Obsah (10)

§ 174§ 415§ 448§ 420§ 444§ 407§ 367§ 468§ 173§ 162

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Avalikult teatavakstegemine 04. juuni 2009 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Tsiviilasi Hagi ese nr 2-08-65576 Swedbank AS versus Urmas

) §-st 434, tegi kohus otsustused. Otsustused hagis

1. Swedbank AS hagis Urmas Kimsen vastu: 1.1 rahuldada hagi ja välja mõista Urmas Kimsenilt Swedbank AS kasuks võlgnevus 59 379.88 ( viiskümmend üheksa tuhat kolmsada seitsekümmend üheksa kr ja 88 s ) 1.2 välja mõista Urmas Kimsenilt Swedbank AS kasuks viivis protsendina põhinõudelt ( 47 381.79 kr ) alates 05.05.2009 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg. 1 sätestatud määras ( EKP intress + 7 % aastas, hetkel määr 0,026% ) 1.3 välja mõista Urmas Kimsenilt Swedbank AS kasuks viivis menetluskuludelt ( 8 008.06 kr ) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg. 1 sätestatud määras. Muud otsustused
2. Seoses menetluskuludega ja tähtaja kindlaksmääramisega: 2.1 jaotada menetluskulud ning jätta need kostja kanda 2.2 välja mõista Urmas Kimsenilt Swedbank AS kasuks tasutud riigilõiv summas 8008.06 ( kaheksa tuhat kaheksa kr ja 06 s ). 2.3 tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks. Selgitused otsusele edasikaebe korras ja tähtajas ning menetluskulude kindlaksmääramises
3. Selgitada: 3.1

§ 174

lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda avalduse esitamisega Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu menetluskulude rahalist kindlaksmääramist kohtuotsuses sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse jõustumisest; avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid; 3.2

§ 415

lg 2 kohaselt on kostjal tagaseljaotsuse peale õigus esitada kaja Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul;

§ 448lg.

42 kohaselt kirjeldava ja põhjendava osata tehtud tagaseljaotsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kaja esitamise tähtaja jooksul soovist esitada kaja. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab kaja esitamise tähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest. 3.3

§ 420

lg 1 kohaselt on hagejal tagaseljaotsuse peale õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule otsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul; kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; 3.4 apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Menetluse käik Kohus on saatnud 15.
2. 2009 kostjale hagiavalduse koos sellele lisatud materjalidega ja andnud kostjale kirjaliku vastamise tähtja
3. mai 2009 hoiatades, et tähtaegselt vastamata jätmisel võib kohus teha tagaseljaotsuse. Nähtuvalt väljastusteatest on kostja edastatud kohtudokumendid kätte saanud. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Tsiviilasja menetlemisel ilmnesid asjaolud tagaseljaotsuse tegemiseks. Seoses tagaseljaotsuse tegemisega jätab kohus

§ 444

lg 1 kohaselt otsusest kirjeldava osa välja ja põhjendavas osas märgib üksnes õigusliku põhjenduse.

1. Kohtu põhjendused 2.
2. Seisukoht hagis Hageja esitatud asjaoludest lähtuvalt on põhjendatud hagi rahuldamine. 2.
3. Kohaldatavad seadused ja otsuse õiguslik põhjendus Vastavalt

§-le 407 kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Seoses sellega, et kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb

§ 407kohaselt teha asjas tagaseljaotsus.

Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise. Hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Hageja esitatud faktiliste väidete põhjal teeb kohus järelduse, et kostja võlgnevus hagejaele on leidnud tõendamist. Hagi rahuldamise õiguslikuks aluseks on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Võlausaldajal on õigus VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt nõude kohustuse täitmist, kui võlgnik on kohustust rikkunud ning p 6 kohaselt nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 102 kohaselt peab võlgnik teatama kohustuse täitmist takistavast asjaolust ja selle mõjust. 2 VÕS § 113 lg 1 kohaselt on võlausaldajal õigus rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

§ 367

kohaselt võib viivisnõude esitada koos põhinõudega selliselt, et ei nõuta viivist mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (

§ 468lg 1 p 2).

2.3. Menetluskulude jaotus Vastavalt

173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma ning vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel (

§ 173

lg 3).

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud

§ 162lg 1 kohaselt jätta kostja kanda.

Menetluskuluks on hageja poolt tasutud riigilõiv summas 8 008.06 krooni. Helle Tamm Kohtunik 3