Obsah (8)

§ 442§ 654§ 230§ 236§ 229§ 238§ 436§ 162

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-06-5915 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 09. juuni 2009, Tallinn Kohtukoosseis Mare Merimaa, Kaupo Paal, Urmas Reinola Ts

§ 442

lg-s 8 sätestatud nõuete kohaselt ning on õigesti kvalifitseerinud pooltevahelise õigussuhte. Tegemist on rahvusvahelisest veolepingust tuleneva õigussuhtega, mille osas tuleb kohaldada rahvusvahelise autoveolepingu konventsiooni (CMR) sätteid ning osas, milles CMR poolte õigussuhteid ei reguleeri, võlaõigusseaduse (VÕS) sätteid. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohtadega ning leiab, et kohus on põhjendatult rahuldanud hagi osaliselt ning jätnud vastuhagi rahuldamata. Tulenevalt

§ 654lg-st 6 ringkonnakohus ei korda otsuses olevaid põhjendusi.

Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud väidetele märgib kolleegium alljärgnevat:

§ 230lg 1 järgi on poolte kohustuseks tõendada oma väiteid ja vastuväiteid.

Õige on, et menetlusosaline võib taotleda kohtu abi tõendite kogumiseks, kui ta ise ei saa tõendit esitada (

§ 236lg 2 ).

Seejuures peab taotlus tõendite kogumiseks olema esitatud seaduses ettenähtud korras ja tähtajal. Taotluse läbivaatamisel peab kohus hindama, kas taotletav tõend on lubatav ja asjakohane, so kas ta omab tsiviilasjas tähtsust või mitte.

§ 229

lg 1 järgi peab tsiviilasjas tõend sisaldama teavet, mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja 4 vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Toimiku materjalide kohaselt esitas kostja taotluse tõendite kogumiseks 09.11.2007. Maakohus jättis taotluse rahuldamata põhjusel, et kostja ei esitanud välismaal asuvate äriühingute registrikaarte kohtu poolt määratud tähtajaks (t.lk.197). Seega on maakohus tõendite kogumisest keeldumist põhjendanud.

§ 238

lg 3 p 3 kohaselt kohus võib keelduda tõendi vastuvõtmisest ja selle tagastada või keelduda tõendite kogumisest kui tõend esitatakse või tõendi kogumist taotletakse hilinenult. Apellant taotles uute tõendite vastuvõtmist apellatsioonimenetluses, kuid kolleegium ei tuvastanud alust uute tõendite vastuvõtmiseks. Ka ei ilme taotluses märgitud tõenditest, et need omaksid tähtsust vaidlusküsimuste suhtes. Poolte vahel puudus vaidlus asjaolu üle, et hageja teostas vedu, mis on tõendatud CMR saatelehtedega, ning et veotasu on kostja poolt maksmata. Apellandi väidetel vastustaja ei ole tõendanud, et kaup toimetati kohale nõuetekohasel viisil. Vastuväitest võib aru saada, et kui kaup toimetatakse kohale puudujäägiga, siis ei saa ka vedaja veotasu nõuda. Selline seisukoht on ekslik. CMR artikkel 23 punkt 4 kohaselt kuulub kauba osalise kaotsimineku korral hüvitamisele veomaks proportsionaalselt kahju suurusele. Seda ongi maakohus arvesse võtnud, mõistes kostjalt välja veotasu osaliselt. Seega otsus hagi osalises rahuldamises on igati seaduslik ja põhjendatud. Apellandi väidetel jättis maakohus vastuhagi põhjendamatult rahuldamata. Kolleegium selle väitega ei nõustu ning leiab, et Eurosped OÜ ei suutnud kahju olemasolu ja selle suurust usaldusväärselt tõendada. Apellatsioonkaebuse väidetel veoautost varastatud kunstnahkadest leidis Ukraina miilits üles 59 kunstnaha rulli, 17 rulli tuli juurde osta, mille osas ei ole kohus seisukohta võtnud. Apellandi väide on ekslik. Otsuse põhjenduste kohaselt A. S. Consulting-East aktist (t.lk.141-159) ilmneb, et Ukraina miilits leidis üles kogu varastatud kauba ja 12.

