KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Heino-Vello Pihlak Otsuse tegemise aeg ja koht 09. juunil 2009.a Paide kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-21602 Tsiviilasi

§ 142lg 1, 2).

Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 SEB Pank või arveldusarvele nr 221013921094 Swedbank, viitenumber mõlemal juhul

1. M-L.M võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Hagi nõue ja asjaolud 12.05.2009 esitas M-L.M Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale hagi E.L. vastu elatise nõudes. E.L. on M-L.M isa ning isalt oli elatis laste, seejuures ka hageja ülalpidamiseks, välja mõistetud ema M M kasuks kuni laste täisealiseks saamiseni. Hageja sai täisealiseks xxxxxxxxx.a. Kuna hageja õpib P G
2. klassis, siis palub ta kostjalt välja mõista elatise igakuiste maksetena 2631.75 krooni kuni 30.08.
3. Hageja poolt hagiavalduses esitatud andmetel kulub tal igakuiselt vältimatuteks püsikuludeks 4180 krooni. Hageja soovib, et kostja maksaks elatise M M pangakontole nr xxxxxxxxxx ASis Swedbank. Menetluse käik Kostjale on hagimaterjalid ja menetlusse võtmise teade väljastatud hagiavalduses antud aadressil, millised on kostjale edastatud posti teel. Hagi materjalid on allkirja vastu üle antud kostjale isiklikult allkirja vastu. Kostjale anti võimalus kirjalikuks vastamiseks 14 päeva menetlusdokumentide kättesaamisest arvates. Kostja tähtajaks kirjalikku vastust esitanud ei ole. Kostjat on hoiatatud vastamata jätmise tagajärgedest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega ning õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Asjas võib teha tagaseljaotsuse. Kohtu tuvastatud asjaolud ja põhjendused Perekonnaseaduse (PKS) § 63 lg 1 kohaselt elatise käesoleva seaduse paragrahvis 60 nimetatud isikule mõistab kohus vanemalt välja selle isiku nõudel, lähtudes käesoleva seaduse paragrahvis 61 sätestatust. PKS § 60 lg 2 sätestab, et kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama. E.L. on oma xxxxxxx sündinud tütre M-L isa ning on kohustatud oma täisealiseks saanud ja gümnaasiumis õppivat last ülal pidada. M-L.M õpib P G xxxx klassis. Üldjuhul peavad vanemad oma lapsi ülal vabatahtlikult. Kui vanem ei täida PKS §-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, siis on täisealisel lapsel PKS § 60 lg 2 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu. PKS § 61 lg 2 sätestab, et elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Tulenevalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a määrusega nr 254 on kuupalga alammääraks kehtestatud 4350 krooni. Seega on miinimum elatise summa ühele lapsele 2175 krooni. Hageja palub oma ülalpidamiskulude katteks kostjalt välja mõista igakuine elatis alates 4.05.2009 summas 2631.75 krooni kuni 30.08.2010, s.o kuni õpingute lõppemiseni gümnaasiumis. Üldjuhul mõistetakse elatis välja alates hagiavalduse esitamise päevast. Hagiavalduse on hageja kohtule esitanud 12. mail 2009.a, kuid hageja nõuab elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt alates täisealiseks saamisest xxxxxx.a. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Varem kostjalt M M kasuks tütar M-L ülalpidamiseks välja mõistetud elatise maksmise kohustus lõppes xxxxxxxx ning PKS § 70 lg 2 kohaselt kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid. Kohus leiab, et hageja nõue elatise väljamõistmiseks alates 4.05.2009 summas 2631.75 krooni on asjaoludega õiguslikult ja kohus rahuldab selle. PKS § 61 lg 3 järgi võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 alusel ei pea elatise hagilt riigilõivu tasuma. Poolte menetluskulud jätab kohus nende endi kanda (

§ 164

lg 3).

§ 468

1 p 2 alusel tunnistab kohus elatise väljamõistmise otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Heino-Vello Pihlak Kohtunik 2