Obsah (4)

§ 12§ 471§ 11§ 9

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Määruse tegemise aeg ja koht 18.06.2009, Tallinn Haldusasja number 3-09-596 Haldusasi T.S-i kaebus Viimsi Vallavalitsuse 26.09.08.a. korr

§ 12lg 3) 2) Saata määrus menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord Määruse peale on menetlusosalistel õigus esitada Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamisest arvates. Määruskaebus esitatakse määruse teinud esimese astme kohtu kaudu (

§ 471lg 2).

ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK

1. Kohus võttis T.S kaebus menetlusse ja luges vastustajaks Viimsi Vallavalitsuse ning kaasas kolmanda isikuna Nord West KV OÜ ja OÜ Lugosta. Käesolevas kaebuses taotleb kaebaja T.S Viimsi Vallavalitsuse 26.09.08.a. korralduse nr 594 p 1.7 (ehitusloa väljastamine AS-ile Nord Projekt kaubanduskeskuse ehitamiseks) ja 1 29.09.2008 a väljastatud ehitusloa nr 13811 (ehitusluba ehitise püstitamiseks -Viimsi Market) tühistamist; Viimsi Vallavalitsuse 29.10.08.a. korralduse nr 667 (anda ehitusluba maa-aluse parkla ehitamiseks AS-ile Nord Projekt staadioni kinnistul ja tribüüni lammutamiseks OÜ-le Lugosta Randvere tee 9 b ja OÜ-le NordWest KV staadioni kinnistul); 30.10.08.a. antud ehitusloa nr 14161 (maa-aluse parkla) ja 14162 (ehitise täielikuks lammutamiseks „muu spordihoone“ staadionil) tühistamist; T.S esitas kahel korral EÕK taotluse ja kohus jättis taotlused rahuldamata; määruskaebust ei esitatud.
2. Kohus väljastas kaebuse Nord West OÜ; Lugosta OÜ; Viimsi Vallavalitsus.
3. Nord West OÜ vastas kohtule 05.05.09.a., et Tallinna Ringkonnakohtu 24.04.09.a. määruses haldusasjas nr 3-08-2008 märgitakse, et ehitusloa vaidlustamise eelduseks on subjektiivsete õiguste rikkumine. 3.isik on jätkuvalt seisukohal, et kaebaja õigusi ei rikuta Randvere tee 9 ja 9B ega Haabneeme staadioni DP-de kehtestamisega ega ehituslubade väljastamisega, mistõttu ei ole vaja neid akte tühistada ega kohaldada EÕK. Kaebajal puudub NorWest KV OÜ luba staadioni kasutamiseks. Kaebuse esitaja on esitanud kaebuse hilinemisega ja puuduvad mõjuvad põhjused kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks.
4. Viimsi Vallavalitsus vastas 05.05.09.a., et T.S pöördus kohtusse mitte subjektiivsete õiguste kaitseks vaid objektiivse õiguskorra kaitseks. Ehitusloa vaidlustamise eelduseks on subjektiivsete õiguste rikkumine. Vastustaja leiab, et kaebus tuleb tagastada

§ 11lg 3.1 p 5 alusel.

Samas on möödunud kaebuse esitamise tähtaeg ja puuduvad mõjuvad põhjused kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Kaebaja on haldusasjades 3-08-2008 ja 3-08-2270 esitatud kaebustes ja määruskaebustes väljendanud väidetavate õiguste rikkumist, tal on kõrgendatud huvi DP-de vastu, seega sai ta oma esindaja kaudu või ise koheselt vaidlustada ehituslubade väljastamise korraldusi. Viimsi vallavolikogu on korduvalt neis asjades rõhutanud kohtutele esitatud seisukohtades, et kaebaja pole esitanud kaebusi ehituslubade väljastamise kohta. Haldusasjas nr 3-08-2008 esitati seisukoht EÕK osas 14.10.08 ja haldusasjas nr 3-08-2270 (enne liitmist nr 3-08-2304) seisukoht EÕK osas 25.11.08.a. Peale neid kuupäevi pidi olema kaebajale teada ehituslubade väljastamine, seega on 30 päevane kaebuse esitamise tähtaeg ületatud. Väide, et ta hakkas huvi tundma ehituslubade vastu ajalehes „Äripäev“ 06.02.09.a. ilmunud artiklist, tekitab küsimuse, kas isik, kellel on õigusnõustajaks mainekas advokaadibüroo, poleks pidanud huvi tundma ehituslubade vastu varem. Kaebaja väide tähtaja ennistamiseks jääb arusaamatuks. Kaebajal oli võimalus teada saada vajalik ehituslubadest juba 2008.a.

