Obsah (5)
§ 531§ 552§ 557§ 173§ 1722-09-18132 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Geete Lahi Otsuse teatavaks tegemise aeg ja koht 12. juuni 2009.a, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-18132 Tsiviilasi Narva linna (Narva linna
§ 531lg 1).
Asjaolud 23.04.2009.a esitas Narva linn Narva Sotsiaalabiameti kaudu kohtule avalduse N L vanema õiguste äravõtmiseks laste G, O ja A L suhtes (tlk 1-3). Avalduse kohaselt alaealised G L, O L ja A L on jäänud ilma vanemliku hoolitsuseta, kuna nende ema N L kuritarvitab alkoholi ning ei täida vanema kohustusi laste kasvatamisel ja ülalpidamisel. N L oli hoiatatud laste äravõtmise võimalusest, kuid ei ole ta oma suhtumist lastesse parandanud, et tunne huvi nende füüsilise ega vaimse arengu ja saatuse vastu, ei toeta laste ülalpidamist, et suhtle nendega. N L pikka aega ei tööta, veedab asotsiaalset eluviisi. Eluruumi eest võlgnevuse tõttu kaotas ta alates 07.04.2009.a sotsiaaleluruumi aadressil xxx ning kindlat elukoha ei oma. 23.03.2009.a keeldus N L kirjalikult võtta lapsed enda juurde, nõustus temalt laste äravõtmisega ja eestkoste seadmisega laste üle. Lapsed O ja A on sündinud vallaslastena. Lapse G isa J L pikka aega lapsega ei ela ning tema kastavamise ega ülalpidamisega ei tegele. Ida Politseiprefektuuri Narva politseiosakonna vastuse kohaselt on J L praegune viibimiskoht teadmata. Enam, kui kaks aastat tagasi jättis kostja oma poja G L elama tädi T Z perekonda. T Z andis oma nõusoleku olla lapse eestkostjaks. Tema isikuomadused, elutingimused ja majanduslik olukord on lapsele soodsaks elu- ja kasvukeskkonnaks. T Z on lähedased suhtes õepojaga, G austab teda ja avaldas soovi määrata T Z oma eestkostjaks. O L ja A L elavad alates 2008.a detsembri kuust oma vanaema N N juures, kes tegeleb nende kasvatamise ja ülalpidamisega ja andis nõusoleku olla A L eestkostjaks. 23.09.2009.a pöördus Narva linna Sotsiaalabiameti poole A N avaldusega seada eestkoste tema poolt lapselapse O L üle (A N poja, A P, kes alates 2007.a aasta aprilli kuust arvatakse teadmata kadunuks jäänud, vabaabielust sündinud tütar). O L on veetnud aega vanaema juures ka varem, kui 2
(8)2-09-18132 on koolivaheaegadel külas käinud, ning ta andis oma kirjaliku nõusoleku, et A N hakkab tema eestkostjaks. N N ja A N isikuomadused, elutingimused, majanduslik olukord on lastele soodsaks elu- ja kasvukeskkonnaks. Avaldaja palub: Võtta ära N L vanema õigused laste G L, O L ja A L suhtes. Määrata N N alaealise A L eestkostjaks, T Z alaealise G L eestkostjaks ja A N alaealise O L eestkostjaks. Menetluse käik 25.05.2009.a kohtule esitatud kirjalikus seisukohas (tlk 116) avaldas N L, et on nõus temalt vanema õiguste äravõtmisega laste G, O ja A L suhtes ja laste üle eestkoste seadmisega. 09.06.2009.a kohtus ärakuulatud N L jäi oma kirjaliku seisukoha juurde, on nõus temalt vanema õiguste äravõtmisega. Avaldas, et G on õe juures Narvas, O vanaema juures Tallinnas. A teise vanaema juures. Seal on lastel parem. Ise ta elab ühiselamus, aasta ei tööta. 05.05.2009.a määrusega määras kohus laste esindajaks vandeadvokaat Tatjana Massalina. 