Obsah (5)

§ 31§ 7§ 24§ 92§ 93

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Maret Altnurme Otsuse tegemise aeg ja koht 12.06.2009, Tallinn Haldusasja number 3-09-612 Haldusasi Jägala Energy OÜ kaebus Jõ

§ 31lg 4).

Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus hiljem. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses (TsMS 442 lg 6). 1 Asjaolud 11.11.2008 esitas ProSystem OÜ vastustajale Jägala hüdroelektrijaama ja Jägala alajaama vahelise 20kV kaabelliini ehitusloa taotluse. Ehitusloa taotluse esitamisel tegutses ProSystem OÜ vastavalt kaebajaga 29.02.2008 sõlmitud töövõtulepingule nr L0802-02 kaebaja esindajana. 02.12.2008 teatas vastustaja oma e-kirjas, et Jõelähtme Vallavalitsuse 11.04.2007 korraldusega määratud projekteerimistingimused nr 68/07 kehtivad üksnes hüdroelektrijaama hoone ja mitte sellega ühendatud kaabelliini kohta. ProSystem OÜ esitas kaebaja esindajana 02.12.2008 taotluse kaabelliini projekteerimistingimuste väljastamiseks. 06.02.2009 teatas vastustaja vastuseks kaebaja teabenõudele kaabelliini projekteerimistingimuste väljastamise menetluse kohta, et ei pea projekteerimistingimuste väljastamist võimalikuks. Kaebaja esitas 12.02.2009 omapoolsed seisukohad, paludes vastustajal antud küsimust täiendavalt kaaluda ning väljastada viivitamatult taotletud projekteerimistingimused ja seejärel ehitusluba kaabelliini projekteerimiseks ja ehitamiseks. 13.02.2009 võttis vastustaja vastu korralduse nr 67 „Projekteerimistingimuste väljastamisest keeldumine“. Nimetatud korralduses leidis vastustaja, et projekteerimistingimused kaabelliinile sisalduvad juba Jõelähtme Vallavalitsuse poolt 11.04.2007 määratud projekteerimistingimustes nr 68/

