KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Oliver Kask, Viive Ligi Otsuse tegemise aeg ja koht 02.06.2009, Tallinn Haldusasja number 3-08-2292 Haldusas

) mõistes. Enamus kasutusloa taotlusele lisatud jooniseid on omaniku A. Haava enda joonistatud. Jooniste koostamise õigused ja litsentsid A. Haaval aga puuduvad. Kasutusloal puuduvad vajalike ametite kooskõlastused. Puudub ehitise ülevaatuse akt. Kasutusloa väljastamisega on püütud tagantjärele seadustada hoones tehtud ehitustöid ilma vajaliku dokumentatsioonita ja õigusakte järgimata.

1. Tallinna Linnaplaneerimise Amet palus jätta kaebuse rahuldamata. Xxxx xx x ehitise II korrusel asuvale mitteeluruumile on väljastatud kasutusluba nr 8401, mis näitab, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud kasutamise otstarbele. Kasutusloa taotlus esitati vastustajale 10.10.2008 vastavalt vastustaja 18.06.2008 ettekirjutusele nr
2. Kasutusloa taotluse toimikus sisaldub OÜ Tehvo ventilatsioonisüsteemide mõõtmisprotokoll MA-58, Tallinna Tervisekaitsetalituse tunnustamise otsus nr 6203, Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti mälestiste ja muinsuskaitsealal paiknevate ehitiste konserveerimise, restaureerimise, remondi ja muude ehitustööde luba nr
3. Kasutusluba on välja antud vastavalt

§ 33lõikele 3 ja §-le 34.

Enne kasutusloa väljastamist sooritas kasutusloa väljastaja tehnosüsteemide nõuetekohase ülevaatuse, mille käigus ei tuvastatud kasutusloa väljastamisest keeldumise aluseid. Ülevaatus on vormistatud TLPA 05.11.2008 õiendina, mille on allkirjastanud ehitusjärelevalve teenistuse direktor Rain Seier. 2

§ 34

ei sätesta sõnaselgelt, et kasutusloa väljastaja peaks hindama asjaolu, kas kasutusloa väljastamine ja ehitise või selle osa kasutamine kasutusloaga määratud otstarbel ei too kaasa kolmandate isikute õiguste ülemäärast riivet. Hoolimata nimetatust on vastustaja olnud teadlik sellest, et kaebaja ei ole rahul kolmanda isiku poolt ventilatsioonist tuleneva saaste ja müra suunamisega tema akende suunas. Kasutusloa väljastaja arvestas selles osas Tervisekaitseinspektsiooni kesklabori füüsika labori 26.09.2008 müra mõõtmise protokolliga nr 6/4-6-1/132, mille kohaselt on uuringuga tuvastatud ainsa negatiivse asjaoluna, et ventilatsioonisüsteemide poolt tekitatud helirõhutasemed ületavad lubatud piirväärtust juhul, kui nende tööaeg öösel ületab 4 tundi. Ametlikult on Xxxx xx x restoran avatud kella 12–24 ja ventilatsioonisüsteeme käitatakse peale sulgemisaega veel maksimaalselt 1 tunni vältel. Arvestades, et ööaeg algab 22.00, toimub ventilatsioonisüsteemi käitamine öisel ajal 3 tundi. Seega ei too kasutusluba kaasa kaebaja õiguste kahjustamist.

1. Kolmas isik AS Marcron palub jätta kaebuse rahuldamata. AÕS § 143 lg 1 ja AÕS § 144 sätetes reguleeritud asjaõiguslikest naabriõigustest tulenevad vaidlused kuuluvad tsiviilkohtu pädevusse. Nimetatud sätetele tuginedes ongi kaebaja esitanud 2007 hagi Harju Maakohtule. Kuna tegemist on tsiviilõigusliku vaidlusega, ei saa halduskohus võtta antud asjas seisukohta selles, kas isiku õigusi on rikutud tulenevalt AÕS sätetest. Saastatud õhu olemasolu ei ole tõendatud. Müratase vastab kehtivatele normidele, mida tõendab kaebaja enda esitatud mõõdistusprotokoll. Restorani pidajaks Xxxx xx x hoones on OÜ Kumanets, kelle majandustegevuse registri väljatrükile on restorani lubatud lahtioleku aegadeks 11.00-23.
2. Ühelgi juhul ei ole vajalik lahtiolekuaja ületamine enam kui nelja tunni võrra. Seega ei ole lubatud mürataset ületatud. Ventilatsiooniseadmete helirõhutasemed vastavad normidele. Uue kasutusloa andmise vajadus ei ole seotud ehitustegevusega, vaid ruumide kasutamise otstarbe osalise muutumisega. Sihtotstarve ise ei ole muutunud. Samuti ei ole hoones 20032008 teostatud mingeid ehitusluba nõudvaid ehitustöid. Uue kasutusloa väljastamise vajadus oligi tingitud asjaolust, et vastustaja arvates ei vasta II korruse mitteeluruumi kasutamise otstarve osaliselt algses kasutusloas märgitud kasutusotstarbele. Ettekirjutuse õigusliku alusena on viidatud