28.05.2009.a esitas laste esindaja kohtule kirjaliku arvamuse (tlk 119-120), milles avaldas, et tal polnud võimalik kohtuda N L, kuna ühiselamute aadressil xxx külastamisel teda seal ei olnud. Vestluses ütles G L, et tema ema N L tarvitas sageli alkoholi, kogus kokku seltskondi või lahkus kodust. Elati ühiselamus, pidev kära, sõim. Teab, et kuni käesoleva ajani pole ema muutnud oma eluviisi ja ei usu, et tema elus võib midagi positiivsesse suunda muutuda. Ta ei taha ema juurde tagasi minna, kuni ema elab ühiselamus ja tarvitab alkoholi. Ema ise ei ilmuta initsiatiivi temaga kohtumiseks. Viimane kord õnnitles ta maikuus ise ema sünnipäeva puhul ja andis emale raha. Juba väikesest peale oli ta kas vanaema või oma tädi T Z juures. G on kujunenud head suhted T Z kõikide pereliikmetega. Ta jagab tuba koos oma tädipojaga. Tal on seal kõik vajalik õppimise ja puhkamise jaoks. G väljendas soovi elada tädi T Z peres. Tema isa J L on invaliid, elab Iisraelis. Ta vajab ise hooldust. O L oli emast rääkides suletud, ilmselt ei tahtnud temast halvasti rääkida, kuid ei väljendanud soovi tema juurde tagasi minna. Elavnes väga vestluse käigus vanaemast ja vanaisast – abikaasadest A ja A N. Ütles, et iga kord ootab koolivaheaega, et sõita nende juurde Tallinna. Ta tahab nende juures elama, käia seal koolis. Talle meeldib nende juures. Praegu elab ta emapoolse vanaema N N juures talus. Ema pole ammu näinud. A L ütles, et elab vanaema (N N) juures, ammu pole ema näinud, igatseb tema järele. Esindaja leiab, et tüdruk vajab erilist lähenemist, tähelepanu ja hoolt, individuaalset tegevust temaga. Seda ta pole emalt saanud. Lähtudes kujunenud olukorrast N L peres, nimelt: ema vabatahtlik keeldumine lastest, laste faktiline pikaajaline elamine oma lähedaste sugulaste juures, peab laste esindaja otstarbekaks laste huvides nende turvalisuse, heaolu ja normaalse arengu eesmärgil ära võtta N L vanemlikud õigused laste suhtes. Leiab, et puuduvad takistused N N määramiseks alaealise A L eestkostjaks, T Z määramiseks alaealise G L eestkostjaks ja A N määramiseks alaealise O L eestkostjaks. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära N L seletused, uurinud kõiki kohtutoimikus olevaid materjale, leidis, et Narva linna avaldus kuulub rahuldamisele. Kohtutoimiku materjalidest nähtub, et: - G L sündis xxx.a, mille kohta on xxx.a koostatud sünniakt nr xxx. Sünniaktist nähtub, et G L on N L ja J L poeg (tlk 4). 3
(8)2-09-18132 - O L xxx.a koostatu sünniakti nr xx kohaselt on ta sündinud xxx.a ja ta on O L tütar. Isa kohta andmed puuduvad (tlk 5). - A L xxx.a koostatud sünniakti nr xxx kohaselt on ta sündinud xxx.a ja ta on N L tütar. Isa kohta andmed puuduvad (tlk 6). - 08.01.2007.a pöördus N N Narva linna Sotsiaalabiameti poole avaldusega N L suhtes mõjutamisvahendite kohaldamiseks (tlk 10-11). - 12.03.2007.a avalduses palus N N kanda lastetoetuse ja üksikematoetuse tema nimele, kuna alates 06.03.2007.a N L lapsed elavad tema juures (tlk 12-13). - 13.03.2007.a Narva Sotsiaalabiameti lastekaitseinspektori kodukülastusaktist (tlk 14-15) nähtub, et N L tema elukohas aadressil xxx külastamisel viibis N L kodus alkoholijoobes. N L tunnistas, et alates 06.03.2007.a on tema täielikult kõrvale kaldunud laste G, O ja A kasvatamisest ja ülalpidamisest. Teda on hoiatatud vanema kohustuste täitmise kohta ning dokumentide kogumisest vanema