Obsah (9)

§ 174§ 1741§ 415§ 142§ 416§ 420§ 442§ 444§ 122

Tsiviilasi nr 2-08-63673 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL TAGASELJAOTSUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Kersti Kerstna-Vaks Otsuse tegemise aeg ja koht 28. aprill 2009, Tartu kohtumaja, kirjalik menetl

§ 174

lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (

§ 1741lg 4).

Kaja esitamine 10. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul (

§ 415, § 416 lg 1, § 420 lg 1).

Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (

§ 142lg 1, 2).

Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule (

§ 416lg 2, § 340).

Apellatsioonkaebuse esitamine 11. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (

§ 420lg 1, § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 442lg 6, § 633 lg 7).

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA 12.

§ 444lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa.

13. Siiski peab kohus vajalikuks märkida menetluskulude kohta järgmist. Hagiavalduse esitamisel oli hagi hinnaks

§ 122

lg 1, 2, § 124 lg 1, § 133 lg 1, 2, § 134 lg 1 alusel 101 129.66 krooni (tagastamata krediidisumma 84 108.05 krooni, leppetrahv 16 821.61 krooni, lepingu muutmise tasu 200 krooni), millelt tuli vastavalt RLS § 56 lg-le 1 ja lisale 1 (redaktsioon kuni 31.12.2008) tasuda riigilõivu 5750 krooni. Hageja on nimetatud summas riigilõivu tasunud. 24.04.2009 avalduses loobus hageja leppetrahvi nõudest ning palus tagastada enamtasutud riigilõivu 1250 krooni. Kohus leiab, et hageja taotlus tuleb jätta rahuldamata. Seadus ei näe ette riigilõivu tagastamist, kui hageja vähendab pärast hagi menetlusse võtmist oma nõuet. 14. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus

§-st 162 ja § 173 lg-test 1, 4 ning arvestab ka esialgset hagihinda (101 129.66 krooni), millest lähtudes hageja riigilõivu tasus, ja lõplikku nõuet, mille kohus rahuldab. Menetluskulud tuleb jagada järgmiselt: hagiavalduselt tasutud riigilõivust tuleb jätta hageja kanda 21,74% ja kostja kanda 78,26%; kõik muud menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.

§ 1741

lg-st 3, menetluskulude jaotusest ja hageja menetluskulude nimekirjast lähtudes tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 5821.25 krooni (38 krooni elektroonilise dokumendi väljatrüki eest; 4500 krooni hagiavalduselt tasutud riigilõiv (78,26% 5750 kroonist); 1283.25 krooni kohtutäituri tasu seoses hagi tagamisega). Kohtunik 2/2