Obsah (7)

§ 630§ 442§ 174§ 150§ 428§ 162§ 405

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Kersti Kerstna-Vaks Otsuse tegemise aeg ja koht 5. märts 2009. a, Tartu kohtumaja, lihtmenetlus Tsiviilasi AS Urgen hagi OÜ Rexoil Tradin

§ 630lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 442lg 6, § 633 lg 7).

Kui kohus on otsuses kindlaks määranud ka kostja hüvitatavad menetluskulud, siis ei või menetlusosaline nõuda kulude hüvitamist

§ 174

lõigetes 1–3 sätestatud korras, välja 1 arvatud juhul, kui kohtulahend, milles menetluskulud kindlaks määrati või kindlaks määrata tuli, tühistatakse HAGEJA NÕUE Hagiavalduse kohaselt on hagejal ja kostjal olnud pikaajalised ärisuhted. Hageja müüs kostjale erinevaid kütuseid.

1. aasta aprillis müüs hageja kostjale, viimase tellimuse alusel, 4 000 liitrit suvist kergkütteõli hinnaga 32 199,84 krooni. Hageja andis kostjale kauba üle 27.04.
2. a. Kostja pidi kauba eest talle esitatud arve järgi tasuma hiljemalt 17.05.
3. a. Kostja maksis hagejale 24 673,84 krooni ja jättis ülejäänud hinna 7 526.- krooni tasumata. Hageja palus kostjalt telefoni teel võla tasumist ning esitas ka kirjaliku pretensiooni 21.09.
4. a. Kostja võlgnevust ei tasunud, mistõttu pöördus hageja võla sissenõudmiseks advokaadibüroo Rando Antsmäe poole. Vandeadvokaat Rando Antsmäe esitas hageja nimel kostjale nõudekirjas 27.05.
5. a. Pärast nõudekirja saamist kinnitas kostja esindaja, et ei kavatse võlgnevust tasuda. Võla sissenõudmisega seoses kandis hageja kulusid summas 2 383,10 krooni. Hageja nõuab kostjalt põhivõla 7 526.- krooni, kahju hüvitise 2 383,10 krooni, viivise perioodi 17.05.
6. a kuni 02.07.
7. a eest 4 639,78 ning lepingujärgse viivise 0,15% põhivõla summalt päevas alates 03.07.
8. a kuni põhivõla tasumiseni. 08.01.
9. a avalduses on hageja oma nõuet muutnud. Põhivõla tasumise tõttu loobus hageja põhivõla 7 526.- krooni nõudest ja esitas lõpliku viivisenõude summas 6 739,53 krooni. KOSTJA SEISUKOHT 15.12.
10. a avalduses kinnitas kostja, et nõustub 9 909,10 krooni suuruse nõude tasumisega 1 000.- krooni kaupa alates
11. jaanuarist
12. a. KOHTU SEISUKOHT
13. Pooltel ei ole vaidlust selles, et: -
14. aasta aprillis müüs hageja kostjale 4 000.- liitrit kergkütteõli, mille andis kostjale üle 27.04.
15. a; - kostja maksis müügihinna tasumiseks hagejale 24 673,84 krooni ja jättis maksmata 7 526.krooni; - 04.01.
16. a, s.o kohtumenetlus ajal kostja maksis kostja hagejale varem tasumata 7 526.krooni. Kergkütteõli kostjale üleandmist kinnitab ka saateleht nr 218208 (tl 21) ning müügihinna suurus nähtub arvest nr 70465 (tl 20).
17. Hageja nõuab kostjalt müügihinna tasumisega viivitamisega tekitatud kahju – õigusabikulu – 2 383,10 krooni hüvitamist ning viivist müügihinna tasumisega viivitatud aja eest perioodil 17.05.
18. a kuni 04.01.
19. a.
20. 15.12.
21. a esitatud vastuses (tl 55) on kostja nõustunud 9 909,10 krooni tasumisega hagejale. Kohus mõistab kostja avaldust selliselt, et kostja ei soovi hageja nõudele nimetatud ulatuses vastu vaielda. Kohtu veendumust kostja tahte selgitamisel kinnitab asjaolu, et 04.01.
22. a (tl 67) tasus hageja kostjale kütuse müügihinna varem tasumata osa 7 526.krooni. Selles osas on hageja oma nõudest loobunud (tl 64-66).
23. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Hageja väitel oli kostja kohustatud kogu vaidlusaluse müügihinna tasuma arvel nr 70465 näidatud ajaks, s.o hiljemalt 2 17.05.
24. a. Kostja ei ole kohustuse täitmise tähtajale vastu vaielnud. Seetõttu loeb kohus tõendatuks, et kostja oli kohustatud müügilepingu järgse maksekohustuse täitma hiljemalt 17.05.
25. a. Kuna kostja viivitas hagejale müügihinna lõplikuks tasumiseks 7 526.- krooni maksmisega kuni 04.01.
26. a, siis on ta hagejaga sõlmitud müügilepingut rikkunud. Kohtule ei ole teada asjaolusid, millest nähtuks rikkumise vabandatavus VÕS § 103 alusel.
27. VÕS § 101 lg 1 p 3 kohaselt on võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud. Vastavalt VÕS §-le 115 lg 1 võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Kahju tekkimine hagejale 2 383,10 krooni ulatuses on tõendatud Advokaadibüroo Rando Antsmäe arvega nr T 08/06/2008 (tl 35). VÕS § 128 lg 3 järgi hõlmab otsene varaline kahju muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks tehtud kulusid. Kohtu hinnangul tõendavad kostjale 07.08.
28. a saadetud hoiatus (tl 22) ja 21.09.
29. a saadetud päring ja pretensioon (tl 23-24), et hageja on teinud piisavaid jõupingutusi võla sissenõudmiseks. Seetõttu on hageja poolt kantud õigusabikulu kostja rikkumisega põhjuslikus seoses. Eeltoodu alusel ja arvestades, et kostja ei ole kahju hüvitamise kohustusele ega kahju suurusele vastuväiteid esitanud, loeb kohus hageja nõude kahju hüvitamiseks 2 383,10 krooni saamiseks põhjendatuks.
30. Samuti nõuab hageja kostjalt lepingujärgset viivist kohustuse täitmisega viivitatud aja eest. Vastavalt VÕS §-le § 101 lg 1 p 6 juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Hageja väitel on pooled kokku leppinud viivise määras 0,15% päevas. Kokkulepe viivise määra osas nähtub hageja arvates kostjale varem esitatud arvetest (tl 11-19) ning arvest nr
31. Kohus hageja väitega ei nõustu. Arvetest ei nähtu, et kostja oleks nõustunud arvel näidatud viivise määraga. Kohtu hinnangul ei tõenda asjaolu, et kostja on arvetel näidatud summad hagejale tasunud pooltevahelist kokku-lepet viivise osas. Poolte varasem praktika tõendaks kokkulepet viivise määra osas näiteks juhul, kui kostja oleks varem maksnud hagejale viivist arvetel näidatud määras. Kuna kohus ei ole tuvastanud poolte kokkulepet viivise osas, siis on hageja õigustatud nõudma viivist seaduses sätestatud määras. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 kohaselt Kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
32. jaanuari ja
33. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt Eesti Panga poolt Ametlike Teadaannetes avaldatule on VÕS §-s 94 lg 1 nimetatud intressimääraks kuni 31.12.
34. a olnud 4% aastas ja alates 01.01.
35. a 2,5% aastas. Seega on viivise määraks vastavalt 11% (4%+7% ) ja 9,5% (2,5% + 7%) aastas. Hageja poolt esitatud viivisearvestuse (tl 66) kohaselt on kostja viivitanud 7 526.- krooni tasumisega kokku 597 päeva. Sellest 593 päeva eest on viivisemääraks 11% aastas ja 4 päeva eest 9,5%. Seega on viivise nõude suuruseks kokku 1 352,83 krooni (7 526.- kr * 11% /365 päeva * 593 päeva + 7 526.- kr * 9,5% / 365 päeva * 4 päeva).
36. VÕS § 113 lg 5 kohaselt juhul, kui kohustuse täitmisega viivitamisest tekkinud kahju suurus ületab viivise, võib nõuda viivist ületava kahju hüvitamist, kui kahju hüvitamise nõue on olemas. Viidatud normist tuleneb, et viivise nõue neeldub kahju hüvitamise nõudes juhul, kui 3 kahju hüvitamise nõue on viivise nõudest suurem. Kohus on tuvastanud, et hagejal on õigus nõuda kostjalt 2 838,10 krooni kahju hüvitisena ja 1 352,83 krooni viivisena. Seetõttu jätab kohus hageja nõude viivise saamiseks rahuldamata ja rahuldab hageja nõude kahju hüvitamiseks.
37. Kohus jätab rahuldamata hageja taotluse poole 7 526.- kroonilt arvestatud riigilõivu tagastamiseks. Hageja on põhjendanud riigilõivu tagastamise taotlust sellega, et loobus 7 526.- krooni osas hagist kostja vastu.