1. Kuna korralduse kohaselt olid projekteerimistingimused kaabelliinile juba olemas, keeldus vastustaja oma 13.02.2009 korraldusega neid uuesti väljastamast. 11.11.2008 esitatud kaabelliini ehitusloa väljastamise kohta andis vastustaja korralduse nr 141 „Ehitusloa väljastamine“ 26.03.2009, so 2 päeva pärast kaebaja poolt samasisulise kohustamisnõude esitamist halduskohtule. Kaebaja seisukohad Kaebaja on seisukohal, et vastustaja on kaabelliini ehitusloa taotluse läbivaatamisega õigusvastaselt viivitanud. Kaebaja esitas kaabelliini ehitusloa taotluse vastustajale 11.11.
2. Ehitusseaduse (EhS) § 23 lg 8 kohaselt pidi vastustaja kaebaja taotluse alusel ehitusloa väljastamise või väljastamisest keeldumise otsustama 20 päeva jooksul, s.o hiljemalt 01.12.
3. Vastustaja lahendas kaebaja 11.11.2008 esitatud ehitusloa taotluse alles 26.03.
4. Vastustaja viivitus on õigusvastane. Viivituse õigusvastaseks tunnistamise eeldusi on põhjalikult käsitletud Riigikohtu 21.01.2009 otsuses nr 3-3-1-88-
5. Nimetatud otsuses märkis Riigikohus, et oma ülesandeid täites peab avaliku võimu organ pidama kinni seaduses ettenähtud tähtaegadest (p 11). Samas otsuses märkis Riigikohus, et seaduses sätestatud tähtaegade rikkumine on õigusvastane sõltumata sellest, kui pikk oli viivitus ning kui oluliselt võis see rikkuda kaebaja õigusi, samuti ei ole õigusvastasuse tuvastamiseks oluline, et tuvastataks haldusorgani süü vorm ja ulatus (p 12). Riigikohtu viidatud otsuses öeldut arvestades on selge, et vastustaja viivitus kaebaja 11.11.2008 esitatud kaabelliini ehitusloa taotluse läbivaatamisel on olnud õigusvastane. Kaebaja ei nõustu vastustaja poolt varasemas kirjavahetuses esitatud väitega, et ta on oma 11.11.2008 esitatud ehitusloa taotlusest loobunud, asendades selle 02.12.2008 esitatud kaabelliini 2 projekteerimistingimuste taotlusega. Ehitusluba ning projekteerimistingimused on EhS kohaselt erinevad haldusaktid, mille andmist reguleerivad vastavalt EhS §-d 22-24 ja § 19 lg
6. Seetõttu ei saa taotlus ühe haldusakti andmiseks (projekteerimistingimuste määramiseks) automaatselt teist taotlust (ehitusloa väljastamiseks) asendada. Vastustaja selline vastuväide ei ole arvestatav ka seetõttu, et ehitusloa taotluse asendamises projekteerimistingimuste taotlusega puudunuks kaebaja jaoks igasugune loogika. Kaebaja eesmärgiks on saada kaabelliini rajamiseks ehitusluba. Taotluse kaabelliini projekteerimistingimuste määramiseks esitas kaebaja üksnes seetõttu, et vastustaja 02.12.2008 e-kirjast nähtuvalt ei pidanud vastustaja võimalikuks ehitusluba ilma projekteerimistingimusteta väljastada. Miks oleks kaebaja sellises olukorras pidanud asendama ehitusloa taotluse projekteerimistingimuste taotlusega, ei ole vastustaja vastavasisulisest vastuväitest võimalik mõista. Vastustaja on eiranud head haldustava ning on kaebajat tahtlikult eksitanud.
7. a detsembri alguses teatas vastustaja, et kaebaja taotletud ehitusluba on võimalik väljastada üksnes juhul, kui kaebaja esitab vastustajale lisaks ka taotluse projekteerimistingimuste määramiseks. Samas keeldus vastustaja oma 13.02.2009 korraldusega enda poolt varem vajalikuks peetud projekteerimistingimusi määramast, leides, et kaabelliini projekteerimiseks vajalikud projekteerimistingimused on Jõelähtme Vallavalitsuse poolt juba
8. aasta aprillis määratud. Avaldades selles ehitusloa väljastamise seisukohalt äärmiselt olulises küsimuses erinevatel aegadel diametraalselt erinevaid seisukohti ning suunates kaebajat hiljem ebavajalikuks osutunud täiendavate taotluste esitamisele, on vastustaja kaebajat selgelt eksitanud. Kaebuse esitajal on vastustaja viivituse õigusvastasuse tuvastamiseks põhjendatud huvi. Kaebaja põhjendatud huvi seisneb esiteks soovis vältida seaduses taotluste läbivaatamiseks kehtestatud tähtaegade edaspidiseid rikkumisi vastustaja poolt. Kaebaja soovib talle Jõelähtme vallas JägalaJoa külas kuuluval Jõujaama kinnistul käivitada hüdroelektrijaama. Lisaks