1. OÜ Lugosta vastas 03.06.09 ning ta ei pea kaebust tähtaegseks ja palub jätta ennistamise taotlus rahuldamata, kuna ei esine mõjuvaid põhjusi tähtaja ennistamiseks. KOHTU SEISUKOHT
2. Halduskohus kontrollib eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt ja lahendab pärast teiste menetlusosaliste arvamuse saamist kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse. Halduskohus rahuldab tähtaja ennistamise taotluse, kui ta loeb tähtaja möödalastuks mõjuval põhjusel. Kui halduskohus leiab, et kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja taotlust tähtaja ennistamiseks ei ole esitatud, samuti juhul, kui halduskohus jätab tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata, lõpetab ta määrusega asja menetluse. Tähtaja ennistamise taotluse lahendamise 2 ja menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse ringkonnakohtule kümne päeva jooksul, arvates määruse kättesaamisest -

§ 12lg 3.

Kui kohus leiab, et kaebetähtaeg on mööda lastud, siis kontrollib kohus, kas esinevad mõjuvad põhjused, et ennistada kaebuse esitamise tähtaeg. Riigikohtu HK on märkinud lahendis 19.01.01.a. nr 3-3-1-59-00, et mõjuvad põhjused peab ära näitama tähtaja mööda lasknud protsessiosaline. Kohus ei pea analüüsima asjaolusid, mida ennistamist taotlev isik ei ole mõjuvate põhjustena välja toonud. Riigikohus on haldusasjas nr 3-3-1-25-09 10.06.09.a. märkinud, et halduskolleegiumi praktika kohaselt võib isikule ka juhul, kui talle haldusakti ei ole teatavaks tehtud, olla muul viisil üheselt selgunud, et on olemas teda puudutav haldusakt. Kui isikul on alust arvata, et haldusakt võib tema õigusi rikkuda ja ta soovib seda kohtus vaidlustada, siis peab ta mõistliku aja jooksul astuma ise kohaseid samme selleks, et haldusakt talle teatavaks tehtaks.

1. T.S kaebus ehituslubade vaidlustamiseks saabus kohtusse 23.03.09 ja oli postitatud esindaja poolt 20.03.09.a. Vaidlustatud korraldustega on välja antud ehitusload 2008.a. septembrist ja oktoobrist. T.S kaebuse väidetel on ta 19.02.09.a. saanud teada, et Viimsi Vallavalitsus andis AS-ile Nord Projekt 29.09.08.a. ehitusloa nr 13811 kaubanduskeskuse ehitamiseks aadressil Randvere tee 9 ja 9 b; kaebaja märkis umbmääraselt, et samuti on talle saanud teatavaks, et Viimsi Vallavalitsuse korraldusega nr 667 anti välja ehitusluba staadioni kinnistul parkla ehitamiseks ja lammutusluba tribüüni lammutamiseks asukohaga Randvere tee 9 b; sellele korraldusele vastavad ehitusload anti välja 30.10.08 nr-ga 14161 ja 30.10.08 nr-ga
2. Kaebaja esitas tühistamisnõude. T.S kaebuses märgitakse, et kaebaja on vaidlustanud Tallinna Halduskohtus detailplaneeringud, mis on seotud nende ehituslubadega. Kaebuses leitakse, et kaubanduskeskuse ehitusloa nr 13811 puhul ei ole arvestatud mitmete asjaoludega ja ehitusloa taotlemisel esitati ka valeandmeid, siis ei saanud ehitusluba väljastada; kaks ehitusluba, so nr 14161 ja 14162 omavad tähtsust koos esimesena väljastatud ehitusloaga, siis tuleb ka need tühistada. Kaebusele oli lisatud Viimsi Vesi vastus 11.03.09.a. J.P teabenõudele, milles ei märgita ehituslubade väljastamist või numbreid. Veel lisas kaebaja 18.03.09.a. J.P-le saadetud vastuse, kaebaja esindaja pöördumisele 13.03.09.a., milles märgitakse, et K-Projekt ei kasuta tööde numereerimisel kaebaja viidatud numereerimise viisi, vastuses ei ole nimetatud ühegi ehitusloa numbrit. Kohus selgitas kaebajale 23.03.09.a. määruses, et eelmenetluses tuleb kontrollida kaebuse esitamise tähtaja küsimus, kuivõrd kaebus on esitatud hilinemise tunnustega ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud. Kohus andis võimaluse täpsustada ehituslubade teadasaamise asjaolusid, aega ja esitada tähtaja ennistamise taotlus ning tähtaja ületamise põhistused. 26.03.09.a. vastas kaebaja esindaja, et kaebaja sai teada 29.10.08.a. korraldusest nr 667 alles 19.02.09.a., seda kinnitab väljatrükk Viimsi Vallasekretäri 19.02.09.a. e-kirjast, mis on lisatud, sealt nähtub, et saadeti ka muud asjakohaseks peetud ehitusload. Kaebaja esindaja palub lugeda kaebus tähtaegseks. 3 27.03.09.a. juhtis kohus kaebaja tähelepanu, et esitada tuleb täpsem selgitus haldusaktidest teadasaamise aja ja asjaolude kohta ning tähtaja ennistamise taotlus, kuna kaebaja pidi eeldatult saama teada haldusaktidest hiljemalt teiste Tallinna Halduskohtu menetluses olevate haldusasjade materjalidest, so nr 3-08-2008 ja 3-09-2270, mil vastused esitasid teised menetlusosalised nendes kaebustes, milles T.S oli esindatud; vastused olid saabunud juba 14.10.08 ja 25.11.08.a. ja halduskohus oli teinud määruse, milles märkis ära ehituslubade väljastamise. Kohus andis vastamiseks tähtaja ning kaebaja esindaja vastas 22.04.09.a. (tlk 68). Kaebaja vastas, et ta ei nõustu kohtuga, et kaebus on esitatud tähtaega rikkudes. Kohaldada tuleb