§ 61

lg 1 punktile 7, mis käsitlebki ehitise kasutamist selleks mitte ettenähtud otstarbel. Kuivõrd ehitusluba nõudvaid ehitustöid ei ole teostatud, saaks vaidluse all olla üksnes küsimus, kas sihtotstarve on määratletud õigesti, mitte see, miks ei ole hoone ruumide otstarbe korrigeerimisel nõutud ehitusprojekti. Sõltumata sellest, kas tegemist on restoraniga või kohvik-baariga, on konkreetsete ruumide funktsiooniks jätkuvalt toitlustamine. Sellest omakorda järeldub, et isegi kui uus kasutusluba tühistada, ei muuda see olematuks varasemat kasutusluba ning selles märgitud toitlustamisega seotud otstarvet. Eelnevast tulenevalt ei muutuks faktiline olukord ja ruume on jätkuvalt võimalik kasutada klientide teenindamiseks ja toitlustamiseks. Kõnealused ruumid on korduvalt läbinud toiduseaduse ja selle alusel vastu võetud õigusaktide alusel läbi viidava tunnustamismenetluse, mille tulemusena on ruume peetud kaubandus- ja toitlustusteenuse pakkumiseks sobivaks ja nõuetele vastavaiks. Nii tunnustamine toiduseaduse alusel kui ka registreerimine majandustegevuse registris oleks välistatud, kui sellise tegevusega kaasneksid mingid lubamatud mõjutused. Vaatamata kaebaja kaebustele erinevatesse instantsidesse mingeid lubamatuid mõjutusi või ebaseaduslikku tegevust Xxxx xx x hoones tuvastatud ei ole. TLPA 06.12.2006 ettekirjutuse täitmise eesmärgil asus kolmas isik selles sisalduvaid kohustusi täitma. Kolmas isik esitas Tallinna Kultuuriväärtuste Ametile ettepaneku - selgituse 3

§ 2tähenduses.

Olemasolevat ventilatsioonisüsteemi ei laiendatud ega ei ehitatud ümber, nende töödega ei suurendatud ventilatsioonisüsteemi töömahtu ning funktsioone. Nende tööde eemärgiks oli ventilatsioonisüsteemi mürataseme alandamine. Tööde lõppedes tellis AS Marcron loas märgitud järelevalve teostajalt restorani ventilatsiooniavade taastamise muinsuskaitselise järelevalve aruande, milline kooskõlastati Tallinna Kultuuriväärtuse Ametis 02.04.

1. Aruandes on jõutud järeldusele, et kõik tööd tehti vastavalt projektile ning muinsuskaitselise järelevalve all Tallinna Kultuuriväärtuse Ameti poolt väljastatud loa alusel.
2. Tallinna Halduskohtu 06.02.2009 otsusega kaebus rahuldati ning vaidlustatud kasutusluba tühistati. Riigikohtu halduskolleegiumi 18.10.2007 lahendist nr 3-3-1-60-07 tulenevalt on kaebus halduskohtus lubatav ning see tuleb lahendada sisuliselt, kui haldusorgan on rikkunud kasutusloa väljaandmisel oma kohustust kontrollida, kas antav kasutusluba on kooskõlas õigusaktidega. Käesolev vaidlus ei ole oma sisult tsiviilõiguslik, kuna kohus ei anna vaidluse lahendamisel hinnangut küsimusele, kas AÕS naabrusõigusi reguleerivaid sätteid on kolmanda isiku poolt rikutud. Kaebus on esitatud tulenevalt väidetavatest

sätete rikkumisest. Ventilatsioonisüsteemi ehitamine on ehitamine

§ 3lõike 7 mõttes.