kaabelliini ehitusloale on kaebaja poolt rajatava hüdroelektrijaama käivitamiseks vaja vastustajalt aga veel lubasid taotleda (nt kaabelliini kasutusluba). Kaebaja üheks eesmärgiks käesoleva kaebuse esitamisel ongi tagada, et vastustaja edaspidi kaebaja taotluste läbivaatamisega õigusvastaselt ei viivitaks. Riigikohus on oma eelnevalt viidatud 21.01.2009 otsuses nr 3-3-1-88-08 leidnud, et kaebaja sellist huvi saab käsitleda tuvastamiskaebuse esitamise eelduseks oleva põhjendatud huvina (pd 13 ja 14). Lisaks soovile tagada vastustaja edaspidine õiguskuulekas käitumine kaalub kaebaja ka võimalust esitada vastustaja vastu ehitusloa väljastamisega viivitamise tõttu tekkinud ja tekkiva kahju hüvitamise nõue. Vastustaja varasematele toimingutele tuginedes on kaebaja praeguseks teinud hüdroelektrijaama käivitamiseks suuri investeeringuid (suurusjärgus 50 milj krooni). Kuna investeering on seotud Nordea pangalt saadud laenudega, tekib kaebajal jaama käivitamise viivitustega arvestatav materiaalne kahju nii intresside, tagasimaksetähtaegade pikendamise kui ka saamata jäänud tulu näol. Juba praegu on menetlus kestusega üle nelja kuu olnud ebamõistlikult pikk ning põhjustanud kaebajale täiendavaid kulutusi. Lisaks pole välistatud, et kaebajale laenu andnud Nordea pank rakendab kaebaja suhtes hüdroelektrijaama käitamise viibimise tõttu täiendavaid sanktsioone. Vastustaja seisukohad ja taotlus Vastustaja ei nõustu kaebuses avaldatuga, justkui oleks vastustaja 11.11.2008 esitatud kaabelliini ehitusloa taotluse lahendamisega õigusvastaselt viivitanud. Vastustaja ei ole projekteerimistingimuste vajalikkuse osas asunud diametraalselt erinevatele seisukohtadele. Vastustaja ei ole avaldanud, et kaabelliini rajamiseks on vajalik uute projekteerimistingimuste väljastamine lisaks 11.04.2007 korralduse nr 227 alusel väljastatud 3 projekteerimistingimustele nr 68/07 tootmishoone rekonstrueerimiseks. Kaebuse esitaja käsitlus vastustaja 02.12.2008 e-kirjas avaldatust on ebaõige. Kaebuse esitaja taotles projekteerimistingimuste väljastamist Jägala-Joa külas asuva hüdroelektrijaama rekonstrueerimiseks ning selleks väljastas vastustaja projekteerimistingimused juba 11.04.2007 korralduse nr 227 alusel. Pärast projekteerimistingimuste alusel ehitusprojekti koostamist esitas kaebuse esitaja taotluse hüdroelektrijaama rekonstrueerimiseks ehitusloa väljastamiseks. Vastustaja asus selle ehitusloa taotluse menetlemisel seisukohale, et hüdroelektrijaama rekonstrueerimiseks ja sellele järgnevaks käitamiseks on vajalik viia läbi keskkonnamõju hindamine ning algatas 27.08.2008 korraldusega nr 424 selleks keskkonnamõju hindamise. 14.08.2008 teatas kaebuse esitaja soovist võtta oma taotlus ehitusloa väljastamiseks tagasi, kuna projektis soovitakse teha muudatusi, samuti avaldati soovi, et vastustaja lõpetataks keskkonnamõju hindamise menetluse. Pärast seda esitas kaebuse esitaja
9. a novembris taotluse ehitusloa väljastamiseks üksnes rekonstrueeritava hüdroelektrijaama elektri maakaabelliini rajamiseks, mitte terve hüdroelektrijaama rekonstrueerimiseks. Ehitusloa taotlusele lisatud ehitusprojektis oli selle koostamise alusena viidatud 11.04.2007 korralduse nr 227 alusel antud projekteerimistingimustele nr 68/
10. Vastustaja asus 11.11.2008 ehitusloa taotluse menetlemisel seisukohale, et ehitusprojekt ei vasta väljastatud projekteerimistingimustele, kuivõrd projekteerimistingimused olid väljastatud kogu hüdroelektrijaama rekonstrueerimiseks, ehitusprojekt käsitles aga üksnes kaabelliini. Seda selgitaski vastustaja ametnik oma 02.12.2008 e-kirjas. Vastustaja seisukoht oli seega, et ehitusluba tuleks taotleda hüdroelektrijaama hoonele tervikuna, mitte see, et ilmtingimata oleks vajalik uute projekteerimistingimuste väljastamine kaabelliini rajamiseks. Seejuures oli vastustaja seisukohal, et hüdroelektrijaama käitamist ja selle mõju silmas pidades oleks keskkonnamõju hindamise läbiviimine möödapääsmatu