KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Määruse tegemise aeg ja koht 01.07.09. a, Tallinn Haldusasja number 3-09-1041 Haldusasi A.K kaebus „Saku Vallavolikogu 09.04.09. a otsuse

§ 11lg 3).

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates

1. 13.05.
2. a saabus Tallinna Halduskohtule A.K kaebus „Saku Vallavolikogu 09.04.
3. a otsuse nr 22 tühistamiseks Saku vallas Jälgimäe külas asuva Seedri kinnistu (katastritunnus 71801:003:0538) osas“. Kaebaja taotleb Seedri kinnistu maa-ala sihtotstarbe muutmist. Kaebuses märgitakse, et Saku valla üldplaneering rikub tema õigusi.
4. 02.06.
5. a kohtumäärusega jättis kohus kaebuse käiguta. Kohus märkis, et halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 10 lg 2 punkti 4 kohaselt tuleb kaebuses märkida, milliseid kaebuse esitaja õigusi vaidlustatav haldusakt või toiming rikub või milliseid vabadusi piirab. Kaebusest peab selgelt näha olema, miks kaebaja leiab, et vaidlustatud haldusakt on õigusvastane (

§ 10lg 2 p 3) ja kuulub sellisena tühistamisele.

Kaebuses on läbisegi nimetatud mitmesuguseid õigusi ja kohustusi, kuid need ei seondu kaebuses märgitud vastustaja tegevusega. Kaebuses on märgitud seejuures ilmselgelt valesti vastustajana Eesti Vabariik, sest kaebusest ei nähtugi, et vabariik oleks kaebaja õigusi rikkunud. Kaebaja märgib ära, et tema õigusi rikutakse, so kasutada oma vara viisil mis on kasulik ja on püütud sekkuda varalisse sfääri jms, kuid samas ei ole EV, kui vastustaja suhtes esile toodud ühtegi haldusakti või toimingut, mis rikuks kaebaja õigusi. Teiseks vastustajaks saaks lugeda viidatud Saku Vallavalitsust, samas nähtub, et vallavalitsuse haldusakti või toimingut ei vaidlustata. Saku Vallavolikogu vastustajaks ei ole näidatud. Kaebuse algusosast nähtub, et kaebaja on esitanud taotluse DP algatamiseks ja kaebaja saab aru, et DP võib sisaldada üldplaneeringu muutmise ettepanekut, seega saab järeldada, et kaebaja soovib kaitsta oma õigusi DP menetluses, mis algatati tema taotluse alusel. Samas ei saa kaebusest järeldada, et kaebus esitati Saku vallavalitsuse vastu seotult kaebaja esitatud DP taotlusega. Kaebuse kirjeldav osa kinnitab, et kaebaja võis osaleda üldplaneeringu menetluses, kuid kaebaja ei ole täpsustanud, kas ja kuidas üldplaneeringu menetluses tema õigusi rikuti ja milles see seisnes. Kolmandate isikute õiguste ja huvide kaitseks ei ole võimalik A.K-l kohtusse pöörduda, seega ei selgita kaebuse eesmärki ka viited teiste isikute õigustele ja huvidele. Saku Vallavalitsuselt saadud eelinfo põhjal nähtub, et kaebaja oli omandanud Seedri kinnistu kaasomandisse sihtotstarbega maatulundusmaa ja 16.01.06 olid kaasomanikud palunud algatada sihtotstarbe muutmiseks ja eramukruntide moodustamiseks DP, mis ka algatati, kuid 13.12.06.a. DP menetlus kaebaja palvel lõpetati. 18.01.07 on kaebajale selgitatud vallavalitsuse poolt vajadust esitada üldplaneeringut muutva DP taotluse põhistused, edasi DP ei ole menetletud. Ilmselt ei ole kaebaja üldplaneeringu muutmise põhistust DP menetluses esitanud ega vaidlustanud ka DP menetluse lõpetamist. Kaebaja seosest üldplaneeringuga märgitakse, et kaebaja esindaja saatis 28.08.07 Saku Vallavolikogule valla üldplaneeringu muudatusettepaneku ja 07.09.07 saatis vallavalitsus vastuse. 28.08.07 esitas kaebaja esindaja muudatusettepanekud valla üldplaneeringu muutmiseks Seedri kinnistu osas, need edastati järelevalve teostajale. Materjalile on lisatud 18.01.07.a. kiri Saku Vallavalitsuselt, milles selgitatakse, et kuidas tuleks taotleda üldplaneeringu muutmist (planeerida tootmis-ja laohooned Seedri kinnistule). Paluti esitada põhjendatud ettepanek. (tlk 31). Seega nähtub, et kaebaja suhtes viidi läbi tema taotluse alusel DP menetlus ja kaebaja osales ka üldplaneeringu menetluses. Nende läbiviimisel olid erinevad omavalitsusorganid teinud otsused ja läbi viinud toimingud. Kaebaja kohtule esitatud kaebust ei ole täpsustanud, seega ei selgu, kelle vastu ja missugusel eesmärgil ta kaebuse esitab ning kes rikub kaebaja õigusi. Selgitused, et püüti sekkuda kaebaja varaliste õiguste sfääri on esitatud umbmäärase isiku suhtes. Saku Vallavalitsus on seotud nii DP menetlusega kui ka üldplaneeringu menetlusega; Saku Vallavolikogu on seotud üldplaneeringu menetluse ja haldusaktiga. Eesti Vabariik ei ole vahetult ühtegi haldusakti andnud või toimingut kaebaja suhtes teostanud seotult Seedri kinnistuga. 3. Kaebaja sai vastavalt elektroonilisele kinnitusele kohtumääruse kätte 04.06.09. a. Seega oleks kaebajal tulnud kohtu poolt osundatud puudused kõrvaldada hiljemalt 19.06.09. a. Kaebaja ei ole käesoleva ajani kaebuses esinevaid puudusi kõrvaldanud ega ole ka taotlenud selleks ettenähtud tähtaja pikendamist. Kuna kaebusest on puudused määratud tähtajaks kõrvaldamata ja kaebuses esinevate puuduste tõttu ei ole võimalik kaebust menetleda, tagastab kohus kaebuse vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 11 lõikele