§ 150

lg 2 p 2 alusel tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist.

§ 428

lg 1 p 3 kohaselt on hagist loobumine aluseks menetluse lõpetamisele otsust tegemata. Kohtu arvates on hageja avaldusega küll haginõuet vähendanud, kuid ei ole hagist loobunud. Hagist osalise loobumise võimalust ega riigilõivu tagastamist sel juhul ei ole tsiviilkohtumenetluse seadustikus ette nähtud. 9. Vastavalt

§-le 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hageja on haginõuet vähendanud selle tõttu, et kostja nõude osaliselt rahuldas ja kohus rahuldab hagi kahjuhüvitise nõudes, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

§ 162

lg 2 järgi pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.

§ 405

lg 1 p 3 kohaselt võib asja lahendamisel lihtmenetluses näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. Hageja on palunud menetluskuluna kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu ja lepingulise esindaja kulu 4 999,70 krooni (tl 66).

§-st 175 lg 1 tulenevalt juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vabariigi Valitsuse 04.09.

1. a määruse nr 137 lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad § 1 lg 1 järgi on kuni 10 000.- krooni suuruse hagihinna korral lepingulise esindaja kulude sissenõudmise ülempiiriks 5 000.- krooni. Riigikohus on 16.06.
2. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-74-04 on kinnitanud oma varasemat seisukohta, et otsuse tegemise ajal kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus ette nähtud õigusabikulude hüvitamise määr on kulude maksimaalseks määraks kõigi kohtuastmete jaoks kokku. Vaatamata sellele, et õigusabikulude sissenõudmise piirmäär on käesoleval ajal kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusega on tsiteeritud põhimõte kohaldatav ka käesoleva ajal. Silmas pidades, et hageja lepinguline esindaja oli hageja nõude aluse ja asjaoludega tuttav juba enne kohtumenetluse algust, et kohus lahendab asja lihtmenetluses kohtuistungit pidamata ning, et käesolevas asjas on lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmääraks 5 000.- krooni kõigi kohtuastmete peale kokku, leiab kohus, et hageja lepingulise esindaja mõistlikud ja põhjendatud kulud on 3 000.- krooni. Hageja lepingulise esindaja kulu 3 000.- krooni ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 750.- krooni tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kohtunik 4