TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-09-468 Otsuse kuupäev 29.05.2009 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi A.M. kaebus Tartu Vangla käskkirjale 11.12.2008 nr. 14/1687 ja Justiitsministeeriumi vaideotsusele 02.
- 2009 nr. 11-7/
- Asja läbivaatamise kuupäev 13.05.2009, kirjalik menetlus Resolutsioon Jätta A.M. kaebus haldusasjas nr. 3-09-468 rahuldamata. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, so. arvates 29.05.
- Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. A.M. on esitanud Tartu Halduskohtule kaebuse, milles vaidlustab Tartu Vangla direktori 11.12.2008 käskkirja nr. 1-4/1687, millega on keeldutud A.M. lühiajalisele väljasõidule loa andmisest ning vaideotsust nr. 11-7/6344 02.02.2009 , millega on jäetud vaie rahuldamata. Asja materjalide kohaselt on A.M. esitanud Tartu Vangla direktorile taotluse lühiajalisele väljasõidule lubamiseks. Lühiajalise väljasõidu eesmärkideks on korteri kirjutamine enda nimele, firmaga seonduvate probleemide lahendamine ja perekonnasidemete säilitamine. Vangla direktor on keeldunud kaebajale lühiajalisele väljasõidule loa andmisest põhjusel, et vangla direktoril oli põhjust arvata, et väljasõit on vastuolus vangistuse täideviimise eesmärkidega. Edasikaebamise kord Kaebuse esitaja leiab, et vangla direktori keeldumine ei ole põhjendatud. Kaebajat ei veena direktori põhjendus, et ta võib kujutada ohtu ühiskonnale. Kaebaja viitab Euroopa Vanglareeglistikule, mille kohaselt tuleb kinnipeetava ettevalmistamist vanglast vabanemiseks alustada kohe pärast vanglasse vastuvõtmist ning vangide kohtlemisel ei tule rõhutada nende eraldatust ühiskonnast, vaid seda, et nad on endiselt selle osa. Kaebaja lisab, et arendusprogrammides tuleb ette näha kuidas kinnipeetav võib ajutiselt vanglast lahkuda ning vangil tuleb võimalikult tihti lubada suhelda oma perekonnaga. Kaebaja taotleb tühistada Tartu Vangla direktori käskkiri 1-4/1687 ning vaideotsus 02.02.2009 nr. 11-7/
- Tartu Vangla taotleb jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja leiab, et lühiajaline väljasõit kaebajal on vastuolus vangistuse läbiviimise eesmärkidega. Vangla direktor on keeldunud kaebajale lühiajalisele väljasõidule loa andmisest põhjusel, et vangla direktoril on põhjust arvata, et väljasõit on vastuolus vangistuse täideviimise eesmärkidega. Vastustaja on viidanud Vangistusseaduse § 6, mis sätestab karistuse täideviimise eesmärgi. Vastustaja on märkinud, et kaebaja kannab karistust alates 2004.a. ning on toime pannud raske isikuvastase teo, millega kaasnes teise isiku surm ning karistusaeg lõpeb alles
- Elektroonilise järelevalve all vabanemise võimalus avaneb detsembris
- Kohus , kes kaebajale tema poolt toime pandud teo eest karistuse on mõistnud, on olnud veendunud, et kaebaja puhul on tegemist ühiskonnale ohtliku isikuga, väljendades seda 12-aastase vabaduskaotusliku karistuse mõistmisega. Lisaks on vastustaja märkinud, et vangla direktor on lühiajalise väljasõidule loa andmisest keeldumisel lähtunud ka sellest, et kaebaja poolt taotluses äratoodud eesmärgid on teostatavad vangla vahendusel. Justiitsministeerium taotleb jätta kaebuse vaideotsuse nr. 11-7/6344 02.02.2009 peale rahuldamata. Vastustaja on vaideotsuses seisukohal, et vangla direktor on õiguspäraselt jõudnud järeldusele, et A. M. lubamine lühiajalisele väljasõidule ei ole kooskõlas vangistuse täideviimise eesmärgiga ja väljasõit taotletud eesmärgil ei ole vajalik. Vastustaja on seisukohal, et vaidlustatud käskkiri on kaalutletud, vangla direktor on otsustamisel arvesse võtnud olulisi ja asjasse puutuvaid asjaolusid, samuti kaalunud põhjendatud huve. Kohtu seisukohad ja põhjendused: Vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 32 lg 1 alusel võib vangla direktor anda kinnipeetavale, kes on karistusest ära kandnud vähemalt ühe aasta, loa lühiajaliseks väljasõiduks kuni kahekümne üheks kalendripäevaks aastas. Sama paragrahvi lg 4 alusel arvestab vangla direktor lühiajalise väljasõidu lubamise üle otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, individuaalse täitmiskava täitmist ja kooskõla vangistuse täideviimise eesmärkidega. Sama paragrahvi lõige 41 kohaselt võib vangla direktor käskkirjaga määrata kohad, kus kinnipeetav võib või peab väljasõidul viibima, ning ajad, millal kinnipeetav on kohustatud või ei tohi määratud kohtades viibida, või tegevused, mis on väljasõidul välistatud või mida kinnipeetav on kohustatud tegema. Kohus on seisukohal, et lühiajaliseks väljasõiduks loa saamine ei ole mitte kinnipeetava õigus seda nõuda, vaid lühiajalisele väljasõidule lubamine on