§ 9

lg 9, kuna kaebajale haldusakti teatavaks ei tehtud, ta sai muul viisil sellest teada. Kaebaja leiab et ta ei viivitanud ebamõistlikult pikalt kaebuse esitamisega, vaid esitas selle kohaselt, kui sai e-kirja 19.02.09.a. vastustajalt. E-kiri oli vastus kaebaja esindaja 06.02.09.a. kirjaga saadetud teabenõudele ja teabenõude esitas kaebaja põhjusel, et luges ajalehest „Äripäev“, et Viimsis on alustatud kaubanduskeskuse rajamist. Ehituslubade väljastamisest 06.02.09 kaebaja ning esindaja ei olnud teadlikud, kuid asusid koheselt tegutsema vastava vajaliku info ja haldusaktide saamiseks, so ajast, kui ilmus informatsioon, et ehitusluba võib olla väljastatud. Kaebus tuleb lugeda seetõttu tähtaegseks. Vastustaja 27.03.09.a. seisukohaga, et ta oleks saanud tutvuda haldusaktidega koduleheküljelt või teiste haldusasjade kaudu, kaebaja ei nõustunud väites, et haldusasjades on vaid nimetatud vastustaja poolt, et ehituslube pole vaidlustatud. Avaldamine valla kodulehel ja viide teistele haldusasjadele ei ole õige, kuna neis puudub selline teave, et kaebaja pidi olema ehituslubade olemasolust teadlik. Et otsida kodulehelt, pidi kaebaja teadma, et load väljastati, kuid kaebaja seda ei teadnud; teistes haldusasjades 14.10.08 ja 25.11.08 menetlusdokumentides vastustaja ei märgi, et ehitusload on väljastatud, pole viidatud väljastamise kuupäevadele ega loa numbritele. Ka EÕK taotluse lahendamisel ei viidatud sellele ja kaebajal ei olnud põhjust järeldada ehituslubade väljastamist, veel vähem määratleda täpsemalt ära haldusaktid. Ka halduskohus ei märkinud määrustes, et ehitusload on väljastatud. Seega tuleb kaebus lugeda tähtaegseks ja T.S esitas kaebuse kohe, kui sai ehituslubadele viitava informatsiooni, siis selgitas asjaolud ja asus hankima haldusakte, peale nende saamist esitas kohtukaebuse. Veel märgib kaebaja, et kui kohus asub seisukohale, et kaebus on esitatud kaebetähtaega rikkudes, siis palub ennistada kaebetähtaja. Kuna vastustaja ei ole haldusasjade nr 3-08-2008 ja 3-08-2270 menetlusdokumentides nimetanud kaebaja jaoks haldusaktide kohta täpsemaid andmeid, siis loeb, et tähtsa informatsiooni varjamisest ei saa tulla kaebajale negatiivseid tagajärgi. Kui kaebaja sai info, et ehitusload võivad olla väljastatud, siis ta asus selle kohta koguma kinnitust ja esitas kaebuse haldusaktide saamisel viivituseta. Kaebetähtaeg tuleb ennistada ja kaebaja palub seda teha alternatiivselt. Kaebaja lisab toimikust seni puudunud teabenõude 06.02.09, mille ta esitas esindaja kaudu Viimsi Vallavalitsusele. Selles märgib kaebaja, et ajalehes „Äripäev“ 06.02.09 on artikkel „Kruuda sõbranna rajab Viimsisse kaubanduskeskuse“ ja ta selle tõttu palub informatsiooni, mis kuupäeval anti välja ehitusluba Viimsi Marketi kaubanduskeskuse ehitamiseks; ühtlasi palutakse väljastada ehitusloa ärakiri ja vastata 17.02.09.a.

