vene ajal ehitatud, tehnika oli vana jne. Aknad olid vanad, vaheuksed olid ka vanad, tubades oli ühes toas parkett, teises toas reliin. Ta aitas õel välisukse ära vahetada 2007.a novembris, sest uks oli ära kulunud, lukk oli katki, piirdeliist katki. KOHTU PÕHJENDUSED Hageja palub kostjalt välja mõista: a) Üürivõlgnevuse summas 9 000 krooni ja kommunaalmaksete võlgnevuse summas 3 355.95 krooni. b) Viiivise tasumata üüri eest summas 4 113 krooni ja etteulatuvalt 13.50 krooni päevas kuni võla lõpliku tasumiseni. c) Tekitatud kahju summas 41 650 krooni. Võlaõigusseaduse (
) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.
lg 1 tulenevalt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Poolte vahel 13. juulil 2007.a sõlmitud eluruumi (tl 8-10) üürilepingu p. 4.2 ja 4.3 kohaselt üürnik kohustub eluruumi kasutamise eest tasuma üürileandjale üüri 3000 krooni kuus iga kalendrikuu 13 kuupäevaks. Lisaks üürile kohustub üürnik tasuma kommunaalteenuste eest vastavalt eluruumi haldaja poolt esitatud arvetele. 5 Kohtule esitatud kommunaalteenuste arvestuse väljavõttest (tl 15) nähtub, et kostja kommunaalteenuste võlgnevus on 4 919,55 krooni. Kostja hageja üüri-ja kommunaalmaksete nõudele vastu ei vaidle ning on nõus tasuma hagejale tasumata üüri summas 9000 krooni ja tasumata kommunaalmaksed summas 3 355.95 krooni, kokku 12 355.95 krooni. Kuna poolte vahel puudub vaidlus üüri-ja kommunaalteenuste võlgnevuse osas ning kostja võlgnevus on tõendatud kohtule esitatud väljavõttega kommunaalteenuste arvestusest (tl 15), siis kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks 12 355.95 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista viivis tasumata üüri eest. Hageja on arvestanud viivist alates 13.11.2007.a.
lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Üürilepingu p. 5.4 kohaselt üürnik on kohustatud punktides 4.
lg 1 kohaselt kinnisasja, elu- või äriruumi, laevakinnistusraamatusse kantud laeva ja Eesti õhusõidukite registrisse kantud õhusõiduki üürimise puhul võib kumbki lepingupool tähtajatu üürilepingu üles öelda, teatades sellest ette vähemalt kolm kuud. Poolte vahel on sõlmitud 13.07.2007.a tähtajatu üürileping, mille p. 2.4 kohaselt pooled on kinnitanud, et lepingut saab lõpetada ennetähtaegselt, kui sellest teatatakse kirjalikult vähemalt 30 päeva ette. Lähtudes poolte vahel sõlmitud eluruumi üürilepingust ja tunnistaja J.R. poolt kohtus antud ütlustest selle kohta, et eluruumi valdus võeti üle 07.veebruaril 2008.a, on kohus seisukohal, et eluruumi üürileping poolte vahel tuleb lugeda lõppenuks 07. märtsil 2008.a, kuna eluruumi üürilepingus on sätestatud 30 päevane etteteatamistähtaeg. Seega oli kostjal õigus veel 30 päeva eluruumi kasutada. Hageja palub kostjalt välja mõista tekitatud kahju summas 41 650,00 krooni. Kostja esitatud kahju nõuet ei tunnista, kuna vastavalt
§-le 336 lg 1 peab üürileandja üürniku puudustest informeerima viitamata, seda aga hageja teinud ei ole. Samuti ei ole kostja oma käitumisega hagejale kahju tekitanud. 6 Kohus asja arutanud ja hinnanud tõendeid kogumis on seisukohal, et hageja poolt esitatud kahju nõue kostja vastu kuulub rahuldamisele osaliselt.
