Obsah (6)

§ 21§ 122§ 11§ 3§ 92§ 24

3-09-1033 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristjan Siigur Määruse tegemise aeg ja koht 11. juuni 2009. a Tallinn Haldusasja number 3-09-1033 Haldusasi A.K kaebus Kaitseressursside Amet

§ 21lg 1 p 4 alusel.

1. Mõista Kaitseressursside Ametilt A.K kasuks välja menetluskulu 225 (kakssada kakskümmend viis) krooni.
2. Saata määrus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse p. 3 (esialgne õiguskaitse) ja peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates; Käesoleva määruse p. 4 (menetluse lõpetamine) peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (

§ 122lg 5, § 24 lg 3, § 471 lg 2 ja 3).

2. mail 2009 esitas A.K Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles Kaitseressursside Ameti kohustamist kaebuse esitaja poolt esitatud ajateenistusse asumise ajapikenduse saamise avalduse uueks läbivaatamiseks ning Kaitseressursside Ameti
3. augusti 2008 otsuse nr 9-4.2785 tühistamiseks. Viimatinimetatud otsuse kohaselt kohustati kaebuse esitajat ilmuma ajateenistusse
4. juunil
7. mail 2009 teatas Kaitseressursside Amet kohtule, et Kaitseressursside Ameti
8. augusti 2008 ajateenistusse kutsumise otsus nr 9-4.2/2785 on kehtetuks tunnistatud ning kaebuse esitajal ei ole kohustust ilmuda ajateenistusse
9. juunil
10. Kirjale on lisatud ka Kaitseressursside Ameti
11. mai 2009 otsus nr 9-4.13/
12. Kohus pöördus eeltoodut arvestades kaebuse esitaja poole küsimusega, et muutunud olukorras peab kaebuse esitaja võimalikuks haldusasjas menetluse lõpetamist või soovib ta jätkuvalt, et kohus vaataks läbi kaebuse osas, mis puudutab Kaitseressursside ameti otsust ajapikenduse mittelubamisel. Kaebuse esitaja teatas kohtule
13. mail 2009, et menetlus antud haldusasjas on võimalik lõpetada. 3.

§ 21

lg 1 punktis 4 sätestatakse, et halduskohus lõpetab menetluse kui kaevatav või protestitav haldusakt on kehtetuks tunnistatud, välja andmata jäetud haldusakt on välja antud, peatatud haldusakt on täidetud või toiming sooritatud, välja arvatud, kui kaebuse esitajal on asja läbivaatamiseks põhjendatud huvi. Laiemalt vaadates on menetluse lõpetamine nimetatud alusel võimalik, kui vastustaja poolt pärast kaebuse esitamist tehtud toimingute või antud haldusaktide tulemusena on kaebuse esitaja saavutanud sisuliselt eesmärgi, mille saavutamiseks ta kohtu poole pöördus. Käesoleval juhul nähtub kaebusest ilmselgelt, et kaebuse esitaja eesmärgiks oli vältida kohustust asuda ajateenistusse Kaitseressursside Ameti

1. augusti 2008 otsuses näidatud ajal (
2. juunil 2009). Selle eesmärgi on kaebuse esitaja saavutanud, kuivõrd Kaitseressursside Amet on nimetatud otsuse kehtetuks tunnistanud. Kaebuse esitaja on kohtule kinnitanud, et ei ole huvitatud kaebuses esitatud õigusvastasuse tuvastamise taotluste edasisest läbivaatamisest. Neil asjaoludel leiab kohus, et haldusasja menetlus on võimalik lõpetada.
3. Käesoleval juhul on menetluse lõpetamise alus ilmnenud aga enne, kui kohus on kaebuse määrusega menetlusse võtnud. Seetõttu tuleb esmalt otsustada

§ 11lõike 9 kohaselt kaebuse menetlusse võtmine.

Kohus leiab, et kaebus kuulub

§ 3

kohaselt halduskohtu pädevusse ning see kuulub lahendamisele Tallinna Halduskohtus ning vastab

§-s 10 sätestatule ja tuleb seega menetlusse võtta. 6. Kaebuse esitaja on ühes kaebusega esitanud taotuse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Kuivõrd kohus lõpetab haldusasja menetlemise, ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine enam asjakohane, liiatigi on haldusakt, mille täitmise peatamist kaebuse esitaja esialgse õiguskaitse korras soovis, kehtetuks tunnistatud. Seetõttu tuleb esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata jätta. 7.

§ 92

lõike 5 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui menetlus lõpetatakse

§ 24lg 1 p 4 alusel.

Kaebuse esitaja on taotlenud menetluskulude väljamõistmist 450 krooni ulatuses ning nimetatud menetluskuludeks on tasutud riigilõiv kaebuselt ning esialgse õiguskaitse taotluselt.

§ 92

lõikes 10 sätestatakse, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt 2 ebaõiglane või ebamõistlik. Käesoleval juhul leiab kohus, et kuigi menetlus kuulub lõpetamisele

§ 21

lg 1 p 4 alusel, oleks vastustajalt kaebuse esitaja kasuks menetluskulude tervikuna väljamõistmine ebamõistlik, kuna Kaitseressursside Ameti 28. augusti 2008 otsuse tühistamine ei ole otseselt seotud esitatud kaebusega ega selles väljatoodud asjaoludega. Nimetatud otsusest ja sellele lisatud kaaskirjast nähtub, et varasem otsus tunnistatud kehtetuks seetõttu, et on teatavaks saanud andmed A.K terviseseisundi kohta ning tema kaitseväeteenistuskõlblikkuse hindamiseks on ta uuesti kutsutud arstlikku komisjoni. Samas ei ole menetluse lõpetamine

§ 21

lg 1 p 4 alusel ning menetluskulude vastustaja kanda jätmine

§ 92

lg 5 alusel sõltuvuses sellest, mis asjaoludel on vastustaja vaidlusaluse haldusakti tühistanud või vaidlusküsimuse kaebuse esitajale soodsal moel lahendanud, mistõttu ei oleks õige jätta kogu menetluskulu ka kaebuse esitaja kanda. Neil asjaoludel leiab kohus, et kaebuse esitaja kasuks tuleb välja mõista menetluskulu 225 krooni ulatuses. Kristjan Siigur Kohtunik 3