õiguste äravõtmisest. - 13.03.2007.a lastekaitseinspektori poolt koostatud N N perekonna elamis- ja olmetingimuste ülevaatuse akti kohaselt (tlk 15) alates 06.03.2006.a kõik lapsed elavad vanaema N N perekonnas. N L ei ole suhelnud oma lastega ja ei tunne huvi nende vastu, et toeta laste ülalpidamisel. N N elamis- ja olmetingimused, majanduslik seisukord ja suhted lastega võimaldavad nendel elada oma vanaema perekonnas. - Narva Soldino Gümnaasiumi 30.03.2007.a G L suhtes antud iseloomustuse kohaselt (tlk 16-17) elab ta koos vanaema ja vanaisaga, kes igapäevaselt saadavad lapselapse kooli ja võtavad koolist vastu. Ema ei võta poja kasvatamisest osa. - Koolieelse Lasteasutuse Kakuke A L 30.03.2007.a koostatud iseloomustuse (tlk 18-19) kohaselt lapse ema külastas lasteaeda väga harva, peamiselt saatis lapse aeda ja võttis vastu vanem vend. 3 viimast nädalat lapse võtab vanaema. - Narva Linnavalitsuse 21.03.2007.a korraldusega (tlk 21-22) peatai N L laste peale saadava lastetoetuste ja üksikvanematoetuste maksmine seoses sellega, et ema ei tegele oma laste kasvatamisega. Toetuste maksmist jätkati N N. - 19.03.2007.a Sotsiaalabiametile adresseeritud selgituses (tlk 23-26) avaldas N L et lapsi ta ei külastanud, sest on konfliktis ema mehega. Lapsi endale koju võtta ei saa, kuna tal on võlgnevuse tõttu lülitati välja elekter. Kohustub pidama lastega ühendust, materiaalselt aitama, püüab tasuda võlgu eluruumi eest. Lastekaitseinspektori O.Jamskaja kutsele tema ei tulnud kahekordselt – ei olnud soovi. - Ühiselamute Kreenholmi 32-40 juhtimise spetsialisti Galina Klinki 23.04.2007.a poolt koostatud N L elu- olmetingimuste iseloomustuse kohaselt (tlk 27-28) sai N L 20.12.2004.a lepingu alusel ühiselamus ploki (2 tuba). Seisuga 01.04.2007.a on tal eluruumi tasu võlgnevus 2844 krooni. Ta rikub ühiselamus elamiseeskirju, toob elukaaslase, kellega on palju probleeme. N.L ei tööta, tarvitab alkoholi. Poeg G ja tütar O on vanaema juures. - N L 03.09.2007.a selgituse (tlk 29-30) kohaselt alates 03.09.2007.a elavad lapsed temaga aadressil xxx. G elab tema õe juures. N L arvamusel ei ole tal vaja läbida ravi, kuna tarvitab alkoholi mõõdukalt. - N L 06.10.2008.a andis selgitused (tlk 31-32) 28.09.2008.a toimunu kohta, mil tema elukaaslane V Umnov olles alkoholijoobe seisundis kukkus 5 korrusel asuva tema toa aknast välja. Lapsi kodus ei olnud, sest nemad elasid vanaema juures puhkepäevadel. V.Umnov jõi iga nädal, kui temal ilmus raha aga ta elas Umnoviga, sest tema tõi raha. Käesoleval ajal käib N L juures Sergei Bazutov. N L võttis endale kohustuse asuda tööle, tegema kodus korda ja looma lastele vastavad tingimuse elamiseks ja kustutada võlg eluruumi eest 900 krooni. - Tugiisiku Tatjana Zaborovskaja poolt 08.01.2009.a koostatud N L perekonnaga töötamise kohta informatsiooni (tlk 33-36) kohaselt N L ei täida endale võetud kohustusi. Töö perekonnaga oli katkestatud alates 07.01.2009.a, sest on vaja kiiresti lahendada lastekaitseinspektori poolt laste heaolukorra ja turvalisuse probleemi. - 11.02.2009.a Sotsiaalabiametile adresseeritud avalduses (tlk 37-38) avaldas N N, et tema tütar N 4
