) mõistes, mis peavad olema kasutusloa kohustuslikud osad. Enamus kasutusloa taotlusele lisatud jooniseid, mis peaksid nõudma projekteerimist, on omaniku AS Marcron juhatuse liikme A. Haava, kel puuduvad vastavad õigused ja litsentsid, enda joonistatud. Kasutusloal puuduvad täielikult kõik vajalikud ametite kooskõlastused, sh Põhja-Eesti Päästekeskuse, Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti, Tallinna Tervisekaitsetalituse jm kasutusloa kohustuslikud kooskõlastused. Puudub ehitise ülevaatuse akt (
lg 4 ja
alusel välja antud majandus- ja kommunikatsiooniministri (MKM) määrused). Kasutusluba on välja antud vaatamata sellele, et pole tehtud ehitise ülevaatust ja tuvastatud selle vastavust õigusaktidele. Eelnevast järeldub, et kasutusloa nr 8401 väljastamisel on rikutud paljusid õigusakte ja nende alusel TLPA enda kehtestatud nõudeid (avalikult saadaval TLPA kodulehel). Tegu on katsega tagantjärgi seadustada hoone Vene tn 8 mitteeluruumis nr 15 tehtud ehitustöid ilma vajaliku dokumentatsioonita ja õigusakte järgimata. Projektide puudumine kasutusloas ei võimalda kontrollida rajatud ventilatsioonisüsteemi vastavust õigusaktidele. Kasutusloale lisatud Tervisekaitseinspektsiooni kesklabori füüsika labori poolt 26.09.2008 tehtud müra mõõtmise protokollist nr 6/4-6-1/132 selgub, et hoone 2 Vene tn 8 ventilatsioonisüsteemi poolt naaberkinnistule suunatud ventilatsioonimüra ületab lubatud öiseid müranorme. Seega on rikutud AÕS § 143 lg-t 1. Kuna puuduvad nii ventilatsioonisüsteemi kui ka elektrisüsteemi projektid, siis ei ole võimalik tuvastada ventilatsioonisüsteemi võimsust ja töörežiimi. See on
Hoone Vene tn 8 ventilatsioonisüsteemi tööaeg ei ole põhimõtteliselt seotud restorani lahtioleku ajaga külastajatele, vaid vajadusega ventileerida niiskeid ja saastunud ruume (köök, tualetid, nõudepesuruum jne) ja väljutada saastunud õhku. Ei ole olemas ühtegi õigusakti, mis seoks hoone või restorani köögi, tualeti, nõudepesuruumi jne ventilatsioonisüsteemi töötamise või välja lülitamise külastajate viibimisega restoranis. Seega ei vasta hoone kõikidele õigusaktidele
Vastustaja TLPA vastulause ja taotlus Vene tn 8 ehitise nr 101015197 II korrusel asuvale mitteeluruumile on väljastatud kasutusluba nr 8401, mis näitab, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud kasutamise otstarbele. Kasutusloa taotlus esitati TLPA-le 10.10.2008 vastavalt TLPA 18.06.2008 ettekirjutusele nr
Enne kasutusloa väljastamist sooritas kasutusloa väljastaja tehnosüsteemide nõuetekohase ülevaatuse, mille käigus ei tuvastatud kasutusloa väljastamisest keeldumise aluseid. Ülevaatus on vormistatud TLPA 05.11.2008 õiendina, mille on allkirjastanud ehitusjärelevalve teenistuse direktor R.S.