Asjas kogutud tõenditest nähtuvalt on kolmas isik muutnud 2007. a olemasolevat ventilatsioonisüsteemi II korrusel, pidades silmas ruumide uut kasutusotstarvet, ja võtnud kasutusele seni ventilatsioonisüsteemi osana mittekasutusel olnud avad tulemüüris. Eelnevast nähtuvalt oli üheselt tegemist ehitamisega. Vastavalt

§ 16

lg 1 punktile 2 on kohaliku omavalitsuse kirjalik nõusolek nõutav, kui muudetakse ehitise tehnosüsteeme. Käesoleval juhul see seadusest tulenev nõusolek ventilatsioonisüsteemi muutmiseks puudus ja vastustaja keeldus vaatamata kaebaja korduvatele põhjendatud pöördumistele sisuliselt järelevalve teostamisest. Kohus on vastustaja sellise tegevuse jõustunud kohtuotsusega haldusasjas nr 3-07-46 hinnanud selgelt õigusvastaseks. TLPA poolt kohtule edastatud kasutusloa nr 8401 toimikus puudub ehitise ülevaatuse akt

mõttes. Esitatud TLPA 05.11.2008 õiend seda kindlasti ei ole. Õiend sisaldab asjassepuutumatuid andmeid ning on väljastatud alles pärast kasutusloa andmist. Õiendi punktis 1 on tehtud viide Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti 09.03.2007 loale, mis ei ole luba

§ 16

tähenduses, mistõttu ei saanud TLPA teha loa alusel järeldust, et ehitustehniliselt on ehitamine toimunud kõiki õigusnorme ja ohutusnõudeid järgides. Õiendi punktis 2 viidatud Tervisekaitseinspektsiooni kesklabori füüsika labori poolt 26.09.2008 tehtud müra mõõtmise protokollist nr 6/4-6-1/132 selgub, et hoone Xxxx xx x ventilatsioonisüsteemi poolt naaberkinnistule suunatud ventilatsioonimüra ületab lubatud öiseid müranorme juhul, kui nende tööaeg öösel ületab 4 tundi.

§ 33

lg 2 kohaselt tuli kasutusloa taotlusele lisada ehitusprojekt, mille alusel süsteem ehitati. Sellist ehitusprojekti ei ole – kolmanda isiku juhatuse liikme joonised ei ole projekt

tähenduses. Kuna puudub nii ventilatsioonisüsteemi kui ka elektrisüsteemi projekt, siis ei ole võimalik tuvastada ventilatsioonisüsteemi võimsust ega ka töörežiimi. Kaebaja on põhjendatult mures, et omanik 4

§ 33lg 2 kohaselt on kasutusloa taotlemiseks nõutavad.

Nii on kasutusloa taotluse juurest puudu ehitusprojekt, mille kohaselt ehitis on ehitatud ja ka dokument, mis tõendab ehitise tehnosüsteemi tehnilise kontrolli teostamist. Lisaks ei ole keegi kontrollinud, kas Põhja-Eesti Päästekeskuse 16.01.2007 ettekirjutus on kolmanda isiku poolt nõuetekohaselt täidetud ja väljaehitatud ventilatsioonisüsteem on tuleohutuse seisukohalt igati nõuetekohane. Kuna kasutusluba on TLPA poolt välja antud menetlusnorme rikkudes määral, mis võis mõjutada kasutusloa väljaandmist, tuleb see tühistada. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