1. Seega saab kohus lähtuda menetlusosaliste esitatud seisukohtadest ja esitatud tõenditest ning kontrollib esitatud seisukohad. 4 Kohus leiab, et kaebaja on teadlik Viimsi Vallavalitsuse korraldusest nr 667 juba Tallinna Halduskohtu poolt haldusasjas nr 3- 08-2270 (liidetud asi) tehtud kohtumääruse väljastamisest ja määruse kättesaamist on kaebaja kinnitanud 29.12.08.a. Kohus lahendas viidatud haldusasjas määrusega 29.12.08.a. T.S kaebuse Viimsi Vallavolikogu 14.10.08.a. otsuse nr 86 tühistamise taotluses ja selles asjas esitatud EÕK taotlust. Kohtunik D.Liiv on määruses märkinud, et DP-d asuti realiseerima ja selle alusel on väljastatud Viimsi Vallavalitsuse korraldus nr 667 „Ehituslubade väljastamine“ ja ehitusluba on väljastatud AS-le Nord Projekt maa-aluse parkla ehitamiseks ja OÜ-le NordWest KV tribüüni lammutamiseks Haabneeme staadioni kinnistul. Kohus märkis selle ära viidatud määruse p-is
2. Seega nähtub, et hiljemalt märgitud ajast pidi kaebuse esitaja kontrollima, kas teda huvitav haldusakt on avaldatud ja kui mitte, siis paluma väljastada temale teda huvitavad haldusaktid. 29.12.08 on kohtule saadetud kinnitus selle määruse saamisest kaebaja poolt ning kaebaja on käesolevas asjas jätnud vastamisel selle fakti tähelepanuta või tahtlikult ignoreerinud tegelike asjaolusid. Lisaks olid dokumendid esitatud Viimsi valla kodulehel Amphora süsteemis 06.11.08 ja vastavalt Ehitusseaduse § 22 lg 4 Riiklikus ehitisregistris, mis annavad võimaluse avada kogu alus- ja seonduvad dokumendid. Kohus jääb käesolevas asjas seisukohale, et kaebus on esitatud hilinemisega ja kohus peab alusetuks kaebaja väidet, et ta ei saanud varem kaebust esitada. Ka hilisemad kaebaja väited ei ole ülaltoodud asjaolusid ja kohtu seisukohta kummutanud. Asjaolu, et kaebaja asus tegutsema haldusaktide väljanõudeks hilinemisega ning sai esitada kaebuse arvates Viimsi Vallasekretäri 19.02.09.a. kirjast arvates, on eksitav. Väide, et kaebaja sai kätte haldusaktid e-kirjaga 19.02.09.a., ei selgita küsimust, miks kaebaja ei küsinud vajalikku informatsiooni ja haldusakte varasemalt, kuivõrd viidatud kohtumääruses olid täpsed andmed ehituslubade kohta. Kaebajal oli võimalus koheselt välja nõuda Viimsi vallavalitsuse 29.10.08.a. korraldus nr 667 ja ehitusload nr 14161 ja 14162 kohtumääruse kättesaamisest 29.12.08.a., et seejärel pöörduda kohtusse. Samas oli kaebajal võimalus kontrollida ehituslubade väljastamist Viimsi valla kodulehelt (www.viimsivald.ee) ja Riiklikust ehitisregistrist (http://www.ehr.ee) . E-kirjaga seotult märkis kohus, ei esialgselt esitatud kaebusele sellist e-kirja ei lisatud. Käesolevalt on kaebaja esitanud kohtule koopia teabenõudest ja koopia e-kirjast 19.02.09.a. Nähtub, et kaebuse esitajal ei olnud põhjust teha teabenõuet sedavõrd hilja, kui ta sooviski saada veel mingit lisateavet haldusaktide kohta. Teabenõude küsimine lisaks ei ole keelatud, kuid kui ilmneb, et see on esitatud kunstlikult kohtusse pöördumise kaebetähtaja ületamise varjamiseks, siis ei pea kohus kaebuse esitamise tähtaja kontrollimisel lähtuma sellise teabenõude vahetamise faktist ja ajast. Tallinna Halduskohus oli oma määruses 3-08-2270 ära märkinud haldusaktid nende identifitseerimist võimaldavate vajalike andmetega ja hiljemalt juba 29.12.08 oli kaebajale ka kohtumäärus edastatud, seega oli kaebajale antud piisav informatsioon ehitustegevuse suhtes, st ka vajalike ja kaebajat huvitavate ehituslubade väljastamisest. Samas nähtub, et haldusasja nr 3-08-2008 raames oli määruskaebustes esile toodud, et määruskaebuste esitajatele oli teadaolevalt ehitusload väljastatud, selle märgib ära Tallinna Ringkonnakohus 24.04.09 a määruses nr 3-08-
3. Seega on teises haldusasja teatavaks saanud teave piisav, et huvituda ehitamise suhtes antud haldusaktidest. Kaebajal oli kasutada õigusabiteenus ja kui teabenõue osati esitada käesolevalt, puudub põhjus, miks seda ei saanud esitada märgitud ajast ja ajal. Juhul, kui kohtutoimiku või menetluse kestel ei saanud kaebaja piisavalt vajalikku teavet, sai esitada 5 teabenõude juba sellel ajal. Kuna kaebuse esitajal oli piisavalt aega tutvuda või välja nõuda haldusaktid varasemalt, siis on kaebaja vastupidised väited alusetud. Kaebuse esitaja esitab käesolevale kohtule ühtlasi ka valeandmeid ja pahatahtlikke etteheiteid, kui väidab, et keegi ei teatanud haldusaktide andmisest, kuivõrd nähtub, et isegi kohtumäärustes olid lubade väljastamised esile toodud koos konkreetsete haldusaktide numbritega. Viimsi Vallavalitsus ei olnud kaebajale esitanud valeinformatsiooni ega jätnud kaebajale vastamata, vaid nähtub, et kaebaja ise varasemalt kirjalikke pöördumisi ei teinud, vastavalt ta asjaolusid ka ei kirjeldanud. Samas puudub igasugune selgitus ja põhjus, miks kaebaja jättis saadud olulise informatsiooni tähelepanuta. Seega ei vasta tõele kaebaja väide, et ta astus koheselt informatsiooni saamisel ehituslubade olemasolust samme, et vaidlustada haldusaktid kohtus. Kaebuse esitaja asus neid välja nõudma suure hilinemisega ehk viivitanud kaebuse esitamisega ebamõistlikult, mil loetakse kaebuse esitamise tähtaeg möödunuks (

