2-09-8481 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Otsuse tegemise aeg ja koht 15. juuni 2009. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-8481 Tsiviilasi R. K. hagi Ü

) § 70 lg 2 tuleb kostjalt elatis välja mõista tagasiulatuvalt alates

1. augustist
2. a, kuna kostja ei ole alates sellest ajast täitnud lapse ülalpidamiskohustust. Lapse K. T. igakuised vajadused on 4200 krooni kuus. Eluasemekulud on 491 krooni kuus. Toidule kulub igakuiselt 1500 krooni. Riietele ja jalanõudele 1000 krooni. Koolikohustuse täitmisega seotud kulud on 150 krooni kuus. Hügieeni- ja tervishoiukulud on 263 krooni. Vaba aja kuludele ning hobitegevusele kulub igakuiselt 825 krooni. Hageja varaliseks võimaluseks on töötasu 6526 krooni brutotasuna. Kostja elab Soome Vabariigis. Kuna enne elatise maksmise katkestamist oli kostjal võimalik igakuiselt maksta elatist 200 EUR-i kuus, siis leiab hageja, et kostjal tuleb last ülal pidada kuus 3000 krooni eest. Kuna hageja peab elatise saajana tasuma tulumaksu, siis palub hageja elatise väljamõistmist summas 3000 krooni, millele lisandub tulumaks, kokku 3800 krooni. Hageja palub arvestada, et lisaks Ken Tähe ülalpidamisele on tal ülalpidamisel teinegi alaealine laps Koit Kann. Hageja on esitanud kohtule kahe lapse sünnitunnistuse ärakirjad, korteriühistu * kommunaalkulude arved, Fortum Elekter AS arved elektrienergia tarbimise kohta, * tõendi töötasu suuruse kohta. Hageja esitas perearsti saatekirjad, mille kohaselt K. T. on suunatud erinevate eriala arstide konsultatsioonile Tallinna Lastehaiglasse. Kohtuistungil jäi hageja esitatud hagiavalduse juurde. Hageja leidis, et kuna kostja varalised võimalused on suuremad kui temal, siis tuleb kostjal kanda lapse ülalpidamiseks kulusid rohkem kui pool. Tuleb arvestada, et hagejal on veel teine alaealine laps üleval pidada. Hageja palus kohtul arvestada, et K. T. on kasvav laps, kellele tuleb igal hooajal osta uued riided ja jalanõud, sest vanad jäävad lihtsalt väikseks. Hageja jäi kohtuistungil seisukohale, et hagiavalduses näidatud lapse vajadused ei ole ülepaisutatud ja vastavad lapse tegelikele vajadustele. Hageja palub kõik menetluskulud jätta kostja kanda. 2 Kostja kirjalikud vastuväited, kostja poolt esitatud tõendid ja kostja seisukoht kohtus Kohtule esitatud kirjalikus vastuses tunnistab kostja esitatud hagiavaldust osaliselt. Kostja on nõus maksma hageja kasuks elatist 2175 krooni kuus, juhul kui kostja palk on * EUR-i. Kui kostja jääb töötuks siis on ta nõus maksma hageja kasuks elatist 876,21 krooni kuus. Kostja palub arvestada, et tal on lisaks K. T. ülalpidamisele veel üks alaealine laps, kes on sündinud 05.03.
3. a. Kostja on olnud sundpuhkusel oktoobrist
4. a kuni jaanuari keskpaigani
5. a. Sel ajal ei olnud kostja sissetulek selline nagu varasemalt, vaid 1218 EUR-i kuus. Kostja leiab, et tuleb arvestada asjaoluga, et ta on loonud uue pere, kolme kuu jooksul oli ta maksevõimetu ja tal sündis teine laps. Nimetatud asjaoludel ei ole põhjendatud elatise väljamõistmine tagasiulatuvalt. Need on mõjuvad põhjused

§ 61lg 6 p 3 mõttes.