ning ehitusloa väljastamine on võimalik pärast keskkonnamõju hindamise läbiviimist. Seda seisukohta on vastustaja kinnitanud ka kaebusele lisatud 06.02.2009 kirjas ning 13.02.2009 korralduses nr 67 projekteerimistingimustest keeldumise kohta. Seega on vastustaja olnud läbivalt seisukohal, et ehitusprojekti koostamine ehitusloa väljastamiseks on võimalik 11.04.2007 korralduse alusel antud projekteerimistingimuste alusel ning vajalik on keskkonnamõju hindamise läbiviimine. Ehitusloa väljastamise taotlust ei saa lahendada enne projekteerimistingimuste väljastamiseks esitatud taotluse lahendamist. Vastustaja vaatas 11.11.2008 ehitusloa taotluse tähtaegselt ja sisuliselt läbi ning teavitas kaebuse esitajat sellest oma 02.12.2008 e-kirjaga. Kuivõrd vastustaja asus seisukohale, et ehitusloale lisatud ehitusprojekt ei vasta selle koostamise alusena viidatud projekteerimistingimustele, siis teavitas vastustaja oma 02.12.2008 e-kirjaga kaebuse esitajat kavatsusest teha EhS § 24 lg 1 p 1 ja p 9 alusel otsustus ehitusloa väljastamisest keeldumiseks, kui kaebuse esitaja osundatud puudust ei kõrvalda ning ei esita ehitusloa taotlust ja projekti projekteerimistingimustes ettenähtud renoveerimiseks ja ei viida läbi keskkonnamõju hindamist. Kuna kaebuse esitaja esitas 02.12.2008 taotluse kaabelliini rajamiseks projekteerimistingimuste väljastamiseks, siis asus vastustaja sellest tulenevalt seisukohale, et kaebuse esitaja soovib kaabelliini rajamiseks ehitusloa väljastamise asemel esmalt projekteerimistingimuste väljastamist. Olukorras, kus taotletud on projekteerimistingimuste väljastamist, ei ole sama objekti rajamiseks ehitusluba võimalik enne projekteerimistingimuste väljastamise küsimuse lahendamist anda, kuna projekteerimistingimuste väljastamisel mõjutavad need ehitusloa väljastamise aluseks olevat ehitusprojekti. Vastustaja kaalus kaebuse esitaja 02.12.2008 taotluse ja esitatud ehitusprojekti alusel kaebuse esitajale projekteerimistingimuste väljastamist ning asus seisukohale, et 11.04.2007 korralduse nr 227 alusel antud projekteerimistingimustega oli hõlmatud ka 02.12.2008 taotluses käsitletud kaabelliin. Vastustaja ei pidanud seetõttu õigeks kaabelliini rajamiseks uute 4 projekteerimistingimuste väljastamist. Sellekohase otsustuse tegi vastustaja 13.02.2009 korraldusega nr
11. Kuna 23.03.2009 oli vastustajani jõudnud Keskkonnaameti poolne Jägala-Joa hüdroelektrijaama taaskasutuselevõtu keskkonnamõju hindamise aruande heakskiitmine, siis otsustas vastustaja ehitusloa taotluse kaabelliini rajamiseks rahuldada. Vastustaja on seisukohal, et kaebuse esitajal puudub käesoleval juhul põhjendatud huvi, mis õigustaks õigusvastasuse tuvastamise nõude menetlemist. Riigikohtu halduskolleegiumi 21.01.2009 otsuses nr 3-3-1-88-08 kajastatud seisukohad ei ole käesolevas haldusasjas kohaldatavad. Käesoleval juhul ei ole mitte mingisugust põhjust arvata, et vastustaja võiks tulevikus oma tegevuses käituda viisil, mille õiguspärasus on vaieldav ning mida kaebuse esitaja peab oma õigusi rikkuvaks. Kahju hüvitamise nõude esitamisel tuleb käsitleda ka muid küsimusi lisaks haldusorgani tegevuse väidetavale õigusvastasusele. Seetõttu ei ole otstarbekas ühes halduskohtumenetluses menetleda üksnes õigusvastasuse tuvastamise nõuet tulenevalt võimalusest, et tulevikus võidakse esitada ka kahju hüvitamise nõue. Otstarbekas oleks õigusvastasuse tuvastamise nõue lahendada koos kahju hüvitamise nõudega, kui õigusvastasuse tuvastamise eesmärgiks on kahju hüvitamise nõudmine. Kui neid nõudeid koos ei esitata, pole võimalik sisuliselt hinnata ka seda, kas kahju hüvitamise nõue võiks üldse olla perspektiivne. Eeltoodust tulenevalt on vastustaja seisukohal, et kaebus tuleb jätta täies mahus rahuldamata. Kohtu seisukohad Kohus on seisukohal, et kaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohtu motiivid on alljärgnevad. Põhjendatud huvi olemasolu kaebajal Kaebaja on kohtule esitanud tuvastamiskaebuse.