§ 9lg 9).

Väide, et „Äripäeva“ artiklist arvates sai kaebaja teada kaubanduskeskuse rajamisest ja enne ei teadnud kaebaja ehituslubade väljastamisest midagi, on umbmäärane osas, missuguseid ehituslube ta peab siinkohal silmas; samas nähtus, et see väide on otseses vastuolus halduskohtu viidatud kohtumäärusest tulenevate andmetega seotult korralduse nr 667 ja selle alusel antud ehituslubadega. Kui kaebajale ka jäi ebaselgeks teiste menetlusosaliste vastuses märgitud teave lubade väljastamisest, siis ei saanud seda väita enam eelviidatud kohtumääruse andmisest. Seejuures oli kaebajal võimalik välja nõuda kõik ehitusload, mis olid väljastatud eelmärgitud kohtumääruse ajaks. Kaebaja ei väida, et ta tegi koheselt vajalikke päringuid, asus kohus seisukohale, et kaebaja teabenõuded 11.03.09, 13.03.09 ja 06.02.09.a. ja seejärel saadud vastustest kohtusse pöördumine ei õigusta kaebetähtaja möödalaskmist. Mõjuvad põhjused tähtaja ennistamiseks puuduvad ja tähtaja nn alternatiivne ennistamise taotlus ei sisalda mõjuvaid põhjuseid, miks tähtaeg on ületatud. Kohus nõustub vastustajaga, et valla kodulehelt sai kaebaja tõsise huvi korral samuti tutvuda väljastatud ehituslubadega/korraldustega, kohus ei näe takistusi, mis keelas kaebajal tutvuda kodulehe andmetega, kui halduskohus oli määruses nimetanud lubade väljastamise ja menetlusosalised olid märkinud ära, et kaebaja ei ole vaidlustanud ehituslubade väljastamist. Kahtlus, et polegi kindel, kas kodulehel oli vajalik info avaldatud, on pahatahtlik, kuna kaebaja sai kontrollida, kas see oli avaldatud või mitte. Kaebaja oleks mitteavaldamise korral saanud ikkagi küsida välja vajaliku info koos haldusaktidega, kuivõrd ta pidi kohtumäärusest tulenevalt kontrollima asjaolusid, kas kohtu poolt märgitud ehitusload anti välja ja kas nad kehtivad. Samas oli ka PlanS kohaselt eeldada, et ehitusload võidakse väljastada. DP-de vaidlustamine ei saanud anda kindlust, et edasisi toiminguid ei tehta või ei tehtud. Seega on otseselt vale väita, et kaebaja ei teadnud asjast midagi. Veel väitis kaebaja, et kuna eelviidatud kohtuasjade menetlusdokumentides vastustaja ei viidanud haldusaktide numbritele, ei saanudki ta kaebust esitada. Kohus märkis eelnevalt, et tehtud etteheide lubade mittenimetamises on ainetu, kuna halduskohus oli just nimelt neile dokumentidele konkreetse viite teinud, kohtumäärus oli vaja läbi lugeda. Teiste menetlusosaliste või haldusorgani pahatahtlikku ega eksitavat tegevust siinkohal ei nähtu. Väide, et kaebaja ei saanud kodulehelt vajalikke otsinguid teha, ei ole eeltoodu valguses usutav. Kaebaja ei teinud ka teabenõuet. Kuigi kaebaja viitab siinkohal, et tal puudusid andmed korralduste või lubade numbrite