Kostja leiab, et hageja poolt hagiavalduses näidatud lapse vajadused on ilmselgelt ebamõistlikult suured. Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada, et vanematel on võrdsed õigused ja kohustused, seega peavad mõlemad vanemad panustama võrdselt lapse ülalpidamisse. Kuna kostja tegeles aktiivselt kompromissi otsimisega käesolevas tsiviilasjas, aga hageja kompromissiga ei nõustunud, siis tulevad kõik menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja esitas kohtule tõendina * sotsiaalkomisjoni ülevaate Ü. T. majanduslikust olukorrast K. T. elatusraha puudutavas küsimuses. Kohtuistungil jäi kostja oma seisukoha juurde, et lapse vajadused on ilmselgelt üle paisutatud osade kuluartiklite osas. Kostja leiab, et kulutused riietele ja jalanõudele summas 1000 krooni ei ole põhjendatud. Kostja leidis, et piisav on riietele ja jalanõudele kulutada igakuiselt 330 krooni kuus. Kohtuistungil tunnistas kostja hagi suuremas ulatuses kui kohtule esitatud kirjalikus vastuses. Kostja on nõus maksma hageja kasuks elatist lapse K. T. ülalpidamiseks 2340 krooni kuus alates hagi esitamisest kohtule. Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära hageja, kostja ja kostja esindaja leiab, et esitatud hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt. Perekonnaseaduse (edaspidi

) § 60 lg 1 kohaselt vanem, on kohustatud ülal pidama oma alaealist last.

§ 61

lg 1 ja 2 sätetel kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.

§ 70

järgi kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud

§ 616. lõikes nimetatud asjaolusid.

3 Hageja on esitanud kohtule nõude kostjalt elatise väljamõistmiseks K. T. ülalpidamiseks alates

1. augustist
2. a igakuiselt 3800 krooni kuni lapse täisealiseks saamiseni *. a. Tulenevalt