1. AS Marcron apellatsioonkaebuses palutakse Tallinna Halduskohtu 06.02.2009 otsus tühistada. Kohus on märkinud, et kaebuse esitamine on lubatav, kui kasutusloa väljaandmine võib endaga kaasa tuua kolmanda isiku õiguste ülemäärase riive. Otsusest aga ei nähtu, milles kaebaja õiguste rikkumine seisneb. Kaebaja viited asjaõiguslike naabriõiguste rikkumistele on asjakohatud ja kaebaja tegelik eesmärk on vastustajalt kahjutasu nõudmine ja antud haldusasja otsuste kasutamine tõenditena viidatud tsiviilasjas kolmanda isiku vastu. Halduskohtumenetluse eesmärgiks ei saa olla tõendite „tekitamine" tsiviilkohtumenetluse tarbeks. Analoogselt viidatud tsiviilasjaga leiab kaebaja oma õiguste riivet saastatud õhu ja müra tahtliku suunamisega. Nimetatud väited ei ole millegagi tõendatud. Müratase vastab kehtivatele normidele, mida tõendab kaebaja enda esitatud mõõdistusprotokoll. Need väited, et tegelikult mürataset ei ole ületatud, on kohus jätnud tähelepanuta, mistõttu on kohus rikkunud HKMS § 25 lg 2 ja TsMS § 442 lg 8 nõudeid. Kohus on leidnud, et asjas puuduvad ehituse ülevaatuse akt, ehitusprojekt ja dokument, mis tõendab tehnosüsteemi tehnilise kontrolli teostamist. Samas on kohus konstateerinud, et asjas on olemas 2006 koostatud ventilatsiooniprojekt ning OÜ Tehvo
2. a mõõtmisprotokoll. Seisukoht, et enne TLPA ettekirjutust koostatud tõendid ei oma asjas tähtsust, on vale, kuivõrd asjas tuleb hinnata ka varasemate toimingute õiguslikku tähendust. 5

§ 16lõikest 2 tulenevale kirjaliku nõusoleku vajadusele.

Seega kohaldub kirjaliku nõusoleku puhul ehitusprojekti suhtes haldusorgani diskretsiooniõigus, mistõttu ei ole projekti olemasolu seadusega nõutav. Ehitusprojekti, tehnosüsteemi mõõtmiste ja ülevaatuse akti puudumise näol ei saanud tegemist olla selliste menetlus- ja vormivigadega, mis võisid mõjutada asja otsustamist. HMS § 58 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Vaidlusaluste ruumide kasutamise otstarbeks oli

1. a kasutusloast nr 2238 nähtuvalt ilusalong, kohvik, baar. Seega oli juba
2. a vaieldamatult olemas toitlustamise funktsioon Xxxx xx x II korruse ruumides. Alates
3. a tegeletakse samades ruumides vaid toitlustamisega. Hoones ei ole
4. a aset leidnud selliseid ehitustöid, mis tingiksid uue ülevaatuse läbiviimise või uute, senisest erinevate dokumentide esitamise vajaduse. Kohus on jätnud apellandi vastavasisulised seisukohad analüüsimata. Apellandilt ei ole varasemalt nõutud ehitusluba, vaid haldusorganile on piisanud Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti 09.03.2007 loast nr 3038 XXXX X teise korruse ruumide ventilatsiooniavade korrigeerimiseks.
5. Martti Raidal palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Avalik-õiguslik subjektiivne õigus tuleneb eraõiguslikke õigussuhteid reguleeriva seaduse ühest normist, mis seab eraõigusliku tagajärje seosesse halduse avalik-õigusliku tegevusega. Kuna AÕS § 144 lg 1 ja AÕS § 144 lg 2 teevad selge õigusliku vahe ebaseadusliku ja seadusliku rajatise talumise kohustuse vahel, on kaebaja eesmärgiks, et vastustaja väljastatud kasutusluba ei seadustaks ebaseaduslikult tehtud ehitustööd ja ei tekitaks seeläbi Xxxx xx x mitteeluruumist nr 15 tulenevate võimalike keelatud mõjutuste talumiskohustust. XXXX X on muude tehnosüsteemide hulgas välja ehitatud uus gaasiküttesüsteem, millel samuti puuduvad kõik projektid, ehitusload, kooskõlastused, vastuvõtuaktid jne. Kuna kasutusloa nr 8401 dokumentides tuleb esitada ka üldandmed hoone Xxxx xx x kohta tervikuna ja kolmas isik on kirjutanud, et hoone on tahkel küttel, on kolmas isik teadlikult esitanud kasutusloa taotluses valeandmeid ja TLPA on neid aktsepteerinud, olles samas küttesüsteemi ümber- ja väljaehitamisest teadlik. Kuna gaasiküttesüsteem pole ehitatud

