) § 60 lg 2 kohaselt kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama. Pooled ei vaidle selle üle, et Ü.T. on Ü.T. laps ning Ü.T. on Ü.T. vanem (isa). Vaidlust pole ka selles, et alates 01.09.2008.a õpib Ü.T. Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakooli koka eriala 1.kursusel; et xxxxxxx.a sai Ü.T. täisealiseks, et ta täisealiseks saanuna jätkab õpinguid kutseõppeasutuses ning et tema õpingute orienteeruv lõpetamise aeg on 2012.a. Kostja võttis omaks, et alates poja täisealiseks saamisest 13.03.2009.a ei ole ta osa võtnud poja ülalpidamisest. Asjaolu, et kostja ei ole vabatahtlikult andnud ülalpidamist oma täisealisele, kutseõppeasutuses õppivale pojale annab tunnistust, et kostja on rikkunud
Kui vanem ei täida
lg-s 2 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, st rikutud on täisealise, õppiva lapse õigust saada vanemalt ülalpidamist, on täisealine õppiv laps õigustatud nõudma vanemalt elatist kohtu kaudu. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue kostjalt elatise saamiseks põhjendatud ja tuleb rahuldada. 2.
lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest.
lg 4 kohaselt on minimaalne elatis ühele lapsele kuus pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a määruse nr 254 kohaselt on alates 01.01.2008.a kuupalga alammääraks täistööaja korral 4350 krooni. Seega on elatise minimaalmäär alates 01.01.2008.a 2175 (4350 : 2) krooni kuus. Hageja nõuabki kostjalt igakuist elatusraha seaduses sätestatud minimaalmääras. Hageja soov saada kostjalt sellises ulatuses elatusraha igati seaduslik ja põhjendatud. Kostja esitatud tõendi kohaselt on tema 2009.a keskmine töötasu 6897.50 krooni kuus. Kostja kinnituse kohaselt ei ole tal teisi ülalpeetavaid peale hageja. Kostja selgituste kohaselt ei esine tal asjaolusid
lg-te 5 ja 6 mõttes, mis annaksid aluse jätta elatis välja mõistmata või vähendada väljamõistetava elatise suurust. Seega on kostja võimeline andma hagejale ülalpidamist 3448.75 (6897.50:2) krooni ulatuses. Tsiviilasi nr 2-09-14383 Eeltoodut arvestades on hageja nõue elatise saamiseks hageja nõutud ulatuses põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista elatise 2175 krooni kuus kuni hageja õpingute lõpetamiseni K M- ja T. 3.
MS lg 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud perekonnaseaduse § 61 6.lõikes nimetatud asjaolusid. Hageja taotles elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt alates 14.märtsist 2009.a, st alates täisealiseks saamisele järgnevast päevast. Kostja kinnitas, et ei alates hageja täiseliseks saamisest andnud talle ülalpidamist. Kostja kinnituse kohaselt ei esine tal
Eeltuvastatud asjaolud kinnitavad, et hageja taotlus elatise saamiseks tagasiulatuvalt alates 14.03.2009.a on kooskõlas seadusega, st tuleb rahuldada. Kostjalt tuleb välja mõista elatis hageja ülalpidamiseks alates 14.03.2009.a. Sirje Lahesoo Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.