kohta ja kaebaja toob esile, et ajaleheartiklist arvates sai vajaliku teabe, et teha vajalik päring, nähtub, et viidatud artiklis ei ole samuti mingeid 6 numbreid, mis aidanuks tal senisest edukamalt otsida vajalikke haldusakte. Seejuures nähtub, et hilinemisega esitatud teabenõuded on tehtud kaebaja poolt samuti numbreid näitamata. T.S ei esitanud õigel ajal pädevale isikule ühtegi päringut. Vastavalt on ainetu ka väide, et alles ajaleheartikli lugemisest sai ta teha otsinguid või päringud, mis viisid vajaliku tulemuseni. Kohus uuris märgitud artiklit ja sealt nähtub, et selles ei ole mingit konkreetset teavet, veel vähem lubade või korralduste numbreid, mis võimaldaks väita, et alles selle artikli alusel sai kaebaja teha vajaliku teabenõude. Kuigi kohus juhtis kaebaja tähelepanu vajadusele tõendada oma väited, nähtub, et kaebaja jättis tõendamata, et avalikustamisele kuulunud informatsioon ei olnud valla kodulehel tegelikult avalikustatud. Seadusest tulenevalt oli võimalik kaebajal ka eeldada, et ehituslubade väljastamine on peale DP kehtestamist lubatav arvates 14 päevast planeeringu kehtestamisest (PlanS § 26 lg 3), mistõttu ei ole arusaadav, miks kaebaja peale vastuseid kohtukaebustele ei kontrollinud, kas omavalitsuse vastustes tehtud viide ehituslubade kohta on tema huve ja õigusi puudutav või mitte ning kas seadusest tulenevalt on alustatud ehituslubade väljastamisega. Kaebaja ei viita, et arvates 14 päevast ta kontrollis teavet ehituslubade väljastamise kohta. Teiste kohtuasjadega seonduvalt märkis kohus eelnevalt määruse väljaandmist. Kaebaja on olnud pikka aega tegevusetu eelviidatud kohtumäärusest arvates. Kuna kaebaja ei kuulu nende isikute ringi, kellele oleks tulnud ehituslubadest teatada, siis peale DP-d puudutavate haldusaktide andmist ehituslubade suhtes koostatud haldusakte talle ei väljastatud, kuid avalikustamisele kuuluvad dokumendid olid kättesaadavad Riikliku Ehitisregistri ja Viimsi valla kodulehe kaudu. Kohus leidis eelnevalt, et kaebus on esitatud hilinemisega, kaebajal oli õigusnõustaja abiga ja iseseisvalt võimalus uurida, kas DP kehtestamisele järgnevalt on antud välja ehituslube, teada on ka asjaolu, et seaduse kohaselt on kaebuse esitamiseks küllaltki lühikesed tähtajad. Kohus ei nõustu kaebuse esitajaga, et kaebuse esitamise tähtaega tuleks hakata lugema arvates 19.02.09.a. T.S sai vajaliku informatsiooni haldusaktide andmisest eelviidatud kohtumääruse p-ist 12, ta ei esitanud nõuet haldusaktide väljastamiseks ega tutvunud nendega kodulehe vahendusel või Ehitisregistri avalikustatud andmete kaudu, seega viivitas kaebuse esitamisega ebamõistlikult pika aja. Puuduvad mõjuvad põhjused, mis võimaldaks kaebetähtaja ennistamise.