§ 61

lg 2 sätestatust analüüsib kohus esmalt lapse vajadusi ja seejärel vanemate varalisi võimalusi. Kohtuistungil nõustus kostja, et põhjendatud on lapse vajadused eluruumile tehtavate kulutuste osas summas 410 krooni, elektrile 81 krooni ja toidule tehtavate kulutuste osas igakuiselt 1500 krooni. Kostja tunnistas kooliga seotud kulutusi summas 150 krooni kuus. Hügieenikulutusi tunnistas kostja summas 150 krooni kuus. Kostja tunnistas tervishoiule tehtavaid kulutusi, kuid leidis, et hageja oleks pidanud alles hoidma kõik kulusid tõendavad dokumendid. Interneti kuludest tunnistas kostja ½ hageja poolt näidatud summast. Kostja ei pea põhjendatuks kulutusi riietele ja jalanõudele summas 1000 krooni kuus. Kostja leiab, et lapsele vajaminevad riiete ja jalanõude kulud saab katta ka 330 krooni eest kuus. Vanemate vahel tuleb kultused jagada võrdselt, mitte nii, et kostja kanda jäävad suuremad kulud kui hageja kanda. Kohtuistungil tunnistas kostja, et on nõus maksma lapse K.T. ülalpidamiseks igakuiselt 2340 krooni. Kohus leiab, et lapse mõistlikud vajadused on kulutused eluruumile ja kõik eluruumiga seonduvad kulutused lapsesse puutuvas osas. Hageja hinnangul on need koos tarbitud elektrienergiaga kokku 491 krooni, millega kostja on nõustunud. Vajadus toidule 1500 krooni eest kuus on samuti põhjen-datud ja kumbki pool ei ole sellele vastu vaielnud. K. T. on * aastane ja peab täitma kooli-kohustust. Koolikohustuse täitmisega seotud kulutused on põhjendatud ja mõistlikud hageja poolt näidatud suuruses 150 krooni, millele kostja ei ole vastu vaielnud. Arvestades K. T. tervislikku seisundit on põhjendatud kulutused terviseuuringutele 63 krooni kuus. Hageja on esitanud kohtule perearst L. Briljova saatekirjad /tl 69-70/, kust nähtub, et K. T. on suunatud ortopeedi ja kardioloogi konsultatsioonile diagnoosi täpsustamiseks ja ravi korrigeerimiseks. Kostja ei vaidlustanud asjaolu, et terviseuuringud on vajalikud, kuid leidis, et hagejal tulnuks esitada kõik kuludokumendid, mis on seotud Tallinnas arsti juures käimisega. Kohus leiab, et tervishoiule tehtavate kulude põhjendatuse arvestamisel ei pea hageja esitama kuludokumente kostja poolt nõutud mahus. Kohus leiab, et kui perearst on väljastanud saatekirja, siis järelikult on vaja lapse tervise huvides Tallinnas käia ja nimetatud teenust ei ole võimalik koha peal st Haapsalus osutada. Tallinnasse minekuks on igal juhul vaja teha kulutusi transpordile ja on mõistetav, et hageja läheb lapsega Tallinnasse kaasa. Töölt puudumine ajal, mil hageja on Tallinnas lapsega arsti juures toob hageja jaoks kaasa päevapalga kaotuse. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja poolt näidatud kulutused tervishoiule summas 63 krooni kuus on vajalikud ja põhjendatud. Kohus leiab, et kulutused lapse hobitegevuseks on põhjendatud. Lapse vaimseks ja füüsiliseks arenguks on vaja osa võtta huvialaringidest ja treeningutest. Kostja ei ole hobitegevuse kuludele vastu vaielnud ja peab neid hageja poolt näidatud summas 300 krooni samuti põhjendatuks. Kohus leiab, et tänapäeval on kulutused internetile ja arvutile põhjendatud kulud, mis moodustavad osa lapse ülalpidamiseks vajalikest kuludest. Arvestada tuleb, et osa koolitöid tehakse tänapäeval veebipõhiselt, seega on kulutused põhjendatud. Kohus leiab, et interneti kulusid tuleb arvestada jagades need kõigi hageja perekonnaliikmete arvule, kes internetti kasutavad. Vaidlust ei ole selles, et hageja leibkonda kulub neli inimest, kes kasutavad 4 internetti – hageja, hageja elukaaslane, K. T. ja K. K.. Kohus nõustub kostjaga, et interneti kuutasu arvestamisel tuleb arvestada kõigi perekonnaliikmetega, kes oma eale vastavalt on võimelised kasutama internetti. Seega peab kohus põhjendatud kulutusteks interneti kuutasu osas 75 krooni kuus. Arvuti järelmaksu osas ei ole hageja kohtule esitanud tõendeid, mis kinnitaksid, millises ulatuses hageja tasub arvuti järelmaksu. Samuti ei ole hageja oma väidete tõendamiseks, et hageja ise ja tema elukaaslane kasutavad teist arvutit esitanud kohtule ühtegi tõendit. Vastavalt TsMS § 5 lg 2 pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Kuna hageja tõendeid esitanud ei ole, siis kohus nõustub kostjaga, et arvuti järelmaksu osas on põhjendatud kulutused 125 krooni kuus, arvestades, et leibkonnas on 4 inimest, kes arvutit kasutavad. Kohus leiab, et lapse taskuraha on osa lapse ülalpidamiseks tehtavatest kulutustest. Kostja on nõus-tunud hageja poolt hagiavalduses esitatud taskuraha suurusega 125 krooni kuus. Kohtu hinnangul on nimetatud summa on mõistlik arvestades lapse iga. Lapse ülalpidamisest moodustavad ühe osa kahtlemata vajadus riietele ja jalanõudele. Hageja peab vajalikeks kulutusteks riietele igakuiselt 600 krooni kuus ja jalanõudele 400 krooni kuus. Hageja põhjendab oma nõuet asjaoluga, et K. T. on kasvueas laps, kellele tuleb igal hooajal osta uued riided ja jalanõud. Kostja leiab, et piisav kulu on 330 krooni kuus. Kohus leiab, et kasvueas lapsele, ei pea tingimata soetama igal hooajal kõiki uusi riideid. On loomulik, et kui vanemate varalised võimalused ei võimalda osta kogu aeg uusi ja kallihinnalisi riideid, siis tuleb osta siiski odavamaid riideid ja jalanõusid ning arvestada, et laps saaks ka järgmisel hooajal kanda vähemalt osaliseltki suuremaid väljaminekuid nõudvaid riideid ja jalanõusid. Kohus peab mõistlikeks kulutusteks riietele 400 krooni kuus ja jalanõudele 300 krooni kuus. Kokku peab kohus põhjendatud kuludeks riietele ja jalanõudele kokku 700 krooni kuus. Kohus nõustub kostjaga, et igapäevasele hügieenile tehtavad kulutused on võimalik kanda 150 krooni eest kuus. Kohtu hinnangul on K. T. vajadused, mis tema vanematel tuleb tema ülalpidamiseks ühes kuus teha arvestades eelpool toodud kohtu põhjendusi 3679 krooni kuus. Need on lapse mõistlikud vajadused. Kaetud on kulutused eluasemele, toidule, riietele, jalanõudele, hobitegevusele, kooli-kohustuse täitmisele, tervishoiule ja vabale ajale. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et elatise väljamõistmisel tuleb arvestada asjaoluga, et kohtuotsuse alusel lapsele elatist saav vanem peab saadud elatiselt tasuma ka tulumaksu. Nimetatud asjaolule on osutanud Riigikohus oma lahendis nr 3-2-1-93-08 p 17, mille kohaselt elatisraha suuruse määramisel tuleb arvestada ka asjaolu, et kohtuotsuse alusel lapsele elatist saav vanem peab tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 järgi tasuma saadud elatiselt ka tulumaksu. Eeltoodu alusel arvestab kohus kostjalt elatise väljamõistmisel, et hagejal tuleb tasuda tulumaksu, mille määr käesoleval ajal on 21%. Vastavalt

