2-09-19367/4

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Rita Kulberg Otsuse tegemise aeg ja koht 07.juuli 2009.a. Põlva kohtumaja, Põlva Võru tn 12 Tsiviilasja number 2-09-19367 Tsiviilasi M. T. hagi O. T. vastu abielu lahutamiseks Tsiviilasja hind 25 000 krooni Hageja: M. T. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxx xx-x xxxxx), esindaja advokaat Kalju Kutsar ( asukoht Advokaadibüroo Valge ja Uiga, Riia 14 Valga) Kostja: O. T. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxx xxxxxx xxxx xxxxx xxxxxxx) Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistungi toimumise aeg 07.juuli 2009.a. RESOLUTSIOON Hagi rahuldada. Lahutada O. T. ja M. T. (endine J. ) abielu, mis on registreeritud Valga Rajooni Perekonnaseisuosakonnas 29.juunil 1979.a. kande nr 133 all. RSN TK Menetluskuludest riigilõiv ning riigi õigusabi tasu ja kulu jätta riigi kanda, ülejäänud kummagi poole kantud menetluskulud jätta neid kandnud poole enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 3 (kolme) päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest so 07.juulist 2009.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hageja nõue ja põhjendused Hageja palub lahutada poolte vahel 29.06.1979.a. sõlmitud abielu. Poolte abielulised suhted lõppesid juba 1999.a. suvel ning alates sellest ajast elavad hageja ja kostja lahus. Lahusoleku aega arvestades ei ole abielu taastamine enam võimalik. Abielust sündinud kaks last on käesolevaks ajaks saanud täisealiseks. Hageja on kostjale korduvalt teinud ettepaneku lahutada abielu perekonnaseisuasutuses, kuid kostja ei ole sellega nõustunud. Seetõttu on hageja sunnitud pöörduma abielu lahutamiseks kohtusse. Kostja seisukoht Kostja hagile vastu ei vaidle. Poolte abielulised suhted on lõppenud 1999.a. ja abielu jätkamine enam võimalik ei ole. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused Kohus leiab, et hagi abielu lahutamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, kuna poolte abielu jätkamine ei ole enam võimalik. PkS § 29 lg 2 kohaselt lahutab kohus abielu abikaasa nõudel, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Abielutunnistuse (tl 5 ) kohaselt on poolte registreeritud Valga Rajooni RSN TK Perekonnaseisuosakonnas 29.06.1979.a., mille kohta on tehtud kanne nr 133 abieluaktide registreerimise raamatusse. Hageja väitel, mille on õigeks võtnud ka kostja, elavad pooled lahus juba alates 1999.a. suvest. Kostja omaksvõtu alusel loeb kohus tõendatuks, et poolte abielusuhted on lõppenud alates 1999.a. suvest. Kumbki pooltest abielu jätkamist võimalikuks ei ole pidanud. Kuna pooled on lahus elanud juba kümme aastat ja kumbki kooselu taastamist ei soovi, on pooltel abielu jätkamine võimatu ja see tuleb PkS § 29 lg 2 alusel lahutada. TsMS §-s 164 lg 1 on sätestatud, et hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Käesolevas asjas on hageja saanud riigipoolset menetlusabi. Tartu Maakohtu 09.02.2009.a. määruse alusel on hageja olnud vabastatud hagi esitamisel riigilõivu 5000 krooni tasumisest ja õigusabi eest tasumisel. Seega tuleb menetluskuludest riigilõiv ja riigi õigusabi tasu ja kulud jätta riigi kanda. Ülejäänud menetluskulud jätab kohus TsMS § 164 lg 1 alusel neid kandnud poole kanda. TsMS § 632 lg 4 alusel lühendab kohus poolte taotlusel päevale. apellatsioonitähtaega kolmele Kohtunik Rita Kulberg 2