(8)2-09-18132 L oma eluviisi muuta ei soovi. N N soovib seada eestkoste laste A ja O üle. - 11.02.2009.a T N (Z) avalduses (tlk 39-40) avaldas soovi võtta endale eestkoste lapse G, kes elab rohkem kui 2 aastat tema juures ja on tema ülalpidamisel, üle. - 11.02.2009.a avalduses (tlk 41-42) kinnitas G L, et kahe aasta jooksul elab oma tädi (T N) juures. Ei soovi elada ühiselamus, sest on pidevad joomingud, riidlused ja kaklused. Tahab elada perekonnas, nagu tema tädil T N. - 17.02.2009.a koolieelse lasteasutuse poolt koostatud A L iseloomustuses (tlk 43-45) avaldasid grupiõpetajad, et õppeaasta algusest saatsid A lasteaeda ja võtsid ka vastu tema ema ja vanaema. Tihti juhtus, et kui ema võttis tütre lasteaiast, N lakkas käimast lasteajas pikaks ajaks. Alates jaanuarist 2009.a viib A lasteaeda ning võtab lasteajast ainult tema vanaema või vanem vend. Tüdruk on alati hoolitsetud. Vanaema tunneb huvi tüdruku vastu ja võtab osa vanemate ja lasteaia ühisest tegevusest. - Narva Soldino Gümnaasiumis 17.02.2009.a koostatud iseloomustuse (tlk 47) kohaselt õpib G L gümnaasiumist esimesest klassist. Praegu õpib ta 8 klassis. Õpetajate poolt kaebusi tema peale ei ole. - Narva
- Kooli poolt 04.03.2009.a koostatud O L iseloomustuse (tlk 46) kohaselt elab O oma vanaema juures. O õppimisest koolis ja edasijõudmisest on rohkem huvitatud vanaema. Olga ema nägi klassijuhataja N.Mikenina vaid siis, kui tüdruk õppis esimeses klassis. - 23.03.2009.a A N oma avalduses (tlk 48-49) palub vormistada eestkoste O L üle, kes on temale bioloogiline lapselaps, tema poja poolt, kes on teadmata kadunud. O elab nendega, koos A N ja tema mehega, ja O ei ole vastu, et nad võtavad teda kasvatada. A N ja tema mees armastavad O väga. - 23.03.2009.a avalduses (tlk 50-51) selgitab N L, et laps G L ei ela koos temaga. Laps elab T Z juures umbes 2 aastat. N L tütred A ja O alates jaanuarist 2009.a elavad tema ema N N juures. N L ei tööta, teda tõstetakse eluruumist välja, raha lapsi toita ja ülal pidada tal ei ole ja võtta lapsi enda juurde elada ta ei saa. Ta on nõus laste temalt äravõtmisega ja nende üle eestkoste seadmisega. - 26.03.2009.a N L elu- ja olmetingimuste iseloomustuse (tlk 52-55) kohaselt ei ole N L oma eluviisi muutunud. Vastavalt Lapse õiguste konventsiooni artiklile 3 punkt 1 lastega seonduvas tegevuses riiklike või era sotsiaalhoolekande asutuste, kohtute, täidesaatvate või seadusandlike organite poolt tuleb esikohale seada lapse huvid. Lapse õiguste konventsiooni preambulas on märgitud eelistusena lapse kasvamise kohaks perekond, milles õnne, armastuse ja üksteisemõistmise õhkkonnas valmistatakse last põhjalikult ette iseseisvaks eluks ühiskonnas. Põhiseaduse § 26 kohaselt on igaühel õigus perekonna puutumatusele, § 27 kohaselt on vanematel õigus ja kohustus kasvatada lapsi ja hoolitseda nende eest. Sama kohustus on sätestatud perekonnaseaduse (PKS) § 50 lg
- Vastavalt lastekaitseseaduse (edaspidi LaKS) § 8 on lapsel sünnipärane õigus elule, tervisele, arengule, tööle ja heaolule. LaKS § 25 lg 1 kohaselt on lapse vanemad kohustatud õppima last tundma ja mõistma, et tema arengut asjatundlikult toetada. Sama seaduse § 27 lg 1 kohaselt ei tohi vanemat ja last eraldada vastu nende tahtmist, välja arvatud juhul, kui lahutamine on lapse huvides või kui laps on hädaohus ja lahutamine vältimatu või kui seda nõuab seadus või jõustunud kohtuotsus. LaKS § 27 lg 2 kohaselt lapse ja vanemate eraldamisel tuleb ära kuulata lapse arvamus ja soovid. Vastavalt PKS § 54 lg 1 võib kohus eestkosteasutuse nõudel võtta ära vanema õigused, kui vanem: 1) alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel või 2) kuritarvitab vanema õigusi või 3) kohtleb last julmalt või 4) avaldab muul 5