ei sätesta sõnaselgelt asjaolu, et kasutusloa väljastaja peaks hindama ka seda, kas kasutusloa väljastamine ning ehitise või selle osa kasutamine kasutusloaga määratud otstarbel ei too kaasa kolmandate isikute õiguste ülemäärast riivet või rikkumist. Hoolimata viimatinimetatud asjaolust on TLPA olnud teadlik sellest, et M.R ei ole rahul kolmanda isiku poolt ventilatsioonist tuleneva saaste ja müra suunamisega tema akende suunas. Kasutusloa väljastaja arvestas selles osas Tervisekaitseinspektsiooni kesklabori füüsika labori 26.09.2008 müra mõõtmise protokolliga nr 6/4-6-1/132, mille kohaselt on uuringuga tuvastatud ainsa negatiivse asjaoluna, et ventilatsioonisüsteemide poolt tekitatud helirõhutasemed ületavad lubatud piirväärtust juhul, kui nende tööaeg öösel ületab 4 tundi. Ametlikult on Vene tn 8 restoran avatud kella 12 – 24 ja ventilatsioonisüsteeme käitatakse peale sulgemisaega veel maksimaalselt 1 tunni vältel. Arvestades, et ööaeg algab 22.00, siis toimub ventilatsioonisüsteemi käitamine öisel ajal 3 tundi. Tulenevalt eespooltoodust asus vastustaja kasutusloa väljastamisel seisukohale, et kasutusluba ei too kaasa kaebaja õiguste kahjustamist. Kaebaja vaidlustas kasutusloa väljastamise korralduse eelkõige motiivil, et kasutada halduskohtu otsust käimasolevas tsiviilvaidluses tõendina. Kasutusloa vaidlustamine halduskohtus ei võimalda kaebajal saavutada tema taotletavat eesmärki – kahjulike mõjutuste suunamise lõpetamist. Eelnevast tulenevalt palub vastustaja jätta kaebuse rahuldamata. 3 Kolmas isik AS Marcron seisukoht ja taotlus Kasutusloa väljastamine naaberkinnistul asuvale hoonele ei saa põhimõtteliselt rikkuda kaebaja õigusi. AÕS § 143 lg 1 ja AÕS § 144 sätetes on reguleeritud asjaõiguslikke naabrusõigusi, millistest tulenevad vaidlused kuuluvad tsiviilkohtu pädevusse. Täpselt samadele sätetele tuginedes ongi kaebaja juba
Kuivõrd ehitusluba nõudvaid ehitustöid ei ole teostatud, saaks vaidluse all olla üksnes küsimus, kas sihtotstarve on määratletud õigesti, mitte see, miks ei ole hoone ruumide otstarbe korrigeerimisel nõutud ehitusprojekti vms. Sõltumata sellest, kas tegemist on restoraniga või kohvik-baariga, on konkreetsete ruumide funktsiooniks jätkuvalt toitlustamine. Sellest omakorda järeldub, et isegi kui uus kasutusluba tühistada, ei muuda see asjaolu olematuks varasemat kasutusluba ning selles märgitud toitlustamisega seotud otstarvet (kohvik-baar). Eelnevast tulenevalt ei muutuks faktiline olukord vähimalgi määral. Ruume oli ja on jätkuvalt võimalik kasutada klientide teenindamiseks ja toitlustamiseks. Kõnealused ruumid on korduvalt läbinud toiduseaduse ning selle alusel vastu võetud õigusaktide alusel läbi viidava tunnustamismenetluse, mille tulemusena on ruume peetud kaubandus- ja toitlustusteenuse pakkumiseks sobivaks ja nõuetele vastavaiks. Nii tunnustamine toiduseaduse alusel kui ka registreerimine majandustegevuse registris oleks välistatud või kuuluks kehtetuks tunnistamisele, kui sellise tegevusega kaasneksid mingid lubamatud mõjutused. Vaatamata kaebaja korduvatele pöördumistele ja kaebustele erinevatesse instantsidesse mingeid lubamatuid mõjutusi või ebaseaduslikku tegevust Vene tn 8 hoones tuvastatud ei ole. TLPA 06.12.2006 ettekirjutuse täitmise eesmärgil asus kolmas isik selles sisalduvaid kohustusi täitma. Kolmas isik esitas Tallinna Kultuuriväärtuste Ametile ettepaneku selgituse koos joonistega Vene tn 8 teise korruse restoraniruumide ventilatsiooniavade korrigeerimiseks, milline vaadati selgitusel olevast resolutsioonist nähtuvalt läbi 22.02.2007. Kavandatud tööde tehniline lahendus tugines Inseneribüroo T. Roosileht ja Ko OÜ poolt tehtud arvutustele, mis olid koostatud Xxxx tn xx korteriühistu ettepanekul. Eelpool märgitud ettekirjutuse täitmiseks ning kooskõlastatud jooniste alusel väljastas Tallinna Kultuuriväärtuste Amet 09.03.2007 loa nr 3038 Vene tn 8 teise korruse ruumide ventilatsiooniavade korrigeerimiseks. Nimetatud loa alusel teostatud tööd (ventilatsiooniavade korrigeerimine, tuletõkkeklappide ja mürafiltrite paigaldus) ei ole 4 ehitustööd