§ 7

lg 1 kohaselt võib kaebuse toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Kaebaja on oma põhjendatud huvina toonud välja nii nö preventiivse huvi, et vastustaja edaspidi hoiduks õigusvastastest viivitustest kui ka potentsiaalse kahju hüvitamise nõude. Kohtu arvates on mõlemad kaebaja poolt välja toodud argumendid kvalifitseeritavad põhjendatud huvina

§ 7lg 1 tähenduses, mistõttu tuleb kohtul anda hinnang kaebuse kohta sisuliselt.

Vastupidiselt vastustaja seisukohale on kaebaja viide kohtupraktikale, milles aktsepteeritakse põhjendatud huvina tuvastamiskaebuse preventiivset eesmärki, igati asjakohane. Riigikohus on oma lahendis 3-3-1-88-08 viidanud, et preventiivsel eesmärgil esitatud tuvastamiskaebuse rahuldamiseks piisab, kui see võib soodustada kaebaja õiguste kaitset tulevikus. Käesolevas asjas puudub poolt vahel vaidlus selles, et kaebajal on ka edaspidi vajalik taotleda Jõelähtme Vallavalitsusest erinevaid lube ja kooskõlastusi, mistõttu võib kohtu poolt kohaliku omavalitsusorgani nö korrale kutsumine aidata tal oma huvisid tulevikus kaitsta. Väär on vastustaja seisukoht, nagu tuleks toimingu õigusvastasuse tuvastamise nõue, kui selle esitamise põhjendatud huviks on kahju hüvitamine, esitada ja läbi vaadata üksnes koos kahju hüvitamise nõudega. Selline seisukoht on vastuolus kehtiva kohtupraktikaga. Paljudel juhtudel on mõistlik esitada tuvastamiskaebus esmalt, saamaks jõustunud kohtulahendit selle kohta, kas tegemist on üldse olnud õigusvastase akti või toiminguga, mis oleks aluseks kahju hüvitamise nõude esitamisele. Mõistlik on see ainuüksi juba riigilõivu tasumise aspektist vaadatuna 5 (tuvastamiskaebuselt tasutav riigilõiv 250 krooni vs 5% kahjusummalt tasutav riigilõiv kahju hüvitamise nõude puhul). Seejuures ei tule kohtul anda hinnangut tulevase kahjunõude kohta detailselt. Piisab konstateeringust, et nõude esitamine on põhimõtteliselt võimalik ning eduväljavaade ei ole kasin. Käesoleval juhul on kaebaja piisava põhjalikkusega kaebuses näidanud, kuidas tema poolt tehtud investeering on seotud Nordea pangalt saadud laenudega, mistõttu võib kaebajal jaama käivitamise viivitustega tekkida materiaalne kahju nii intresside, tagasimaksetähtaegade pikendamise kui ka saamata jäänud tulu näol. Eelnevat kokku võttes on kohus seisukohal, et kaebuse esitajal on konkreetsel juhul olemas põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks. Jõelähtme Vallavalitsuse viivitamise õigusvastasus Poolte vahel puudub vaidlus selles, et 11.11.2008 esitati kaebuse esitaja eest ja volitusel Jõelähtme Vallavalitsusele taotlus Jägala hüdroelektrijaama ja Jägala alajaama vahelise kaabelliini ehitusloa saamiseks. EhS § 23 lg 8 kohaselt väljastab kohalik omavalitsus ehitusloa või keeldub selle väljastamisest 20 päeva jooksul ehitusloa taotluse ja ehitusprojekti ning vastava nõude olemasolu korral ehitusprojekti ekspertiisi esitamise päevast arvates. Taotletud ehitusluba väljastati kaebajale 26.03.2009, so ilmselgelt EhS § 23 lg-s 8 sätestatut eirates. HMS § 5 lg 4 kohaselt viiakse menetlustoimingud läbi viivituseta, kuid mitte hiljem kui seaduses või määruses sätestatud tähtaja jooksul. Seega oleks vastustaja pidanud 20 päeva jooksul alates 11.11.2008 otsustama kas ehitusloa andmise küsimuse või keelduma sellest. Seda aga tehtud ei ole. Täiesti arusaamatuks jääb kohtule vastustaja väide, et kaebaja muutis oma algse ehitusloa andmise taotluse projekteerimistingimuste väljastamise taotluseks. Sellist tahte muudatust ei ole esiteks kuskil fikseeritud ning teiseks oleks see kaebaja seisukohalt ka absurdne. Kogu toimiku materjalist nähtuvalt on kaebaja eesmärgiks kogu aeg olnud ehitusloa saamine. Projekteerimistingimuste taotlemine sai alguse Jõelähtme valla ametniku pretensioonist ning pidi vastustaja enda ametniku seisukohast tulenevalt olema eelduseks ehitusloa andmisele. Kohtutoimikusse esitatust nähtuvalt (tl 70) esitas Jõelähtme Vallavalitsuse ametnik Anu Mumm 02.12.2008 kaebuse esitaja esindajale ehitusloa taotluse kohta järgmise seisukoha: "Jägala HEJ uue võrguühenduse ehitusloa taotluse kohta on järgmine märkus: ehitusprojekti aluseks saab olla kas projekteerimistingimused või kehtestatud detailplaneering. Antud projekt ei vasta ehitusprojekti lisana esitatud projekteerimistingimustele nr 68/