(8)2-09-18132 viisil lapsele kahjulikku mõju. Vastavalt PKS § 58 lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lähtub kohus lapse huvidest. Avaldaja taotleb N L vanema õiguste äravõtmist kolme alaealiste laste suhtes põhjusel, et lapse ema ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja nende eest hoolitsemisel ning ei kavatse laste ülalpidamiskohustust täita. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 558 lg 1 kohaselt kuulab vanema õigusi lapse suhtes puudutavas menetluses kohus vanemad ära. Vanemate isiklike õiguste osas kuulab kohus vanemad ära isiklikult. Kohus on N L kohtuistungil isiklikult ära kuulanud. N L on nõus temalt vanema õiguste äravõtmisega laste G, O ja A suhtes, leiab, et sugulaste juures on lastel parem. Oma nõusoleku on ta kinnitanud samuti 25.02.2009 kohtule esitatud kirjalikus seisukohas. Lapse G L isa J L lapsega ning lapse kasvatamisega ja ülalpidamisega ei tegele. Politseiasutusele on tema elukoht on teadmata (tlk 7).
§ 552
-1 lg 1 kohaselt kohus kuulab last puudutavas asjas ära vähemalt 10-aastase lapse isiklikult, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. A L on kuueaastane ja O L on üheksaaastane. Seega ei pea kohus neid ära kuulama. Kohus leiab, et on võimalik asja lahendada ilma G L ärakuulamiseta, kuna toimiku materjalides on tema poolt kirjutatud avaldused ja tema esindaja Tatjana Massalina on temaga kohtunud. G L tahe on välja selgitatud talle kohtu poolt määratud esindaja kaudu ning kohus saab seda avalduse läbivaatamisel arvestada. Laste esindaja arvamusel on alused vanema õiguste äravõtmiseks N L ning see on laste huvides. Kohus leiab, et tuvastatud on, et N L ei täida oma kohustusi G L, O L ja A L kasvatamisel ja nende eest hoolitsemisel ning ei ole tuvastatud mõjuvaid põhjuseid, miks N L oma kohustusi ei täida. Seega kuulub avaldus rahuldamisele. Vanema õiguste äravõtmine on lapse huvides. N L tuleb ära võtta vanema õigused PKS § 54 lg 1 p 1 alusel. PKS § 92 lg 1 kohaselt seatakse eeskoste lapse kasvatamiseks, tema isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks. PKS § 92 lg 2 kohaselt seatakse eestkoste lapse üle, kelle vanemad on surnud, teadmata kadunud või piiratud teovõimega või kelle vanematelt on vanema õigused ära võetud. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt eestkoste võidakse seada ka lapse üle, kes on muudel põhjustel jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest. PKS § 97 kohaselt on eestkostja lapse seaduslik esindaja ning on kohustatud hoolitsema lapse kasvatamise ja ülalpidamise eest. Käesolevas asjas on tõendamist leidnud, et lapsed jäid ilma vanemliku hoolitsuseta ning on vajalik nende kasvatamiseks, isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks seada eestkoste. N L oma kirjalikus avalduses (tlk 50-51) palub vormistada eestkoste tema laste üle: G L üle tädi T Z poolt, O L üle