1. Kaebaja väidab, et Viimsi Marketi ehitamisest, so 26.06.08.a. korraldusega nr 594 väljastatud ehitusloast nr 1381 sai ta teada, kui luges ajaleheartiklit „Äripäevast“ ja seejärel tegi teabenõude ja sai vastuse Viimsi Vallasekretäri e-kirjaga 19.02.09.a. Kohus kaebajaga ei nõustu. Esmalt märgib kohus, et kaebuse esitajal oli võimalus hankida teave kõigist väljastatud ehituslubadest, kui oli saanud kohtumäärusest teada, et väljastati ehitusload nr 14161 ja
2. Eelmise aasta lõpuks väljastatud ehitusload olid avaldatud Viimsi valla kodulehel ja seda kinnitavad Amphora kanded, vastavalt 03.10.08 kande loomine; samuti Riikliku Ehitisregistri kanded, mis on võimalik avada käesoleva ajani. Kaebajal oli kasutada kvalifitseeritud õigusabi, seega kodulehel ja ehitusregistri kannete avalikustamisele kuuluva teabe saamine ei olnud ülejõukäiv ning takistatud; teada oli, et EhitS § 22 lg 4 kohaselt kantakse ehitusload ehitisregistrisse ja need on avalikkusele kättesaadavad koos alus-ja seosdokumentidega. Samas nähtus, et kaebaja ise ei märgi, et ta asus uurima kodulehel või Ehitisregistris avaldatud teavet või et ta üldse uuris avalikku teavet. 7 Kui kaebaja pidas usaldusväärseks ajalehes „Äripäev“ esitatud artiklit, milles puudusid igasugused numbrid ehituslubade täpsema andmise aja kohta, siis ei saa ka siinkohal viidata, et alles see artikkel võimaldas teha teabenõude vajaliku dokumendi saamiseks. Nagu kohus juba märkis, ei ole selles artiklis avaldatud ühegi haldusakti konkreetset numbrit, mis aidanuks teha vajalikku teabenõuet. 06.02.09.a. artikli avaldamisest ei olnud kaebajal keelatud erinevate teabenõuete esitamine, kuid kohus jääb seisukohale, et kaebajal tuli talitada arukalt, et mitte ületada kaebuse esitamise tähtaega. Kaebajale oli teada haldusmenetluse läbiviimine ning antud juhul saab kohus ette heita, et kaebuse esitamisega viivitati ebamõistlikult pikka aega. T.S kasutas seejuures õigusnõustaja abi, seega sai ta õigusnõustaja abiga ja iseseisvalt koheselt uurida Viimsi Vallas kehtivat korda dokumentide avalikustamisest, kui see oli mingil põhjusel ebaselge; kiireim viis saada avalikku teavet on otsida seda kodulehelt, kui vallavalitsusse oli liialt koormav kohale minna või saata teabenõue, et veenduda, missugused haldusaktid on välja antud või välja andmisel. Samas on seaduses ka märgitud, kuidas ehitusload registreeritakse ehitisregistris. Viimsi Marketit puudutava ehitusloa kohta antud haldusakte kaebaja välja ei nõudnud ka siis, kui luges ajalehes märgitud artiklit. Seega ei saa kaebuse hilinemisega esitamist põhistada ajaleheartikli ilmumisega ja selle lugemisega. Viimsi Valla kodulehel on avaldatud valla põhimäärus, mille V ptk sätestab valla õigusaktide andmise ja avaldamise korra, vastavalt § 43 märgib ära vallavalitsuse õigusaktide avalikustamise ja jõustumise ning § 44 informatsiooni kättesaadavuse. Kohus kontrollis, et Amphora süsteem on haldusakti registreerimise fikseerinud; kaebaja kaebusest selgub, et ta ise ei ole kontrolli teostanud ja üksnes oletab, et äkki seal ei ole andmeid avalikustatud. Kaebuse esitaja tegelikku kontrolli ei teostanud ning ta ei pöördunud ka kohtusse, kui luges artiklit. Kui lähtuda kaebaja väitest, et ta sai haldusaktist teada üheselt arvates ajaleheartiklist, mis kohtu arvates ei olnud siiski tõene, siis nähtub, et ta ka siinkohal ei astunud ikkagi mõistlikke samme, et tutvuda haldusaktiga. Kaebaja tegi teabenõude ja sai vastuse 19.02.09.a. Viimsi Vallasekretärilt, kuid kohus leiab, et sellest vastusest ei sõltunud kohtusse pöördumine ning sellest ajast ei saa hakata lugema kaebuse esitamise tähtaega, kuivõrd pöördumine tehti ilmselgelt varjamaks haldusaktist teadasaamist. Seejuures nähtub, et 06.02.09.a. pidi olema ka artikli põhjal kaebajale selge, et ehitusluba on väljastatud ning kaebuse esitamiseks tuleb tegutseda viivituseta. Kohus jääb ka siinkohal seisukohale, et haldusakti numbrite mitteteadmine ei saanud mingil moel takistada selle väljanõuet või sellega tutvumist avalikustatud andmete kaudu. Kiireim