lg 1 ja 2 kohaselt üürnik peab üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Üürnik vastutab üüritud asja hävimise, kaotsimineku ja kahjustumise eest, mis toimub ajal, kui asi oli üürniku valduses, kui ta ei tõenda, et hävimine, kaotsiminek või kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast või isikust, kellele ta asja kasutamise lepinguga kooskõlas üle andis. Üürnik ei vastuta asja hariliku kulumise, halvenemise ja muutuste eest, mis kaasnevad asja lepingujärgse kasutamisega. Tulenevalt
lg 2 peab kohus kindlaks tegema üüritud asja hävimise, kaotsimineku või kahjustumise. Hageja lähtub kahju nõude esitamisel FIE Elmo Mölder’i poolt esitatud hinnapakkumisest (tl 20a), mille kohaselt tuleks vahetada tapeet elutoas, magamistoas, koridoris. Samuti tuleks vahetada köögipõrandakate ja vann ning vanni lisad. Tunnistajate E.V. ’i, J.R. ja V.K. ’i poolt kohtus antud ütlused ühtivad selles osas, et korter oli enne üürileandmist vana remondiga. Tunnistaja V.K. ’i ütluste kohaselt olid tapeedid vanad, kohati katki ning et köögi põrandal oli reliin, kuid põrand oli paisunud, kuna oli vett saanud. Tunnistajad E.V. ja J.R. kinnitavad kohtuistungil, et tapeedid, köögipõrand ja vannituba oli kahjustatud üürniku poolt. Kohtule esitatud fotodest, (enne üürile andmist ja peale üürileandmist tl 21-30), nähtub, et vannitoa seinal oli ja on pikk lõhe koos pruunika laiguga, valamu alune ja vanni alune seinakate on katki. Vanni põhjas on fotolt nähtavalt glasuur kulunud, kuid mõrad ei ole näha. Magamistoa radiaatori ümbrusest oli ja on tapeet lahti. Köögipõranda kohta enne üürileandmist fotot esitatud ei ole. Asi tuleb tagastada koos päraldistega seisundis, mis vastab lepingujärgsele kasutamisele. Seega ei pea üürilepingu esemeks olnud asi olema üleandmise hetkel olnud seisundis. Hageja peab tõendama, et üüritud asja seisund asja tagastamisel ei vastanud seisundile, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Kui lepingus asja seisundit täpsemalt kirjeldatud ei ole, siis tuleb nõutava seisundi hindamisel lähtuda asja kasutusotstarbest üldiselt. Seega saab sellise üldise hinnangu järgi lepingu rikkumisest rääkida juhul, kui asja puudused asja kasutamist tõesti ei võimalda. Kohus on seisukohal, et ei tunnistajate, kohtule esitatud eksperthinnangutega (tl 63-82; 91105), ega ka kohtule esitatud fotodega ei leidnud tõendamist asjaolu, et kostja poolt üleantavat eluruumi ei saanud enam kasutada ning et eluruumi seisund ei vastanud lepingujärgsele kasutamisele. Nii hageja esindaja kui ka tunnistajad on kinnitanud, et remonti oli eluruumis tehtud viimati nõukogude ajal. Poolte vahel sõlmitud eluruumi üürilepingus eluruumi seisundit täpsemalt kirjeldatud ei ole. Võlaõigusseaduse § 101 lg 1 p 3 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist. Võlaõigusseaduse § 336 lg 1 sätestab, et üüritud asja tagastamisel peab üürileandja kontrollima asja seisundit ja viivitamata teatama üürnikule asja puudustest, mille eest üürnik vastutab. Kui üürileandja seda ei tee, kaotab ta õigused, mis kuuluvad talle asja puudusest tulenevalt, välja arvatud juhul, kui tegemist on puudusega, mida ei saa tavalise ülevaatusega avastada. OÜ Rovelain’i 05. veebruari 2008.a tähitud kirjast kostjale (tl 13-14) ja väljavõttest kõne eristustest (tl 87-89), nähtub, et hageja esindaja on palunud kostjat tulla Rovelain Kinnisvarabüroo kontorisse seoses poolte vahel 13. juulil 2007.a sõlmitud üürilepingust tulenevate kohustustega. Samuti on hageja esindaja mitmel korral kostjale helistanud. Kuigi üürileping lõppes poolte vahel 07. märtsil 2008.a, kostja hageja esindajaga ühendust ei võtnud. Seega on hageja poolt
§-st 336 lg 1 tulenev nõue täidetud. 7 Tunnistajate E.V. ’i, J.R., kohtule esitatud fotodega (tl 21-30), OÜ Annika Haljastuse arvega nr 7/2/08;13.02.2008.a (tl 19), on kohtus leidnud tõendamist asjaolu, et peale korteri vabastamist ega ka peale üürilepingu lõppemist ei olnud kostja ära viinud temale kuuluvat prügi ja esemeid ning et hageja pidi ise korteri ära koristama. Seega kuulub Viktor Ivanov’i hagi Alina Kutkina vastu tekitatud kahju 41 650,00 krooni nõudes rahuldamisele summas 3 540,00 krooni. MENETLUSKULUDE JAOTUS Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt TsMS §-st 163 lg 1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hagi rahuldati osaliselt, siis jätab kohus menetluskulud täilikult poolte endi kanda. Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.