Olemasolevat ventilatsioonisüsteemi ei laiendatud ega ei ehitatud ümber, nende töödega ei suurendatud ventilatsioonisüsteemi töömahtu ning funktsioone. Nende tööde eemärgiks oli ventilatsioonisüsteemi mürataseme alandamine. Tööde lõppedes tellis AS Marcron loas märgitud järelevalve teostajalt (ajaloolane A.P) Vene tn 8 II korruse restorani ventilatsiooniavade taastamise muinsuskaitselise järelevalve aruande, milline kooskõlastati Tallinna Kultuuriväärtuse Ametis 02.04.2007. Aruande lk-l 4 on jõutud järeldusele, et kõik tööd tehti vastavalt projektile ning muinsuskaitselise järelevalve all Tallinna Kultuuriväärtuse Ameti poolt väljastatud loa alusel. Eeltoodud tõendite valguses on kaebaja etteheited ebaseadusliku ehitustegevuse osas täiesti asjakohatud. Kogu tegevus on olnud õiguspärane. Ventilatsioonisüsteeme ei ole juurde ehitatud ega muudetud, vaid olemasolevaid avasid on üksnes laiendatud. Kuivõrd ebaseaduslikku ehitist ega ehitustegevust ei ole toimunud, ei oleks antud vaidluses kohaldatav ka AÕS § 144 lg 1, sest elamu ventilatsioonisüsteem (sh olemasolevad ventilatsiooniavad) ei ole üldse käsitletav rajatise või seadeldisena nimetatud sätte tähenduses. Isegi kui eeldada kaebaja õiguste rikkumist, siis oleks tegemist sellise rikkumisega, mida kaebaja on kohustatud taluma AÕS § 89 ja § 143 lg 1 järgi. Naabritel tuleb taluda mõistlikke mõjutusi teiselt kinnistult, mis paratamatult tekivad inimeste kooselus. Eelnevast tulenevalt palub kolmas isik jätta kaebuse rahuldamata. Kohtuistung Kohtuistungil jäid menetlusosalised kohtule kirjalikult esitatud seisukohtade ja taotluste juurde. Kohus selgitas istungil menetlusosalistele, et läbivaatamisele tuleb vaid kasutusloa tühistamise taotlus. Tuvastamiskaebus on hõlmatud tühistamiskaebusega, mistõttu seda eraldi läbi ei vaadata ning põhjendatud huvi olemasolu küsimust ei tõusetu. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus on seisukohal, et kaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohtu põhjendused on alljärgnevad. Kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumine Kohus on seisukohal, et kaebajal on asjas kaebeõigus, kuna tema subjektiivseid õigusi võib kaevatud kasutusloaga olla riivatud. Seepärast peab kohus hindama kaevatud kasutusloa õiguspärasust sisuliselt. Vaidlus puudub selles, et kaebaja kaasomandis oleva korteriomandi aknad asuvad kasutusloaga lubatud restorani ventilatsiooniavade mõjualas. Viimane tähendab, et ei ole välistatud, et nimetatud ventialstioonisüsteemi tööga tekkiv müra ja saaste võib mõjutada kaebaja kinnisasja kasutamist. Kaebaja on õigesti viidanud Riigikohtu halduskolleegiumi 18.10.2007 lahendile nr 3-3-1-60-07, mille p 16 kohaselt tuleb kasutusloa väljastamise otsustamisel vaatamata
§-s 34 sõnaselge sätte puudumisele mh hinnata ka seda, kas kasutusloa väljastamine ning ehitise või selle osa kasutamine kasutusloaga määratud otstarbel ei too kaasa kolmandate isikute õiguste ülemäärast riivet või rikkumist. Kaebaja on leidnud, et vastustaja on selle aspekti loa andmisel jätnud nõuetekohaselt kontrollimata. Kui haldusorgan on rikkunud kasutusloa väljaandmisel oma kohustust kontrollida, kas antav kasutusluba on kooskõlas õigusaktidega, mh kas kasutusloa väljastamine ei too kaasa ülemäärast kolmandate isikute õiguste riivet, ning riivatud kolmas isik esitab kohtule 5 kaebuse kasutusloa tühistamiseks, on kaebus halduskohtus lubatav ning see tuleb lahendada sisuliselt. Käesolev vaidlus ei ole oma sisult tsiviilõiguslik, kuna kohus ei anna vaidluse lahendamisel hinnangut küsimusele, kas AÕS naabrusõigusi reguleerivaid sätteid on kolmanda isiku poolt rikutud. Kaebus on esitatud tulenevalt väidetavatest