§ 49on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused.

Hageja on palu-nud kõrvale kalduda poolte osade võrdsuse põhimõttest lapse ülalpidamiseks vajalike kulutuste kandmisel, leides, et kostjal on suuremad varalised võimalused. Kohus on tuvastanud, et mõlemal poolel - hagejal ja kostjal on üleval pidada veel üks alaealine laps peale K.T.. Hageja on kohtule esitanud K. K.u sünnitunnistuse /tl 12/, kust nähtub, et K. K. on käesoleval ajal 17 aastane. Poolte vahel ei ole vaidlust asjaolus, et kostjal 5 on lisaks K. T. veel üks laps üleval pidada, ehkki kohtule ei ole lapse sünnitunnistust esitatud. TsMS § 231 lg 2 kohaselt poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Seega on poolte ülalpidamisel võrdne arv alaealisi lapsi. Kohtule on esitatud tõend hageja töötasu suuruse kohta /tl 11/. Lisaks töötasule loeb kohus üld-tuntuks asjaolu, et hageja saab riikliku peretoetusena igakuiselt vähemalt 300 krooni lapsetoetust K. T. eest. Kostja varalisi võimalusi tõendab tl 64 asuv * sotsiaalkomisjoni ülevaade Ü. T. majanduslikust olukorrast. Esitatud tõendi puhul märgib kohus esmalt, et vastavalt TsMS § 232 lg 2 ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Nimetatud tõendi puhul ei ole kohus seotud hinnanguga, mis on * sotsiaalkomisjon andnud elatusraha mõistlikuks suuruseks, mis tuleks Ü. T. välja mõista hageja kasuks K.T. ülalpidamiseks. Tõendi kohaselt on Ü. T. netopalgaks * eurot kuus. Kostja pere elamiskulud on * eurot kuus. Peale püsikulude ja laenu tagasimaksete mahaarvestamist jääb Ü. T. muude kulude katmiseks *eurot. Kohus ei nõustu hagejaga selles, et kostja suuremaid varalisi võimalusi tõendab asjaolu, et kuni elatise maksmise katkestamiseni alates augustist