ja kehtivaid nõudeid järgides, pole ka tagatud tuleohutus. Väide, et hoone Xxxx xx x tehnosüsteemide kasutamine on seotud restorani lahtioleku ajaga külastajatele, on eksitav. Ehitusseadus ei võimalda siduda hoone või selle osa ehitamist ja sellele kasutusloa andmist äritegevuse ajaga, sest restorani lahtioleku aeg sõltub omaniku äriplaanist, samas kui restorani töötajad töötavad ka siis, kui restoran on külastajatele suletud. Kolmas isik eksitab kohut väitega, et 2003. a kasutusloa andmine oli ehitisele kui tervikule kasutusloa andmine. 2003. a kasutusluba on antud samale mitteeluruumile ehitusseaduse alusel ja sarnastel asjaoludel, sest mitteeluruumi nr 15 kasutamise otstarvet sooviti muuta 6

sätetele vastav vajalik projektdokumentatsioon ja

§ 33lg 4 nõutav ehitise ülevaatuse akt koos kõigi vajalike kooskõlastustega.

Sama oleks pidanud kolmas isik ja TLPA tegema ka

1. Apellandi väide, et kõik vajalikud dokumendid olid olemas ja vormistatud varasemast ajast ning puudub mõistlik vajadus nende teistkordseks vormistamiseks, on asjakohatu. Kolmas isik on
2. a muutnud olemasolevat ventilatsioonisüsteemi II korrusel ja võtnud kasutusele seni ventilatsioonisüsteemi osana mittekasutusel olnud avad tulemüüris, mistõttu ei saa väita, et
3. a on kasutusloa taotlemisel asjakohased dokumendid
4. a ehitise ülevaatuse akt,
5. a koostatud ventilatsiooniprojekt ja
6. a OÜ Tehvo mõõtmisprotokoll. Kolmas isik nimetab OÜ Tehvo
7. a mõõtmisprotokolli E. Ernesaksa koostatud ventilatsiooniprojektiks. Nimetatud dokument on ainus dokument, mis ei ole A. Haava enda koostatud. Tegelikult on OÜ Tehvo mõõtmisprotokoll dokument, mida nõudis Tallinna Tervisekaitsetalitus
8. a selleks, et tunnustada toiduseaduse alusel XXXX X pindadel nr 15 esmakordselt tööd alustavat restorani. Seega on OÜ Tehvo mõõtmisprotokoll tehtud toiduseaduse nõuete kohaselt restorani tunnustamiseks. Kui hoone ventilatsioonisüsteemid on tõepoolest ehitatud OÜ Tehvo mõõtmisprotokolli järgi, on siinkohal tegemist tõendiga ebaseadusliku ehitustöö kohta. Vastavalt
9. a hoone XXXX X mitteeluruumi nr 15 mõõdistusprojektile puudusid sel ajal hoonete XXXX X ja Vene 10 vahelises tulemüüris ventilatsiooniavad. Põhja-Eesti Päästekeskus tuvastas nende olemasolu
10. a ja fikseeris tuleohutusnõuete rikkumise. Seega kolmanda isiku viited
11. a plaanidele võivad küll omada ajaloolist väärtust, kuid ei saa olla aluseks ebaseaduslikele ehitustöödele. Keskaegsed aknad ja nendel kohtadel olnud avad ei olnud 1920-ndate algul kasutusel restorani sundventilatsiooni avadena.
12. Tallinna Linnaplaneerimise Amet nõustub AS Marcron apellatsioonkaebuses olevate seisukohtadega ning jääb oma varasemalt väljendatud seisukohtade juurde. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
13. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu käesolevas asjas vaidlustatud otsuses ning haldusasjas 3-07-46 võetud seisukohaga, et ventilatsioonisüsteemi ehitamine on ehitamine

tähenduses.

§ 2lg 6 p 4 kohaselt on ehitamine muuhulgas tehnosüsteemide muutmine.

Üldteadaolevalt liigitub tehnosüsteemide alla ka ventilatsioonisüsteem. Vastavalt

§ 3

lg-le 7 peavad sisekliima tagamisega hoone konstruktsioonid ja tehnosüsteemid olema projekteeritud ja ehitatud hoonete energiakasutuse tõhustamise miinimumnõuete kohaselt, kusjuures ehitise soojustus ning kütte-, jahutus- ja ventilatsioonisüsteemid peavad tagama ehitises tarbitava energiahulga vastavuse ehitise asukoha klimaatilistele tingimustele ning ehitise kasutamise otstarbele.