1. Esitada Jõelähtme vallale terviklik lahend, mis vastaks projekteerimistingimustele." Sellele märkusele vastas kaebaja esindaja samal päeval: "Kas kuidagi konkreetsemalt on võimalik ka asja sõnastada? Mis osas ei vasta ja mida peaks teistmoodi tegema?" Küsimusele vastas valla ametnik järgmist: "meile esitatud ehitusprojekt on koostatud elektrivarustusele, aga projekteerimistingimused on väljastatud hoone rekonstrueerimiseks." Kirjavahetus jätkus: "Sellisel juhul esitan siinkohal hoopis projekteerimistingimuste tellimuseks uue palve! Kas seda on võimalik teha ka meili teel?" Ja vastus: "selleks tuleb esitada projekteerimistingimuste taotlus ja meili teel saab seda teha kui taotlus on digitaalselt allkirjastatud." Eelnevast nähtub üheselt, et vald pidas kaabelliini projekteerimistingimusi mitte hõlmatuks Jõelähtme Vallavalitsuse poolt 11.04.2007 kinnitatud projekteerimistingimustega nr 68/07 ning valla ametniku seisukohtadest võib üsna selgelt aru saada, et valla poolt peeti vajalikuks uute projekteerimistingimuste taotlemist. Kui valla seisukoht oli, et tegelikult ei ole uute projekteerimistingimuste taotlemine vajalik ning ehitusloa andmisest keeldumiseks esinevad mingid muud õiguslikud alused, siis seda ülal väljatoodud kirjavahetusest küll kuskilt välja lugeda ei saa. Vastavalt alusetud on ka vastustaja vastupidised vastuväited. Kui Jõelähtme Vallavalitsus seejärel keeldus oma 13.02.2009 korraldusega nr 67 projekteerimistingimuste väljastamisest põhjendusel, et 11.04.2007 korralduse nr 227 alusel 6 väljastatud projekteerimistingimused nr 68/07 tootmishoone rekonstrueerimiseks hõlmavad endas luba projekteerida ka tootmishoone sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikke tehnilisi kommunikatsioone, oli see kardinaalses vastuolus valla ametniku poolt 02.12.2008 avaldatuga, mis tähendab, et vald ise eksitas kaebajat ja venitas sellega ilma igasuguse õigusliku põhjenduseta ehitusloa andmise menetlust. Et ehitusluba siiski lõpuks anti, ei esinenud järelikult ka ehitusloa andmisest keeldumise aluseid EhS tähenduses ning tegelikkuses puudus igasugune põhjendus, miks vastustaja ei oleks kaebaja taotlust saanud tähtaegselt lahendada. Vastustaja poolt kohtumenetluses välja toodud seisukohad, et ehitusloa andmist takistas keskkonnamõju hindamine, on kohtu arvates otsitud. Kui vaadata 02.12.2008 kaebaja esindaja ja vastustaja ametniku vahel toimunud kirjavahetust, ei nähtu kuskilt, et takistuseks oleks olnud pooleliolev keskkonnamõju hindamine. Samuti ei ole vastustaja kuidagi põhjendanud, kust tulenes vajadus ja millal ja kelle poolt oleks pidanud olema tellitud kaabelliini kui eraldiseisva ehitise rajamise osas keskkonnamõju hindamine. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kaebaja poolt taotletud kaabelliin on ehitusluba nõudev eraldiseisev ehitis. Miks oli sellise ehitise rajamiseks vajalik eelnev keskkonnamõju hindamine, ei ole vastustaja eelneva haldusmenetluse jooksul põhjendanud. Vastustaja on küll oma 27.08.2008 korraldusega nr 424 algatanud keskkonnamõju hindamise kogu projekti terviklahenduse suhtes, aga pole keeldunud haldusaktiga kaabelliini ehitusloa andmisest põhjusel, et taotletud kaabelliini osas on tegemata keskkonnamõju hindamine. Kaebaja viide Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-88-08 on asjakohane. Selles lahendis leidis Riigikohus mh, et avaliku võimu organ on kohustatud oma ülesandeid täites pidama kinni seaduses ettenähtud tähtaegadest. /…/ Toimingu õigusvastasuse seisukohast ei oma tähtsust, kui pikk oli viivitus ning kui oluliselt võis see rikkuda kaebaja õigusi. Õigusvastasuse tuvastamiseks ei ole oluline, et tuvastataks haldusorgani süü vorm ja ulatus. Viimatinimetatu võib tähtsust omada üksnes õigusvastase toiminguga tekitatud kahju hüvitamise taotluse lahendamisel. Faktiliste andmete põhjal on selge, et Jõelähtme Vallavalitsus EhS-s sätestatud tähtajast kinni ei pidanud. Vastustajal puudusid ka põhjused menetlusega venitamiseks, kuivõrd faktiline olukord ei olnud 11.11.2008 kuni 26.03.2009 kaabelliini ehitusloa andmise seisukohast muutunud. Veelgi enam – Jõelähtme Vallavalitsuse asjaajamist näitlikustab ilmekalt viis, kuidas kaebaja üritas vallast kätte saada 13.02.2009 korraldust nr 67, vastav kirjavahetus on esitatud tl-del 28-
2. Asja materjalidest nähtuvalt sai kaebaja Jõelähtme Vallavalitsuse 13.02.2009 korralduse, mis otseselt puudutas tema õigusi, kätte alles 26.02.2009 ning seda pärast korduvaid ja korduvaid nö pealekäimisi vallale. Selle venitamise kohta ei ole vald kohtule samuti mingitki selgitust jaganud. Kõike eelnevat kokku võttes on kohus seisukohal, et Jõelähtme Vallavalitsuse viivitamine kaabelliini ehitusloa väljastamisel on olnud õigusvastane. Menetluskulude jagamine 30.04.2009 määrusega lõpetas kohus samas asjas menetluse