1. a oli kostjal võimalik hageja kasuks maksta elatist 200 eurot kuus. Kostja poolt esitatud tõendi kohaselt on kostja olnud sundpuhkusel, mille tõttu tema sissetulekud olid vähenenud. Kohus leiab, et pooltel on võrdsed varalised võimalused ja võrdne arv ülalpeetavaid ning seetõttu ei ole põhjendatud kõrvale kalduda vanemate võrdsuse põhimõttest lapse ülalpidamiskulude kandmisel. Lapse vajadusteks kulub igakuiselt 3679 krooni. Kummagi vanema kanda jääb 1839.50 krooni kuus. Tulenevalt asjaolust, et hageja peab maksma elatise saajana tulumaksu, tuleb kostjalt elatise väljamõistmisel sellega arvestada. Kostja on tunnistatud hagiavaldust summas 2340 krooni. Kui nimetatud summalt arvestada maha tulumaks, siis jääb hagejale lapse ülalpidamiseks igakuiselt kostja poolt makstava elatisena 1848 krooni kuus. Nimetatud elatise suurus on kooskõlas lapse vajaduste ja vanemate varaliste võimalustega. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks välja mõista kostjalt hageja kasuks elatis 2340 krooni kuus. Hageja on esitanud kohtule nõude välja mõista elatis alates
2. augustist 2008.a. Kostja peab elatise väljamõistmist põhjendatuks alates elatisehagi esitamisest. Kohus leiab, et hageja nõue selles osas tuleb rahuldada täies ulatuses. Riigikohus oma lahendites 3-2-1-108-07 p 11 , 3-21-119-07 p 13 on korduvalt osutanud asjaolule, et Perekonnaseaduse § 61 lg 1 kohaselt mõistab kohus vanema nõudel teiselt vanemalt lapse ülalpidamiseks elatise välja, kui see vanem ei täida ülalpidamiskohustust.

§ 70

lg 2 kohaselt võib kohus vanema nõudel mõista elatise välja kuni ühe aasta eest enne elatisehagi esitamist, kui kohustatud vanem ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust. Seega on mõlema sätte järgi nõude rahuldamise eelduseks kohustatud isiku ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Kolleegium on

1. aprilli
2. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-57-04 leidnud, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Kolleegiumi varasema seisukoha kohaselt (vt Riigikohtu
3. novembri
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-04) on ülalpidamiskohustuse rikkumisega tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebaregulaarselt ja vanemad ei ole kokku leppinud, et lapsele antaksegi ülalpidamist niimoodi. Kui elatise nõudmiseks õigustatud isik leiab, et vanem maksab lapsele vabatahtlikult ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt, võib ta nõuda kohustatud vanemalt

§ 61lg 1 alusel lapsele elatise väljamõistmist.

Kolleegium on jätkuvalt samal seisukohal. 6 Kohus ei nõustu kostja taotlusega mitte mõista elatist välja alates 01.08.2008. a, sest kohus ei ole tuvastanud mitte ühtegi

§ 61

lg 6 p 3 tuvastatud asjaolu.

