Obsah (6)

§ 660§ 475§ 477§ 229§ 172§ 661

TARTU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Likvideerimismenetluse lõpetamine Avalduse ese 17. juuni 2009 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja nr 2-97-36 Viljandi Maavalitsuse avaldus Holstre kolhoosi sundlõpetamine Asja

) §-st 478, tegi kohus määrusega alljärgnevad otsustused. Otsustused avalduses

1. Lõpetada Holstre kolhoosi (likvideerimisel) likvideerimismenetlus. Täiendavad otsustused
2. Seoses määruse tegemisega: 2.1 määrata likvideerija Aivar Leismanni tasuks 12 705 (kaksteist tuhat seitsesada viis) krooni 62 senti; 2.2 vabastada Aivar Leismann likvideerija kohustustest pärast Holstre kolhoosi registrist kustutamist; 2.3 saata määruse koopia avaldajale ja likvideerijale. Selgitused kohtumäärusele
3. Selgitada, et määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada kirjalik määruskaebus Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule ning määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva, alates määruse määruskaebuse kättetoimetamisest või edastamisest (

§ 660ja § 661).

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Asjaolud Viljandi Maavalitsus on 02.01.1997 esitanud Viljandi Maakohtule avalduse Holstre kolhoosi sundlõpetamiseks. Viljandi Maakohtu
2. juuni 1997.a. otsusega tsiviilasjas nr 2269/97 algatati Holstre kolhoosi likvideerimismenetlus ja likvideerijaks nimetati sama otsuse alusel Aivar Leismann. Vastavalt põllumajandusreformi seaduse § 233 lõikele 1 korraldas likvideerija Holstre kolhoosi bilansi koostamise seisuga
3. juuni 1997, haldas ja müüs likvideeritava kolhoosi vara, tegeles võlgade sisse nõudmisega. Likvideerija on esitanud kohtule aruande Holstre kolhoosi likvideerimismenetluses ja taotluse likvideerimismenetluse lõpetamiseks. Likvideerimismenetlus on lõppenud – rahuldamata nõudeid ei ole ning kogu kolhoosi vara on realiseeritud.
4. Kohtu põhjendused 2.
5. Seaduslikud alused menetlemisel ja menetluse käik Hagita menetluses lahendatavaks asjaks on juriidilise isiku sundlõpetamine (

§ 475lg 1 p 121).

Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 12.03.1992.a. otsuse „Eesti Vabariigi põllumajandusreformi seaduse rakendamise kohta“ punkt 3 kohaselt lõpeb põllumajandusreform ühismajandis kohaliku omavalitsuse volikogu otsusel pärast kõigi õigustatud subjektide nõudmiste rahuldamist ning ühismajandi reorganiseerimist või likvideerimist. Põllumajandusreformi seaduse § 253 lõike 2 kohaselt esitavad likvideerijad pärast kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamist, lootusetu maksuvõla kustutamist ja ülejäänud vara üleandmist kohaliku omavalitsuse volikogule avalduse ühismajandi registrist kustutamiseks.

§ 477

lg 2 kohaselt võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Asjas toimunud menetluse järel peab kohus võimalikuks asja sisulise lahendamise kohtuistungit pidamata. 2.

1. Lahendatav õiguslik küsimus Kohtul tuleb lahendada õigusliku küsimusena asjaolud likvideerimismenetluse lõpetamise kohta. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 4 lg 1 kohaselt, õigussuhet reguleeriva sätte puudumisel kohaldatakse sätet, mis reguleerib sellele õigussuhtele lähedasi suhteid. Sellise sätte puudumisel lähtutakse seaduse üldisest mõttest. Vastavalt TsÜS 41 lg-le 1 juriidilise isiku lõpetamisel toimub selle likvideerimine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Vastavalt TsÜS § 41 lg-le 2 likvideerimise korraldavad likvideerijad, kelleks on juriidilise isiku juhatuse või seda asendava organi liikmed, kui seaduse, põhikirja või ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Sundlõpetamise korral määrab likvideerijad kohus. Likvideerimise alustamisega lõpevad juhatuse või seda asendava organi volitused. Vastavalt TsÜS § 41 lg-le 8 likvideerimise ajal tuleb juriidilise isiku nimele lisada märkus likvideerimisel. 2.
2. Tuvastatud asjaolud, järeldused ja õiguslik analüüs Hagita menetluses võib kohus lugeda asjaolude tõendamiseks piisavaks ka muu tõendusvahendi (

§ 229lg 2).

Avalduse lahendamisel loeb kohus isikute ärakuulamisi usaldusväärseteks tõendusvahenditeks koos muude tõenditega. Kohus peab asjas likvideerija kirjalikult esitatud asjaolusid ja seisukohti usaldusväärseks ja piisavaks ega pea vajalikuks isiku täiendavat ärakuulamist. Arvestades kohtu poolt asjas kindlakstehtud tähtsust omavaid asjaolusid tuleb likvideerija esitatud aruanne kinnitada ja taotlus likvideerimismenetluse lõpetamiseks rahuldada. 2.4. Menetluskulude jaotus Hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. (

§ 172lg 1).

Juriidilise isiku sundlõpetamise menetluse ning juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramise ja sellega seotud menetluse kulud kannab juriidiline isik. Kohus võib kulud jätta täielikult või osaliselt avaldaja või muu isiku kanda, kui see on asjaolusid arvestades õiglane (

§ 172lg 6).

Vajalikud kohtuvälised kulud hüvitatakse hagita menetluses menetlusosalistele samadel alustel tunnistajale makstava hüvitisega. Kohtuväliste kulutuste hüvitamist saab nõuda üksnes juhul, kui kohus jätab need mõne menetlusosalise kanda. Riigi kanda võib kohtuvälised kulud jätta üksnes juhul, kui kohtuväliste kulude kandmiseks anti isikule menetlusabi. See kehtib ka

§ 172

lg-s 3 nimetatud juhul (

§ 172lg 8).

2 Tulenevalt aruandes esitatud asjaoludest, likvideerija põhistusest on põhjendatud määrata Holstre kolhoosi (likvideerimisel) likvideerija Aivar Leismanni tasu suuruseks kokku 12 705,62 krooni. 2.5. Määruse edasikaebamisest Määruskaebus esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult selle maakohtu kaudu, kelle määrust määruskaebusega vaidlustatakse (

§ 661lg 1).

Määruskaebuse esitamise tähtaeg on hagita menetluses tehtud määruste puhul 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui määrust ei pidanud isikule kätte toimetama, arvestatakse määruskaebuse esitamise aega ajast, millal kohus selle isikule edastas (

§ 661lg 2).

Toomas Lillsaar Kohtunik 3