2. Kaebaja on tasunud kaebuselt riigilõivu 250 EEK. Vastavalt

§ 84

lg 4 punktile 2 tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub põhjusel, et kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust. Kaebaja on tasunud riigilõivu 13.05.

1. a Swedbanki maksekorraldusega nr
2. Kui kaebaja soovib tasutud riigilõivu tagasi taotleda, tuleb tal esitada eraldi avaldus riigilõivu tagastamiseks vastavalt Vabariigi Valitsuse 11.04.
3. a määrusega nr 140 kinnitatud „Riigilõivu sularahas vastuvõtmise, tasumise kontrollimise ja tagastamise korra“ §-dele 10 ja
4. Kaebajal tuleb kohtule esitada järgmised andmed: 1) riigilõivu tasunud füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi ning isikukood; 2) panga nimi ja riigilõivu tasuja kontonumber, millelt makse sooritati, juhul kui lõivu ei tasutud sularahas; 3) makse sooritamise kuupäev; 4) riigilõivu võtnud asutuse nimi; 5) riigilõivu laekumise koht (panga nimetus, kontonumber, viitenumber); 6) toimingu nimetus, mille eest tasutud lõivu tagastamist taotletakse, riigilõivu summa ja tagastamise alus; 7) riigilõivu tagastamise koht (panga nimetus, kontonumber, konto omaniku nimi ja isikukood). Kohus selgitab veelkord, et ei saa riigilõivu tagastada enne, kui kaebaja on esitanud kohtule ülaltoodud andmetega taotluse riigilõivu tagastamiseks. 5.

§ 11

lõike 7 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Karin Kalmiste Kohtunik