TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Avalikult teatavakstegemine 29. mai 2009 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Tsiviilasi Hagi ese nr 2-09-13413 L.L. versus G.M. Elatise nõue Asja lahenda

§ 60

lg-st 1, mille kohaselt vanem kohustatud ülal pidama oma alaealisi lapsi.

§ 61

lg 2 kohaselt elatis määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja laste vajadustest.

§ 61

lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

§ 61

lg 6 kohaselt kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui: 1) vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või 2) lapsel on piisav sissetulek või 3) ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Hageja on taotlenud kostjalt lapse ülalpidamiseks elatise väljamõistmist lapse kohta 4809.75 krooni.

§ 61

lg-st 4 tuleneb, et selles rahalises suuruses (pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast) on vanem kohustatud lapse ülalpidamisest osa võtma, sõltumata vanemate varalisest seisundist ja laste vajadustest. Kostja on töövõimeline isik. Kostja väitel ta ei tööta ja elab vanemate kulul. Hageja sissetulekuks on emapalk ja lapsetoetus, kokku 4200 krooni kuus. Kohus leiab, et hageja poolt taotletav elatis on liialt suur, arvestades kostja varandusliku seisundiga. Kostja ei oma käesoleval hetkel töökohta ja elab vanemate kulul. Kohus leiab, et kostja ei ole võimeline hetkel elatist maksma rohkem kui miinimummääras s.o. 2175 krooni kuus. Kohus on seisukohal, et kostja varanduslik olukord ei ole selline, mis miinimummääras elatise maksmisel, oleks kostjale ebamõislikult koormavaks. Kohus ei tuvastanud mõjuvaid põhjuseid, mille tõttu tuleks elatise suurust vähendada alla seaduses sätestatud miinimummäära. Kohus peab põhjendatuks määrata

§ 61

lg 4 alusel kostjalt väljamõistetava igakuise elatusrahana elatise suuruseks lapse kohta 2 175 krooni kuus, s. o pool Vabariigi Valitsuse 2008 a kehtestatud kuupalga alammäärast. Kostja ei ole esitanud ja kohus ei tuvastanud erandlikke asjaolusid, mille kohaselt tuleks kostjalt elatis välja mõista alla seaduses kehtestatud alammäära. Kostja väide, et tal on ülalpidamisel veel 2 üks alaealine laps, ei ole selliseks mõjuvaks põhjuseks, mis annaks määrata elatise suuruse alla miinimummäära. Samuti ei ole mõjuvaks põhjuseks kostja töötus, sest ta on töövõimeline isik ja ta on kohustatud ülal pidama oma alaealise lapsi ning seega tuleb tal otsida töökoht, mis võimaldab oma laste ülalpidamiskohustust täita.

§ 70

kohaselt kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatise hagi esitamisest. Kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61

1. lõikes nimetatud asjaolusid. Kohtus leidis tõendamist hageja ja kostja seletustega, et kostja ei ole täitnud ülalpidamiskohustust L.L. suhtes ning seega on õigustatud välja mõista kostjalt elatis tagasiulatuvalt arvestusele alates xx.xx.xxxx ( lapse sünnikuupäev ). 3.
2. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 438 lg-le 2 kohtuotsuse tegemisel otsustab kohus menetluskulude jaotuse. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma ning vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 3). TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta kostja kanda. Helle Tamm Kohtunik 3