sätete rikkumisest. Kasutusloa mõjualas elaval isikul on õigus nõuda, et haldusorgan järgib kolmandale isikule kasutusloa andmisel
ja selle alusel antud õigusnorme, et tagada puudutatud isiku (käesoleval juhul kaebaja) elu ja tervise nõuetekohane kaitse. Väär on kolmanda isiku arusaam, justkui ei muutuks kasutusloa võimalikul tühistamisel kaebaja jaoks midagi: kui vaidlusalune ventilatsioonisüsteem ei vasta õigusaktides sätestatud nõuetele, saab TLPA teha kolmandale isikule ettekirjutusi selle süsteemi normidega kooskõlla viimiseks, mh ka näiteks ventilatsiooni suunamiseks kuhugi mujale, mis ju ongi kaebaja eesmärk. Eelnevast tulenevalt peab kohus hindama vaidlustatud kasutusloa õiguspärasust sisuliselt. Kaevatud kasutusluba on õigusvastane Ventilatsioonisüsteemi ehitamine on ehitamine
mõttes.
lg 6 p 4 nimetab ehitamiseks selgesõnaliselt tehnosüsteemide muutmist.
lg 7 sõnastusest tuleneb üheselt, et seadusandja on ehituse tehnosüsteemide all mõelnud ka ventilatsioonisüsteeme. Asjas kogutud tõenditest nähtuvalt on kolmas isik
§-s 16 sätestatule. Vastavalt
lg 1 p-le 2 on kohaliku omavalitsuse kirjalik nõusolek nõutav, kui muudetakse ehitise tehnosüsteeme. Käesoleval juhul see seadusest tulenev nõusolek ventilatsioonisüsteemi muutmiseks puudus (Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti 09.03.2007 luba ei ole käsitletav kohaliku omavalitsuse loana
tähenduses, kuivõrd nähtuvalt Vene tn 8 II korruse restorani ventilatsiooniavade taastamise muinsuskaitselise järelevalve aruandest (tl 32-38) teostati muinsuskaitseline järelevalve üksnes ehitise arhitektuurilist terviklikkust ja väljanägemist 6 silmas pidades) ja vastustaja keeldus vaatamata kaebaja korduvatele põhjendatud pöördumistele sisuliselt järelevalve teostamisest, väites mh, et tegemist ei ole ehitamisega. Kohus on vastustaja sellise tegevuse jõustunud kohtuotsusega haldusasjas nr 3-07-46 hinnanud selgelt õigusvastaseks.
lg 1 kohaselt on ehitise kasutusluba kohaliku omavalitsuse nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud kasutamise otstarbele.
lg 3 sätestab, et kasutusluba antakse, kui ehitis vastab õigusaktidega ettenähtud nõuetele.
lg 4 kohaselt väljastatakse kasutusluba pärast ehitise ülevaatust ja nõuetele vastavaks tunnistamist. Vastavalt
lg-le 10 on ehitise ülevaatuse korra kehtestanud MKM oma 26.11.2002 määrusega nr 11 "Ehitise ülevaatuse kord" (MKM ülevaatuse määrus). Selle määruse § 1 kohaselt kontrollitakse ehitise ülevaatuse käigus ehitise nõuetele vastavust, ehitise vastavust kasutusloa taotlemisel esitatud ehitusprojektile või ehitise mõõdistusprojektile, ehitise tehniliste dokumentide olemasolu ja nõuetele vastavust jne. MKM ülevaatuse määruse § 2 kohaselt on linna- või vallavalitsusel kohustus kasutusloa väljastamisele eelnevalt pöörduda isikute ja asutuste poole, kelle heakskiit on vajalik kasutusloa väljastamiseks. MKM ülevaatuse määruse § 3 kohaselt lähtutakse ehitise ülevaatuse käigus visuaalsest vaatlusest ja kasutusloa taotleja poolt esitatud kasutusloa taotlusest, ehitusprojektist, tehnilistest dokumentidest jmt. Ülevaatuse käigus kontrollitakse ka ehitise vastavust ehitisele või selle asukohale tingimusi sätestavatest õigusaktidest.
