Obsah (4)

§ 11§ 47§ 7§ 10

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Määruse tegemise aeg ja koht 25.05.2009. a, Tallinn Haldusasja number 3-09-680 Haldusasi N.B kaebus Menetlustoiming Kaebuse tagastamine R

§ 11lg 2.

Saata käesoleva määruse ärakiri koos tagastuva materjaliga kaebuse esitajatele.

§ 11

lg 8 alusel määruse peale, millega halduskohus kaebuse või protesti tagastab, võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule kümne päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tallinna HK kaudu (

§ 47. 1).

Edasikaebamise kord .

1. N.B on esitanud Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles märgib, et see on esitatud Tallinna Transpordiameti vastu, kuid kirjeldab kaebuses viivistasu määramisele iseloomulikke andmeid. Kaebuse esitaja ei olnud otsust kaebusele lisanud, seega ei olnud ka üheselt arusaadav, missugust otsust kaebuses silmas peetakse, mis tuleks tühistada. Kaebuses paluti tuvastada haldusrikkumise koosseisu puudumine. Kaebusele oli lisatud Tallinna Transpordiameti teatis, mis on sisuliselt vaideotsus. See otsus on tehtud 05.03.09.a. ja selle langetas Tallinna Transpordiamet. Kohus selgitas kaebuse esitajale, et kui kaebajale määrati viivistasu parkimisel, siis tuleb vaidlustada viivistasu otsus ja paluda viivistasu otsuse tühistamist. Viivistasu otsuse tühistamise taotlus on esitatud õigeaegselt, kui kaebaja on läbinud vaidemenetluse Tallinna Transpordiametis ning saanud vaideotsuse /teatise. Antud juhul kaebaja ongi sellise otsuse saanud ja pöördunud halduskohtusse. Kohus selgitas, et viivistasu otsuse vaidlustamisel on vastustajaks AS Ühisteenused. Vaideotsust on vajalik vaidlustada vaid siis, kui see kuidagi rikub iseseisvalt kaebaja õigusi. Antud juhul ei nähtunud, et vaideotsus/teatis rikub iseseisvalt kaebaja õigusi. Vaideotsuse vaidlustamisel ei saavutaks kaebaja eesmärki, kui sooviks on vabaneda viivistasust.
2. Kaebuses märgiti, et kaebaja esindajaks on Integratsiooni Toetuse Fond. Kaebusest ei selgunud, kelle esindajaks on märgitud „fond“ ja miks selline esindus on kaebusesse 1 märgitud. Kaebuse on esitanud N.B, vastvalt on märgitud „hagejaks“ N.B, kes on kaebuse ka allkirjastanud. Ühtegi volitust, mis võiks esindust selgitada, ei ole kaebusele lisatud. Kohus selgitas, et esindajaks kohtus saab olla õigusharidusega isik, kellel on seadusekohane haridust tõendav dokument, mis tuleb esitada kohtule. Olukorra tegi ebaselgeks asjaolu, et kaebusest ei selgunud, kes sõitis sõidukiga ja kes parkis. Kaebuses märgitakse, et juht A.I ei viibinud kontrolli hetkel selles parklas. Kuivõrd viivistasu vaideotsus oli esitatud vastusena N.B nimele ja seal oli juttu tema avaldusest, siis on loogiline järeldada, et viivistasu määrati N.Ble ja tema vaidlustas viivistasu otsuse. Harku Maakohtust on N.B nimele tehtud kiri (tlk 3), mille kohaselt on hagejaks N.B. Kaebuse napisõnaline tekst halduskohtule kõneleb aga A.I tegevusest parklas. Seega pidas kohus vajalikuks esitada kohtule selgitus ja kaebuse täpsustamisel märkida, kes on tegelikult isikuks, kelle õigusi rikutakse. Kohus märkis, et kaebusele tuleb lisada sõiduki kasutamist ja kasutusõigust selgitavad dokumendid. Kohus selgitas täiendavalt, et kaebus peab sisaldama selgeltväljendatud taotlust vastavalt

§le 6, mille kohaselt saab kaebusega halduskohtult taotleda haldusakti või selle osa tühistamist; peatatud haldusakti täitmist või välja andmata jäetud haldusakti väljaandmist, peatatud või sooritamata toimingu sooritamist; haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemist; avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist või avalik-õigusliku suhte olemasolu või puudumise kindlakstegemist. Uurimisprintsiibist tulenevalt kohus tõlgendas nõuet ja märkis, et kohus saab kaebusest aru selliselt, et kaebaja soovib viivistasu otsuse tühistamist, kuid siiski pidas kohus vajalikuks vastava kinnituse saamist. Kohus selgitas veel, et

§ 7

lõike 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi ja piiratud vabadusi. Seega on seadusandja sidunud halduskohtusse pöördumise õiguse subjektiivsete õiguste rikkumisega, st haldusakt või toiming, mida isik vaidlustab, peab rikkuma just tema isiklikke õigusi, neid rikutud õigusi tuleb kohtule ka viidata ja selgitada.