viis oli tutvuda haldusaktiga omavalitsuses, mida kaebaja ei teinud, samas ei nähtu, et selleks olid takistused. Kuigi kohus leiab, et kaebajal oli võimalus saada haldusaktist teada käesoleva kohtumääruse eelnevas punktis märgitud ajast ja viisil, nähtub, et isegi juhul, kui selleks teadasaamise ajaks lugeda hilisemalt 06.02.09, oleks kaebaja saanud asjakohaselt tegutsemisel informatsiooni koheselt ja see oleks võimaldanud kohtusse pöördumise hiljemalt kuu aja jooksul ning puuduvad mõjuvad põhjused, miks kaebus postitati kohtule alles 20.03.09.a. Kuigi kaebaja ei selgita täpsemini lahti neid põhjuseid, mis takistasid kohtusse pöördumist, nähtub, et kaebaja ei asunud teavet hankima viisil, mis on kohane ja mõistlik, vaid põhjustas tarbetu ja alusetu viivituse. Kaebaja tegi seejuures mitmeid teabenõudeid, mis ei olnud suunatud haldusakti kättesaamisele. Kui haldusakt kuulub avaldamisele ka EhitS § 22 lg 4 märgitud viisil, siis tuli vältimatult haldusakti olemasolu ja sisu kontrollida avalikustatud teabekanalite kaudu ning teabenõue oleks vajalik, kui akt oleks jäetud ettenähtud korras avaldamata. Kohus jääb seisukohale, et kaebaja teabenõuded ei olnud suunatud haldusakti kättesaamisele ning kaebaja neile viidates püüab varjata haldusaktist teadasaamist. 8 Kaebus on esitatud hilinemisega ja T.S poolt nimetatud põhjused kaebetähtaja möödalaskmise kohta ja tähtaja ennistamiseks ei ole mõjuvad, kaebaja püüab kohut eksitada ning ta ise ei olnud piisavalt hoolas. Kaebetähtaja eesmärk on kaitsta õiguskindlust, seega ei ole õigustatud kohtuasja algatamisega põhjuseta venitamine. Kolmandad isikud on asunud realiseerima ehituslubadest tulenevaid õigusi. Kaebuse esitajal oli võimalik saada kogu teda huvitav informatsioon õigeaegselt. Kaebuse esitaja on kohtu arvates kohtusse pöördumisel venitanud põhjuseta. Kohus otsustab kaalutlusõiguse alusel, kas ennistada tähtaeg või mitte. Kohtupraktika kohaselt on tähtaja ennistamist õigustavateks asjaoludeks üldjuhul objektiivsed takistused ning üksnes erandlikel juhtudel võib arvestada ka menetlusosalise subjektiivseid võimeid asjadest aru saada ja oma käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida. Riigikohus on märkinud, et tähtaja ennistamiseks võib olla „küllaldane põhjus õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes. Tähtaja ületamine ei saa aga olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, s.h. tähtajad. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul (vt Riigikohtu 01.10.2002 määrust kohtuasjas nr 3-3-1-57-02). Kohus on ülaltoodult leidnud, et kaebaja ei olnud hoolas ja puudusid objektiivsed takistused kohtusse pöördumiseks, samuti ei ole hilinemisega pöördumist põhjustanud kaebaja subjektiivne võimekus saada aru protsessitoimingutest, teda abistas märgitud perioodil õigusnõustaja. Riigikohtu HK on veel märkinud, et vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada, kas kaebaja eksimus tugineb ametiasutuse või kõrvalise isiku poolt antud väärale informatsioonile. Kuigi kaebaja viitas, et temale jäeti pahatahtlikult teiste isikute poolt teave esitamata, ei ole ka selline asjaolu käesolevalt tõendatud. Vastustaja ega muu haldusorgan või isik ei ole eksitanud kaebajat. Viide, et menetlusosalised eksitasid kaebajat, ei ole samuti õigustatud, kuna kaebetähtaja ennistamise otsustamisel kohus hindas eelnevalt, et kaebajal oli küllaldane põhjus uurida menetlusosaliste vastuseid tähelepanelikumalt, kuna kohus oli teinud usaldusväärselt viiteid, et DP-d menetletakse edasi ja antakse välja ehituslubasid.
3. Halduskohus jätab käesolevas kaebuses rahuldamata tähtaja ennistamise taotluse, kuna leiab, et puuduvad tähtaja möödalaskmise mõjuvad põhjused (objektiivsed ja subjektiivsed). Kuna halduskohus jätab tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata, lõpetab ta määrusega asja menetluse. Tähtaja ennistamise taotluse lahendamise ja menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule kümne päeva jooksul, arvates määruse kättesaamisest -

§ 12lg 3.

Karin Kalmiste kohtunik 9