§ 16

lg 1 p 2 kohustab tehnosüsteemide muutmiseks küsima kohaliku omavalitsuse kirjalikku nõusolekut. Ringkonnakohus leiab, et eelviidatud nõusolek antud juhul puudus. Halduskohus on õigesti märkinud, et nõusolekut ei saa asendada Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti 09.03.2007 luba. Luba nr 3038 on välja antud muinsuskaitseseaduse alusel, teostades eelkõige muinsuskaitselist, mitte aga ehitustehnilist järelevalvet. Pealegi sätestab muinsuskaitseseaduse § 35 lg 31 selgesõnaliselt, et kui tööde teostamiseks on ehitusseaduse kohaselt nõutav kohaliku omavalitsuse kirjalik nõusolek või ehitusluba, annab kohalik omavalitsus selle pärast Muinsuskaitseameti poolt tööde alustamise loa väljastamist. 7

§ 32

lg 1 kohaselt on kasutusluba kohaliku omavalitsuse nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud kasutamise otstarbele.

§ 33lg 4 kohustab enne kasutusloa väljastamist läbi viima ehitise ülevaatuse.

Vastustaja oleks selle käigus muuhulgas pidanud välja selgitama, kas pärast

1. aastal kasutusloa väljastamist on mitteeluruumides toimunud ehitustöid ning kas need on läbi viidud nõuetekohaselt.
2. Kasutusluba väljastatakse ehitisele või selle osale. Tehnosüsteem ei ole ehitise osa, millele väljastataks eraldi kasutusluba. Seega ei järgne tehnosüsteemide muutmisele vajadust uue kasutusloa väljastamiseks. Vastav ehitustehniline järelevalve viiakse läbi

§ 16lg 1 p-s 2 nimetatud kirjaliku nõusoleku andmisega.

Tehnosüsteemide muutmisel on seos kasutusloaga üksnes seeläbi, et tehnosüsteemide muutmise tagajärjel ei tohi ehitise või selle osa kasutamine kasutusloas märgitud sihtotstarbel muutuda võimatuks. Eeltoodu puudutab ka tehnosüsteemide rajamiseks või muutmiseks majaseina avade tegemist või varasemade avade suurendamist. Kui naaberkinnistu omanik leiab, et avad või ventilatsioonisüsteem mõjutab teda õigusvastaselt, saab ta eelkõige taotleda ehitusjärelevalve läbiviimist. Seda on kaebaja ka haldusasjas 3-07-46 teinud ning halduskohus on vastustaja tegevusetuse ehitusjärelevalve teostamisel hoone ventilatsioonisüsteemi ümberehitamisel tunnistanud õigusvastaseks. Käesolevas haldusasjas on kaebuse esemeks kasutusloa nr 8401 suhtes esitatud tühistamiskaebus. Seega saab kohtumenetluses hinnata eelkõige seda, kas kasutusloa väljastamise menetlus on olnud nõuetekohane. 10. Ringkonnakohus on eelnevalt viidanud

§ 33

lg-le 4, mille kohaselt tuleb enne kasutusloa väljastamist läbi viia ehitise ülevaatus. Käesoleval juhul on olemas TLPA ehitusjärelevalve teenistuse direktori 05.11.2008 õiend, millest võib järeldada, et seoses kasutusloa väljastamisega teostati kontrolltoiminguid, kuid õiendist ei nähtu, milles kontrolltoiminguid seisnesid. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et õiendit ei saa pidada ehitise ülevaatuse aktiks. Apellatsioonkaebusest nähtub, et

1. aastal hoones uut ülevaatust ei tehtud, sest vastasel korral oleks apellant kui mitteeluruumi omanik olnud sellest teadlik. Nõustuda ei saa apellandi seisukohaga, et piisas, kui ülevaatus viidi läbi enne
2. aasta kasutusloa väljastamist. Ringkonnakohus on otsuse punktis 8 leidnud, et enne sihtotstarbe muutmist lubava kasutusloa väljastamist peab ülevaatuse igal juhul läbi viima. Vastupidise tõlgenduse korral muutuks uue kasutusloa väljastamine sihtotstarbe muutumisel sisutuks.
3. aastal ilusalongi pidamiseks antud kasutusluba ning selle õiguspärasus ei taga mingil viisil, et samu mitteeluruume võib
4. aastal kasutada restoranina. 8

§ 16lg 1 p-s 2 nõutud kirjalikku nõusolekut.