1. Kaebaja märkis, et asja saab arutada kirjalikus menetluses. Kaebuses on märkus, et olemas on tunnistaja O.L; kaebuses märgiti vaid selle inimese isikukood. Kohus selgitas, et kui kaebust soovitakse tõendada tunnistaja ütlustega, siis ei ole võimalik arutada kaebust kirjalikus menetluses. Kohus selgitas, et kaebajal tuleb selgitada uuesti, kuidas puutub asjasse O.L või A.I ning kas kaebajal on esitada kohtule tunnistaja ülekuulamise taotlus. Kui tunnistaja tuleb üle kuulata, siis tuleb esitada taotlus, tunnistaja andmed ja aadress ning märkida, mida tunnistaja ütlustega soovitakse tõendada.
2. Kohus selgitas, et Halduskohtule esitatud kaebus peab vastama halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) §-i 10 nõuetele. Kuna esitatud kaebus nendele nõuetele ei vastanud, jättis kohus selle

§ 11lõike 2 alusel käiguta.

Kohus andis kaebuse esitajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kaebuse esitaja edastas kohtule e-posti aadressi, millelt ta aga kohtule vastuseid ei ole soovinud esitada, samas nähtub, et e-posti aadress töötab. Posti teel saadetud kohtumäärust N.B vastu ei võtnud, materjal saadeti kohtule tagasi märkusega, et see tagastatakse tähtaja möödumise tõttu. 5. Kuna kohus oli ka märkinud, et

§ 10

lõike 6 kohaselt esitatakse koos kaebusega kohtule tõend riigilõivu tasumise kohta, kuid kaebuse esitaja kohtule riigilõivu tasumist tõendavat dokumenti edastanud ei ole, ka ei märgitud kaebuses andmeid, et riigilõiv on tasutud, siis pidi kaebajale olema selge, et kaebust menetlusse võtta ei saa. Käesoleva ajani ei ole kaebuse esitaja riigilõivu tasunud. . 6. Kuna kohus oli kaebajale märkinud, et kaebus on esitatud oluliste puudustega ja puuduste kõrvaldamata jätmisel ei saa kohus seda menetleda ning tagastab kaebuse, nähtub, et kaebuse esitaja ei ole hoiatusele vaatamata soovinud kohtule vastust esitada ja kaebuse puudusi 2 kõrvaldada. Kohus leiab, et kaebuse esitamisel riigilõivu tasumata jätmine on iseenesest sedavõrd oluline kaebuse puudus, et kaebuse edasine menetlemine ei ole võimalik. Kaebuse esitaja ei ole ka esitanud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlust, seega kuulub seaduse kohaselt tasumisele riigilõiv; selle tasumata jätmisel tuleb kaebus tagastada selle esitajale läbivaatamatult, vastavalt on kohus teinud hoiatuse ja viite

§-le 11 lg

2. Kuna kaebus on esitatud oluliste puudustega, tasumata on riigilõiv, siis ei saa kohus kaebust edasi menetleda. Kohtumäärusega antud tähtaeg vastuse esitamiseks ja riigilõivu tasumiseks on möödunud. N.B ei ole kohtule vastanud ega palunud vastamise tähtaja pikendamist. Kaebuse esitaja on oma kontaktaadressina märkinud e-posti aadressi ja kohus on sellele aadressile kohtumääruse väljastanud. Seega loeb kohus, et kaebaja on saanud määruse kätte ning on sisuliselt loobunud võimalusest kõrvaldada kaebuse puudused ning on kaotanud huvi kaebuse menetlemise vastu. Kohus tagastab kaebuse selle esitajale kaebust läbi vaatamataHKMS § 11 lg 3 8.

§ 11

lg 8 alusel määruse peale, millega halduskohus kaebuse või protesti tagastab, võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule kümne päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tallinna HK kaudu. 9. Kohus selgitab, et

§ 11

lg 7 tulenevalt kaebuse või protesti tagastamine ei võta selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Karin Kalmiste kohtunik 3