vanaema A N poolt ja A L üle N N poolt. G L eestkostjaks hakkamiseks on andnud nõusoleku lapse tädi T Z (avaldus koos tõlkega tlk 6162). Sellega on nõus ka G L (avaldus koos tõlkega tlk 63-64), T Z abikaasa E Z (avaldus koos tõlkega tlk 66-67), T Z poeg J N (avaldus koos tõlkega tlk 68-69) ning G L vanaema N N (kirjalik nõusolek koos tõlkega tlk 75-76). A L eestkostjaks on nõus olema tema vanaema N N (avaldus koos tõlkega tlk 75-76). Koos N N elav G N andis nõusoleku, et tema hooldaja N N oleks on lapselapse A L eestkostjaks (avaldus 6
(8)2-09-18132 koos tõlkega tlk 77-78). Nõusoleku N N A L eestkostjaks määramiseks andis ka Jonas Pankevišus (tlk 79-80). O L eestkostjaks on nõus olema A N (avaldus koos tõlkega tlk 86-87). O L kirjalikus avalduses (tlk 88-89) andis nõusoleku A N tema eestkostjaks määramiseks. A N abikaasa A N andis ka nõusoleku tema abikaasa määramiseks O L eeskostjaks (avaldus koos tõlkega tlk 91-92). T Z (tõend tlk 60), N N (tõend tlk 73) ja A N (tõend tlk 84) tervisliku seisundi kohaselt ei ole vastunäidustusi nende eeskostjateks määramiseks. Nende materiaalne olukord on stabiilne. Kohtule esitatud elamis- ja olmetingimust ülevaatuse aktidest (T Z kohta tlk 70, N N kohta tlk 72) ja A N kodukülastuse kohta tehtud kirjast (tlk 85) nähtub, et lastele on loodud sobivad tingimused elamiseks ja õppimiseks. Eestkostet vajavate laste esindaja vandeadvokaat Tatjana Massalina, kes vahetult kohtus laste ja nende eeldatavate eestkostjatega toetab Narva linna avaldust. Avaldus on tõendatud lisaks eelpool nimetatud dokumentidele veel järgmiste dokumentidega: T Z passi ja abielutunnistuse koopiatega (tl 56, 57), T Z töötasu tõendi ja tema tööandja poolt koostatud iseloomustusega (tlk 58, 59), N N isikutunnistuse koopiaga (tlk 71), A N isikutunnistuse ja abielutunnistuse koopiatega (tlk 81,82), A N töötasu tõendiga (tlk 83); laste G L (tlk 65), A L (tlk 74) ja O L (tlk 90) tervisliku seisundi tõenditega. Kohus leiab, et eestkoste seadmine G, O ja A L üle on alaealiste huvides, vajalik asjaajamiseks ja alaealiste huvide kaitseks ning eestkoste laste üle tuleb seada nende täisealisteks saamiseni. N N, T Z ja A N on isikuomaduste poolest sobivad täitmaks eeskostja ülesandeid. Eestkostjate ülesanneteks tuleks määrata alaealiste kasvatamine ja nende eest hoolitsemine ning nende õiguslike ja sotsiaalsete probleemide lahendamine. Kohus määrab alaealise G L eestkostjaks T Z, O L eestkostjaks A N ja A L eestkostjaks N N. Tulenevalt
§ 557
lg 2 p 4 märgib kohus eestkostja määramise määruses ära ka selle, kas ja milliseid tehinguid võib alaealine teha eestkostja nõusolekuta. Kohus leiab, et G L võib teha pisitehinguid summas kuni 100 krooni, Olga L summas kuni 50 krooni ja A L võib alates 7aastaseks saamisest teha pisitehinguid samuti summas 50 krooni. Menetluskulud Vastavalt
§ 173
lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
§ 172
lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kohus on seisukohal, et kuna Narva linn on esitanud kohtule avalduse abinõude rakendamiseks laste heaolu tagamiseks ning see on seotud laste lahutamisega nende vanematest, on taotluse menetlemine avalikes huvides ning menetluskulud tuleb jätta riigi kanda. Geete Lahi Kohtunik 7
(8)2-09-18132 8
(8)