§ 24

lg 1 p 4 alusel nõude osas, millega Jägala Energy OÜ taotles Jõelähtme Vallavalitsuse kohustamist Jägala Energy OÜle kaabelliini ehitusloa väljastamise või väljastamisest keeldumise kohta otsuse tegemiseks. Sama määrusega otsustas kohus, et lahendab menetluskulude jaotamise asjas tehtava lõpliku kohtulahendiga.

§ 92

lg 5 kohaselt kannab vastustaja kohtukulud, kui kohus lõpetab menetluse § 24 lg 1 ps 4 sätestatud alusel.

§ 92lg 1 kohaselt kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, menetluskulud.

Eelnevast tulenevalt lasub vastustajal menetluskulude kandmise kohustus 7 mõlema nõude osas, st nii osas, millega kohus lõpetas asjas menetluse

§ 24lg 1 p 4 alusel kui ka osas, millega kohus kaebuse kohtuotsusega rahuldab.

Kaebaja on kohtule esitanud taotluse menetluskulude väljamõistmiseks vastustajalt summas 56 090 krooni õigusabikulude eest ning 250 krooni riigilõivu eest (menetluskulude nimekiri ja tõendid tl 75-79, riigilõivu tasumise tõend tl 39). Õigusabikulude kandmine sellises summas on tõendatud. Arvestades õigusabi osutaja poolt esitatud selgitusi arvetel, vaidluse raskust ja spetsiifikat ning keskmisi õigusabikulusid sarnastes vaidlustes, ei pea kohus esitatud õigusabikulusid vajalikeks ja põhjendatuteks ning vähendab õigusabikulusid

§ 93lg 5 alusel.

Asjas on kaebaja poolt esitatud vaid kaebus ja selle täiendus ning taotlus menetluse osaliseks lõpetamiseks, toimunud pole ühtegi kohtuistungit. Vastustajalt kuulub kaebuse esitaja Jägala Energy OÜ kasuks väljamõistmisele menetluskuluna õigusabikulu summas 40 000 krooni ja riigilõiv summas 250 krooni. Maret Altnurme Kohtunik 8