KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Tsiviilasja number 2-07-31749 Otsuse tegemise aeg ja koht
- juuni 2009.a Kärdla Kohtukoosseis Kohtunik Mart Reino Kohtuistungi sekretär Kersti Särgava Tsiviilasi M. G. i hagi Asja läbivaatamise kuupäev
- mai 2009.a. Kohtuistungil osalenud isikud Hageja M. G. RESOLUTSIOON
- Hagi rahuldada.
- Välja mõista kostjalt V. K.´ilt, IK *, elukoht * hageja M. G.´i, IK ’, elukoht ’, kasuks elatis alates
- augustist 2007.a arvelduskontole nr * alljärgnevalt:
- *. a sündinud tütar K. K.´i, IK *, ülalpidamiseks üks tuhat kaheksasada (1800.-) krooni kuus kuni tema täisealiseks saamiseni *.a ; 2.
- *. a sündinud poeg W.-V. K.´i, IK * ülalpidamiseks üks tuhat kaheksasada (1800.-) krooni kuus kuni tema täisealiseks saamiseni *. a; 2.
- *. a sündinud poeg R. K.´i, IK * ülalpidamiseks üks tuhat kaheksasada (1800.-) krooni kuus kuni tema täisealiseks saamiseni *. a.
- Otsus elatise osas kuulub viivitamatule täitmisele.
- Kohtukulud panna kostja kanda. Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata apellatsiooni korras Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse teatavakstegemisest. Edasikaebamise kord V. K.i vastu elatise nõudes ASJAOLUD Poolte kooselust on sündinud *. a tütar K. K., *. a poeg W.-V. K. ja *. a poeg R. K., kes elavad ema juures. Isa elab eraldi ja laste ülalpidamisest osa ei võta. Ema teenistus ei ole aga käesoleval ajal piisav, et üksi lapsi toita ja katta, mistõttu soovib ta ka isa osavõttu laste ülalpidamisest. Kuna mõlemal vanemal on võrdne kohustus oma alaealisi lapsi ülal pidada ja kostja seda vabatahtlikult ei tee, siis on hageja pöördunud vastava avaldusega kohtusse. HAGEJA NÕUE Hageja kooselust kostjaga sündis *.a tütar K., *. a. poeg W.-V. ja *. a poeg R. K., kellele isa ei ole pärast pere juurest lahkumist mitu aastat tagasi ülalpidamist andnud. Kuna elu muutub iga päevaga kallimaks ning lapsed kasvavad jõudsasti, siis hageja ei suuda neid enam üksi ülal pidada ja seetõttu soovib ta kostjalt igale lapsele 1800.- kroonise elatise väljamõistmist kohtu kaudu. Tema enda sissetulekud on kuus ainult 5000.- krooni ringis ja koosnevad põhiliselt toetustest. Suuremat elatist ta ei soovi, sest kostjal poleks seda niikuinii oma eluviiside juures võimalik maksta. KOSTJA ARVAMUS Kostja on hagi materjalid kätte saanud, kuid kohtule vastanud ega kohtuistungile tulnud ei ole. Ta on telefoni teel teatanud, et on alles vanglast vabanenud ja istungile tulla ei saa. Mingeid vastuväiteid ta hagile esitanud ei ole. . KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus leiab, et hagi on avalduses toodud asjaoludega, hageja ütlustega ja toimikus olevate kirjalike tõenditega põhjendatud ja tuleb seega rahuldada sisuliselt ilma kostja osavõtuta. Poolte kooselust on *.a sündinud tütar K. K., *. a poeg W.-V. K. ja *. a poeg R. K, kes elavad koos emaga ja kelle ülalpidamiseks isa mitme aasta jooksul elatist andnud ei ole. Perekonnaseaduse § 60 järgi on mõlemad vanemad kohustatud oma alaealisi lapsi üleval pidama ja Perekonnaseaduse § 61 lg 4 järgi ei või elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Elukallidus on riigis pidevalt suurenenud, kuid samuti ka alampalk. Erandina võib elatise mõista ka väiksemas summas ning seda on hageja ka taotlenud, kuna kostjalt nagunii midagi võtta ei ole. Lapsed vajavad aga pidevalt süüa ja riideid ning võimalusi oma annete arendamiseks, mistõttu peab isa neid siiski mõningalgi määral aitama ja nõutud suuruses elatise suurust põhjendada pole vajalik. Isa on täies elujõus mees, kes on kohustatud laste huvides ka käesoleva majandussurutise ajal elatist teenima. Mingeid vabandatavaid põhjusi elatise üldse maksmata jätmiseks maakohus ei näe. Kuna isa jättis oma kohustused unarusse, tuleb kohtukulud panna tema kanda. Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsMS §-dest 403 lg. 1; 435; 438-442 ja 632 lg 1, rahuldab maakohus hagi täies ulatuses. Mart Reino Pärnu Maakohtu kohtunik
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.