Seega, teades kasutusloa väljastamise menetluses, et

§ 16

lg 1 p-ga 2 reguleeritud järelevalvemenetlus on läbi viimata, oleks vastustaja pidanud vastavad kontrollitoimingud läbi viima enne kasutusloa andmist, kuid seda ei tehtud. Toimikus olevate tõendite põhjal võib järeldada, et ventilatsioonisüsteemi muudeti esmalt

1. aastal. Sellele viitab märge OÜ Tehvo
2. a mõõtmisprotokollis, mille kohaselt on ventilatsiooniprojekti koostanud insener E. Ernesaks veebruaris
3. Vastavat projekti vastustaja välja nõudnud ei ole. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga selles, et tehnosüsteemide puhul ei ole projektide esitamine tulenevalt

§ 16

lg 3 nõutav, kuid eeltoodu ei tähenda, et ehitamise kohta ei pea üldse mingeid andmeid omama.

1. aastal on ventilatsioonisüsteemis tehtud muudatusi: ventilatsiooniavasid suurendati, avadesse paigutati puitrestid, sissepoole tuletõkkeklapid ja mürafiltrid. Ka selle kohta ei ole muud dokumentatsiooni kui Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti 09.03.2007 luba nr 3038 ning sellele lisatud ajaloolase A. Pantelejevi muinsuskaitselise järelevalve aruanne, mis ei oma süsteemi ehitustehnilise nõuetekohasuse seisukohast mingit õiguslikku tähendust. Sellist tähendust ei saa olla ka Tallinna Tervisekaitsetalituse 16.05.2006 otsusel ning mõõtmisprotokollidel. Lähtuvalt eeltoodust nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et kasutusloa väljastamise menetlus ei ole olnud nõuetekohane ning esinevad puudused on sellist laadi, mis toovad kaasa kasutusloa tühistamise.
2. Apellatsioonkaebuses on muuhulgas leitud, et kaebajal puudus kasutusloa vaidlustamiseks kaebeõigus. Ringkonnakohus nõustub kaebeõiguse osas halduskohtuga ning leiab, et olukorras, kus kaebaja kaasomandis oleva korteriomandi aknad asuvad kasutusloaga lubatud restorani ventilatsiooniavade mõjualas, on kaebajal subjektiivne õigus nõuda kohtulikku kontrolli küsimuses, kas restorani tegutsemine vastavas mitteeluruumis ning sellest tulenevad negatiivsed mõjutused (ventilatsiooni müra ja saaste) on õiguspärased või mitte. Kuigi kaebaja on viidanud naabrusõiguste riivele, ei tähenda, et vaidluses kasutusloa üle on need asjakohatud. Ka kasutusloa väljastamisel, kui toimub ruumide varasema kasutamise otstarbe muutmine, peab kohalik omavalitsus hindama vastava muudatuse mõju teistele isikutele. Kohalik omavalitsus ei pea nõustuma mitteeluruumi kasutamise otstarbe muutmisega, kui sellest tulenev teiste isikute õiguste riive oleks ebaproportsionaalne.
3. Ringkonnakohus märgib veel täiendavalt, et kaebaja ja kolmanda isiku huvide tasakaalustamiseks võib kasutusloa välja anda ka tingimuslikuna. Nt tunneb kaebaja muret, et kuigi Tervisekaitseinspektsiooni kesklabori füüsika labori müra mõõtmise protokoll kohaselt ei ületa ventilatsioonisüsteemi helirõhutasemed öösel norme vaid siis, kui seadmete tööaeg öösel ei ületa 4 tundi, ei nähtu kasutusloast mingeid piiranguid, mis takistaksid seadmeid kasutada nt ööpäevaringselt. Kuigi

otseselt vastavat regulatsiooni ei sätesta, on kohalikul omavalitsusel oma otsustuspädevusest tulenevalt õigus näha kasutusloaga ette ehitise või selle osa kasutamise täpsemad tingimused, kehtestades nt ventilatsioonisüsteemi käitamise keelu pärast mingit kellaaega. 9