lg 2 kohaselt on kasutusloa saamiseks nõutav: 1) kasutusloa taotlus, 2) ehitusprojekt, mille kohaselt on ehitatud, 3) tehniliste dokumentide originaalid või kinnitatud koopiad, 4) kasutusele võtmisele eelneva ehitise, selle osa või tehnosüsteemi tehnilise kontrolli dokument, 5) vajadusel kirjalik nõusolek ehitise kasutusele võtmiseks, 6) riigilõiv. Nõustuda tuleb kaebuse esitajaga selles, et TLPA poolt kohtule edastatud kasutusloa nr 8401 toimikus puudub ehitise ülevaatuse akt
mõttes täielikult. Esitatud TLPA 05.11.2008 õiend (tl 40) seda kindlasti ei ole. Õiend sisaldab asjassepuutumatuid andmeid ning on väljastatud alles pärast kasutusloa andmist: • Õiendi p-s 1 on tehtud viide Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti 09.03.2007 loale, kuid nagu kohus ülal viitas, ei olnud see luba kohaliku omavalitsuse luba
tähenduses ning seega ei saanud TLPA selle loa alusel teha järeldust, et ehitustehniliselt on ehitamine toimunud kõiki õigusnorme ja ohutusnõudeid järgides; • Õiendi p-s 2 viidatud Tervisekaitseinspektsiooni kesklabori füüsika labori poolt 26.09.2008 tehtud müra mõõtmise protokollist nr 6/4-6-1/132 (tl 23-30) selgub, et hoone Vene tn 8 ventilatsioonisüsteemi poolt naaberkinnistule suunatud ventilatsioonimüra ületab lubatud öiseid müranorme juhul, kui nende tööaeg öösel ületab 4 tundi.
lg 2 kohaselt tuli kasutusloa taotlusele lisada ehitusprojekt, mille alusel süsteem ehitati. Sellist ehitusprojekti ei ole – kolmanda isiku juhatuse liikme joonised ei ole projekt
tähenduses. Kuna puudub nii ventilatsioonisüsteemi kui ka elektrisüsteemi projekt, siis ei ole võimalik tuvastada ventilatsioonisüsteemi võimsust ega ka töörežiimi. Kaebaja on põhjendatult mures, et omanik võib igal hetkel lülitada ventilatsioonisüsteemi lüliti täisvõimsusele ja miski ei keela kolmandal isikul ventilatsioonisüsteeme käitada 24 tundi järjest. Korrektne kasutusluba peab välistama sellise võimaluse tekke. • Õiendi p 3 viide OÜ Tehvo mõõtmisprotokollile nr MA-58 on asjakohatu, kuivõrd nimetatud protokollist (tl 18-22) nähtuvalt on ventilatsiooniprojekt koostatud veebruaris 2006 ja süsteemid on paigaldatud aprillis 2006, mõõtmine on toimunud 7 • 13.04.
Nii on kasutusloa taotluse juurest puudu ehitusprojekt, mille kohaselt ehitis on ehitatud ja ka dokument, mis tõendab ehitise tehnosüsteemi (ventilatsioon ja elekter) tehnilise kontrolli teostamist. Lisaks ei ole keegi kontrollinud, kas Põhja-Eesti Päästekeskuse 16.01.2007 ettekirjutus on kolmanda isiku poolt nõuetekohaselt täidetud ja väljaehitatud ventilatsioonisüsteem on tuleohutuse seisukohalt igati nõuetekohane. Kõike eeltoodut kokku võttes ei saanud TLPA olla kuidagi veendunud, et vaidlusalune ehitis on ohutu ja vastab kõikidele normidele (eelkõige tuleohutus ja müra). Selles ei ole veendunud ka kohus. Kuna kasutusluba on TLPA poolt välja antud menetlusnorme rikkudes määral, mis võis mõjutada kasutusloa väljaandmist (HMS § 58), tuleb see tühistada. TLPA peab kasutusloa menetluse uuesti läbi viima ja seekord
sätteid järgides. Kaebus tuleb rahuldada. Kolmanda isiku menetluskulud jäävad HKMS § 92 lg 7 kohaselt tema enda kanda. Pooled ei ole taotlenud menetluskulude hüvitamist vastaspoolelt. Maret Altnurme Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.