vangla direktori kaalutlusõigus. Lisaks on väljasõidule lubamine vangla direktori poolt suureks vastutuseks. Justiitsministri 30.11.2000.a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (edaspidi VSkE) § 82 lg 1 sätestab, et taotluse rahuldamist otsustades võtab vangla direktor arvesse järgmisi asjaolusid: 1) kinnipeetava toimepandud kuriteo laad; 2) kinnipeetava isiksuseomadused või kriminogeensed riskid; 3) kinnipeetava käitumine vanglas; 4) väljasõiduplaani täitmine eelmiste väljasõitude ajal; 5) individuaalse täitmiskava järgimine; 6) väljasõidu eesmärk; 7) väljasõidu eeldatav mõju kinnipeetavale. Sama paragrahvi lg 2 alusel vormistatakse väljasõidule lubamise või väljasõidutaotluse rahuldamata jätmise otsus käskkirjana, mis peab olema põhjendatud. VSkE § 83 sätestab, et direktor võib keelduda väljasõiduloa andmisest, kui: 1) kinnipeetav on taotluses või sellele lisatud dokumentides teadlikult esitanud valeandmeid; 2) lähedalasuvatesse piirkondadesse samal ajal väljasõiduks on esitanud taotluse rohkem kui üks kinnipeetav ja on alust arvata, et kinnipeetavad hakkavad väljasõidu ajal omavahel suhtlema; 3) kinnipeetava väljasõiduplaanis ei ole piisavalt kajastatud see, milliseid toiminguid ja mis eesmärgil peab kinnipeetav väljasõidu ajal tegema; 31 ) kinnipeetavale kohaldatud distsiplinaarkaristus kehtib; 4) vangla direktoril on muul põhjusel alust arvata, et väljasõit on vastuolus vabadusekaotuse täideviimise eesmärkidega. Eeltoodust lähtuvalt on tegemist direktori kaalutlusõigusega, mille rakendamisel tuleb arvestada VangS § 6 lõikes 1 toodud vangistuse täideviimise eesmärkidega . Nimetatud sätte kohaselt on vangistuse täideviimise üheks eesmärgiks kinnipeetava suunamine õiguskuulekale teele. Selle üheks saavutamise viisiks on kinnipeetava resotsialiseerimine, mida teatud juhtudel saab toetada muu hulgas ka lühiajalise väljasõidule lubamisega. Teisalt on vangistuse täideviimise eesmärgiks õiguskorra kaitsmine, mis tähendab ka seda, et isikuid, kellele on määratud vanglakaristus kui raskeim karistuse liik või kes on korduvalt karistatud, ei saa ilma eelneva põhjaliku kaalumise ja riigipoolse usalduseta väljapoole vanglat lühiajalisele väljasõidule lasta. Seega tuleb lühiajalisele väljasõidule lubamisse suhtuda teatava tähelepanekuga. Kooskõlas haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 4 lõikega 2 tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Kui vangla direktoril on alust arvata, et lühiajaline väljasõit on vastuolus vangistuse täideviimise eesmärkidega, sh õiguskorra , so. turvalisuse kaitse vajadusega, peab ta keelduma loa andmisest. Euroopa Nõukogu Ministrite komitee soovitus „Euroopa Vanglareeglistik“ (edaspidi EVR) ei ole juriidiliselt siduvaks dokumendiks, kuid on teatud juhtudel abiks kaasaegse vangistusõiguse tõlgendamisel. EVR ei sätesta, et riigid peaksid lubama kinnipeetavaid lühiajalisele väljasõidule. Euroopa Inimõiguste Kohus (edaspidi EIÕK) on asunud seisukohale, et kindlasti tuleks lühiajalist väljasõitu võimaldada selliste sündmuste puhul nagu seda on lähedase matused või lapse sünd ja seda ka juhtudel, kui ei ole karta põgenemise riski. Sa muti oleks põhjendatud lühiajaline väljasõit juhul, kui tuleks külastada raskesti haiget lähedast. Tartu Vangla on märkinud, et kaebaja kannab karistust raske isikuvastase teo eest, millega on kaasnenud isiku surm ning karistusaeg lõpeb detsembris 2016 ning elektroonse järelevalve all vabanemise võimalus avaneb alles detsembris
- Kohus , kes kaebajale tema poolt toime pandud teo eest karistuse on mõistnud, on olnud veendunud, et kaebaja puhul on tegemist ühiskonnale ohtliku isikuga, väljendades seda 12-aastase vabaduskaotusliku karistuse mõistmisega Lisaks kaebaja ühiskonnaohtlikkusele ning vangistuse täideviimise eesmärkide realiseerimisele , on arvestanud vangla direktor ka seda, et kaebaja väljasõidu taotluses märgitud eesmärgid on teostatavad vangla vahendusel. Käesolevas asjas on Tartu Vangla direktor vormistanud käskkirja nr. 1-4/1687 „Kinnipeetav A.M. lühiajalisele väljasõidule loa andmisest keeldumine.“, milles on välja toodud õiguslikud alused, faktilised ja juriidilised asjaolud , haldusakt on põhjalikult motiveeritud ning haldusaktis on põhjalikult kaalutletud väljasõidule loa andmisest keeldumist. Vaideotsusega on jäetud vaie rahuldamata. Kohus on seisukohal, et kaevatav käskkiri ning kaevatav vaideotsus on õiguspärased, kaebaja subjektiivseid õigusi ei ole rikutud ning kaebus ei kuulu rahuldamisele. Kohus lähtub HKMS § 25 lg 1, HKMS § 26 lg 1 p.
- Menetluskulud jäävad menetlusosaliste kanda. Kohtunik Mare Priks