1. 2005 anti kaup üle Ukraina äriühingule Iskož-
2. Kostja, kaheldes A. S. Consulting-East akti usaldusväärsuses, ei ole suutnud ümber lükata nimetatud aktis olevaid andmeid üleantud kunstnaha rullide koguse kohta. Nimetatud akti kohaselt ülesleitud rullid saadeti kaubasaajale 13.09.
3. Kohus on märkinud, et ka kostja ise on esitanud saatedokumendi, millest ilmneb, et 76 rulli kunstnahka saadeti tõepoolest 13.09.2005 Ukrainast Sillamäele (t.lk. 128-129). Apellandi väidetel on maakohus jätnud põhjendamatult arvestamata esitatud kompromisskokkulepet. Nimetatud kompromisskokkulepe on sõlmitud Rockman EOOD ja PT Eurosped vahel 15.11.2005 selles, et toimub tasaarveldus 17 kunstnaha rulli maksumuse, veotasu 800 USD ja Rockman EOOD võla osas transporditeenuse eest. Maakohus tuvastas, et kogu kaup oli üles leitud, seega ei saanud kostjal tekkida varalist kahju 17 rulli kunstnaha maksumuse osas. Siit tulenevalt on maakohus põhjendatult asunud seisukohale, et kompromisskokkulepe ei tõenda usaldusväärselt kostjal tekkinud kahju olemasolu. Apellandi väidetel esines tal täiendav kulu 76 kunstnaha rulli toimetamisel sihtkohta, kuid kohus ei ole motiveerinud, miks ta jättis täiendava veotasu kostja kanda. Õige on, et puuduoleva kauba järelesaatmine sihtkohta on seotud veokuluga, kuid selle kulu suuruse tõendamise kohustus lasus kostjal. Vastuhagi kohaselt esitas Rockman EOOD OÜ-le Eurosped arve nr 00000039 800 USD ehk 10 160 krooni tasumiseks täiendava veoteenuse kasutamise eest. Toimikus olevast faktuurarvest nr 00000039 ilmneb, et maksjaks on hoopis Rockman EOOD. Sellest dokumentaalsest tõendist ei ilmne, kellele ja mille eest pidi Rockman EOOD maksma 800 USD (t.lk.127). Kolleegium leiab, et nimetatud tõendiga ei ole kostja tõendanud temal kahju olemasolu veokulu osas. Ka ei saa lugeda selle kahju tõendamiseks usaldusväärseks tõendiks kompromisskokkulepet. 5 Kolleegium ei tuvastanud materiaalõiguse normi ebaõiget kohaldamist ega hagi piiride ületamist viiviste väljamõistmisel. Hageja taotles viiviste väljamõistmist, lähtudes arvetel olevast 0,07%. Õige on, et hagis ei sisaldu konkreetset viiviste arvetust, kuid on esitatud nii viivise arvestuse lähteandmed kui ka selle lõppsumma. Maakohtu seisukoht on õige, et viivise suuruse märkimine arvetel ei tähenda pooltevahelise kokkuleppe olemasolu viivise määra osas, mistõttu kohaldas seaduses olevat määra, so VÕS §-i
4. Otsusega on välja mõistetud nõudes olevast summast väiksem viivise summa. Seega ei ole tegemist hagi piiride ületamisega.

§ 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega, kuivõrd kohtu ülesandeks on kohaldada õiget seadust. Arvestades eeltoodut, puudub alus maakohtu otsuse tühistamiseks.

§ 162lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Sama põhimõte kohaldub ka apellatsioonimenetluses. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Mare Merimaa Kaupo Paal Urmas Reinola 6