3-09-213/18

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Tartu Halduskohus Raili Randlane

1. märts 2009, Jõhvi 3-09-213 MK kaebus Viru Vangla 18.07.2008 käskkirja nr. 654-KP tühistamiseks Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalenud isikud
2. märts 2009 M.K ja Viru Vangla esindaja E.K Resolutsioon Lugeda kaebaja poolt esitatud põhjendused mittemõjuvateks, jätta kaebetähtaeg ennistamata ning lõpetada kaebuse kohtulik menetlemine. Edasikaebamise kord Määrust on võimalik vaidlustada Tartu Ringkonnakohtus. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kaudu 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED 18.07.2008 koostatud Viru Vangla direktor käskkirjaga nr. 654KP määrati M.K`le vangistusseaduse § 67 lg. 1 kehtestatud nõuete rikkumise eest distsiplinaarkaristuseks 14 ööpäeva kartserit (tl. 35-36). 01.09.2008 vaideotsusega nr. 11-7/4248 jäeti selle käskkirja tühistamiseks esitatud vaie rahuldamata (65-66). 08.01.2009 esitas M.K Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse (tl. 2-8) ning palus selles muuhulgas ka tema karistamise kohta 18.07.2008 tehtud käskkirja nr. 654KP tühistamist. 27.01.2009 määrusega eraldas kohus selle nõude eraldi menetlusse(tl. 1). 13.01.2009 koostatud määruses leidis kohus, et kaebaja on oluliselt ületanud halduskohtumenetluse seadustiku § 9 lg. 3 kehtestatud kaebetähtaega ja andis aega tähtaja ennistamise taotluse esitamiseks (tl. 12). Vastav taotlus saabus Jõhvi kohtumajja 16.02.2009 (tl. 23) ning selles põhjendati tähtaja möödalaskmist halduskohtumenetluse kõigi peensuste mittetundmisega. Kaebaja märkis seejuures, et vaideotsuses polnud edasikaebamise tähtaega märgitud ja ta arvas selle olevat kolme kuu pikkuse. Veel väitis 1 kaebaja, et esitas nõude koos teistega, sest ei tahtnud kohut liigselt koormata ja lisas, et vaidlustatud distsiplinaarkaristuse määramise õiguspärasuse küsimus on talle väga tähtis. Kohtuistungil jäi M.K oma taotluse juurde. Viru Vangla esindaja E.K palus seda mitte rahuldada ning väitis, et kaebaja on korduvalt kaebusi esitanud ja peaks teadma, kuidas see käib. KOHTU PÕHJENDUSED Halduskohtumenetluse seadustiku § 9 lg. 3 kehtestatu kohaselt tuleb kohtueelse menetluse läbimisel kaebus halduskohtusse esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtueelse menetluse otsus teatavaks tehti. M.K on esitanud vaide Viru Vangla 18.07.2008 käskkirja nr. 654KP kehtetuks tunnistamiseks (tl. 33), see on 01.09.2008 rahuldamata jäetud (tl. 65-66) ning vaideotsus on kaebajani jõudnud 10.09.2008 (tl. 15). Kaebus esitati kohtule alles 08.01.2009 (tl. 2). Kuigi põhiseaduse § 15 kehtestab igaühe õiguse enda kaitseks kohtusse pöörduda, ei saa seda õigust käsitleda absoluutsena. Õiguste ja vabaduste piiramise lubatavus tuleneb põhiseaduse § 11 sätestusest ning kaebetähtaja kehtestamine on piirang, mille seaduseandja on loonud õiguskindluse tagamiseks. Seaduseandja on selle kehtestamisel arvestanud, et isikul oleks piisavalt aega otsustada kaebeõiguse kasutamise üle, tutvuda asjassepuutuvate õigusaktidega ning selgitada välja kõik kaebuse koostamiseks vajalikud asjaolud. Halduskohtumenetluse seadustiku § 12 lg. 3 nimetatud kaebetähtaja ennistamise võimaluse on seaduseandja ette näinud vaid nende juhtumite tarbeks, mil kaebuse esitamine viibib kaebajast mitteolenevatel põhjustel. Seejuures on halduskohtumenetluse praktikas juba ammu levinud seisukoht, et mõjuvaks põhjuseks kohtusse pöördumise tähtaja ennistamisel saavad olla üksnes objektiivsed asjaolud, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist ja mõjuva põhjusega ei ole tegemist, kui kaebuse esitamine oli küll raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik. M.K on põhjendanud kaebetähtaja möödalaskmist teadmatusega. Vaidlustatud käskkirjas pole tõepoolest märgitud, millise tähtaja jooksul saab vaide rahuldamata jätmise korral halduskohtusse pöörduda, kuid see ei ole siiski piisav põhjus ligi nelja kuu pikkuseks viivituseks. Kaebuse väidetest ja kohtuistungil antud seletustest (tl. 2-7 ja 63) nähtub, et kaebaja uurib seadusi ja on kehtivate õigusnormidega hästi kursis ning on korduvalt kaebusi esitanud. Seega oli tal piisava huvi korral võimalik välja selgitada, milline tähtaeg kehtib tema järjekordsele nõudele. Ka on seaduste mittetundmine subjektiivne asjaolu, millele tuginemine ei saa reeglina anda alust kaebetähtaja ennistamiseks. Objektiivsete asjaolude puudumist kinnitas kaebaja aga ise (tl. 63). Eeltoodu alusel on M.K nõue Viru Vangla direktori 18.07.2008 käskkirja nr. 654KP tühistamiseks esitatud seaduses sätestatud kaebetähtaja rikkumisega. Kuna kaebajal ei ole ühtegi objektiivset põhjendust, millest nähtuks kaebuse õigeaegse esitamise võimatus, puuduvad kaebetähtaja ennistamiseks mõjuvad põhjused, vastav taotlus tuleb rahuldamata jätta ning kaebuse kohtulik menetlemine halduskohtumenetluse seadustiku § 12 lg. 3 kohaselt lõpetada. Raili Randlane Kohtunik 2