§ 61

lg 6 p 3 kohaselt kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi

1. lõikes nimetatud suuruse kui ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud asjaolud. Kohus ei tunnista mõjuvaks põhjuseks kostja poolt uue pere loomist ja uue lapse sündi, sest kohus on nimetatud asjaolu juba arvestanud elatise määra väljamõistmisel kostjalt. Kohus leidis, et mõlemal vanemal on võrdne arv ülalpeetavaid ja seetõttu ei pea kohus võimalikuks kõrvale kalduda poolt osade võrdsuse põhimõttest. Seetõttu ei saa pere loomine ja uue lapse sünd olla ka mõjuvaks põhjuseks elatise väljamõistmata jätmiseks tagasiulatuvalt alates 01.08.
2. a. Kohtu hinnangul ei olnud kostja maksevõimetu kolm kuud oktoobri keskpaigast
3. a kuni jaanuari keskpaigani
4. a, sest kostja poolt esitatud tõendi kohaselt sai ta sellel ajal netopäevaraha * eurot kuus. Kostja ei ole alates jaanuarist
5. a, kui tema sissetulek taas tõusis ja sundpuhkus lõppes, regulaarselt ja piisavas määras täitnud oma kohustusi K. T. ülalpidamisel. Eeltoodu kinnitab, et hoolimata oma sissetulekute muutumisest ei andnud kostja K. T. piisavat ja regulaarselt ülalpidamist. Käesolevas vaidluses on kohus tuvastanud poolte omaksvõtuga, et kostja tasus kuni
6. aasta augusti kuuni hagejale elatist igakuiselt summas 200 EUR-i kuus. Peale 01.08.
7. a on kostja hageja kasuks tasunud elatist kokku viiel korral kogusummas 9372 krooni (12.09.2008, 19.12.2008, veebruar
8. a, 06.04.2009 ja 11.05.2009). Kostja poolt makstud elatis on olnud ebapiisav lapse ülalpidamiseks ja seetõttu tuleb kostjalt välja mõista elatis tagasiulatuvalt alates 01.08.
9. a. Kohus arvestab tagasiulatuva elatise väljamõistmisel kostja poolt hagejale lapse ülalpidamiseks juba tasutud summat 4686 krooni ja käesoleva kohtuotsusega väljamõistetavat elatise suurust 2340 krooni kuus, millest tulenevalt oleks kostja pidanud hagiavalduse esitamisele eelnenud perioodil alates 01.08.2008 kuni 01.03.2009 maksma elatist kogusummas 16 380 krooni (7 kuud x 2340 krooni). Käesolevaga on tõendamist leidnud, et kostja on hagiavalduse esitamisele eelnenud perioodil maksnud alaealisele lapsele ülalpidamist 4686 krooni (3 korda 100 eurot ≈ 1562 krooni), millest tulenevalt on maksmata elatise osa nimetatud perioodil 11 694 krooni (16 380-4686). Seega leiab kohus, et on põhjendatud elatise väljamõistmine tagasiulatuvalt alates
10. augustist 2008 kuni hagiavalduse esitamiseni 1670 krooni kuus (11 694 krooni : 7 kuuga s.o periood 01.08.2008-01.03.2009). Kostja poolt kohtumenetluse ajal makstud ülalpidamisrahad summas 4686 krooni (06.04.
11. a 2343 krooni ja 11.05.
12. a 2343 krooni) saavad pooled tasaarvestada elatise vabatahtliku maksmise käigus või lahendatakse täitemenetluse käigus kohtutäituri poolt. Eeltoodud põhjendustel ja juhindudes Perekonnaseaduse § 49, 60 lg 1, 61 lg 1 ja 2 ning 70 lg 2 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista elatis alates 01.08.2008 kuni 01.03.
13. a igakuiselt 1670 krooni kuus, alates hagiavalduse esitamisest 02.03.2009 kuni lapse K.T. täisealiseks saamiseni igakuiselt 2340 krooni kuus. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1, 2 ja 4 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. 7 Hageja on palunud kohtul menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja leiab, et kuna kostja tegeles aktiivselt kompromissi otsimisega aga hageja kompromissiga ei nõustunud, siis tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Eeltoodu alusel leiab kohus, et käesolevas asjas tuleb jätta hageja menetluskulud kostja kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kostja seisukohaga, jätta menetluskulud hageja kanda, kuna kosta tegeles aktiivselt kompromissi otsimisega, mida hageja ei aktsepteerinud, kohus ei nõustu. Vastavalt TsMS § 163 lg-le 2 on kohtule selliseks menetluskulude jaotuseks küll võimalus antud, kuid kohus on seisukohal, et hagiavalduse esitamise põhjuseks oli siiski kostjapoolne ülalpidamiskohustuse täitmine ebapiisavas ulatuses. Vastavalt TsMS §-le 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 8