Obsah (8)

§ 660§ 187§ 430§ 432§ 173§ 150§ 1741§ 433

TARTU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Menetluse lõpetamine Määruse tegemise aeg ja koht 03. juulil 2009 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Tsiviilasi Määruse tegemine nr 2-09-2557 Urmas Nuuter versus Heidi Kauks

) §-st 463, tegi kohus otsustused. Otsustused Lõpetada tsiviilasjas menetlus kompromissiga ja kinnitada kompromiss alljärgnevatel tingimustel:

1. Hageja vannitoa lae hetkeseis on alljärgnev: Teise korruse lagi toetub laetaladele , mis on kummagi seina (tala otsa) juures kinnitatud nende all, nendega risti asetsevatele horisontaaltaledele. Horisontaaltalad on kinnitatud vertikaalsetele ripptaladele, mis on kinnitatud seinte külge ülevalpool teise korruse põranda kõrgust. Alumised seinatalad on paralleelsed horisontaaltaladega, asuvad allpool eelkirjeldatud konstruktsiooni ja on kinnitatud kummgi vastasasuva seina külge ning ei ole konstruktsiooniga seotud.
2. Pooled lepivad kokku olemasolevat laekonstruktsiooni muuta ja teostada alljärgnevad tööd (edaspidi nimetatud Tööd): 2.
3. Laetaladele kinnitatakse nende alla laiendused 5X5 cm materjalist ulatusega seinast seinani. Otstest toestatakse laiendused 5X5 cm materjalist vertikaaltaladele. Vertikaaltalad kinnitatakse seina külge, toetatakse olemasolevatele seinataladele. Horisontaaltalad eemaldatakse, ripptaladel eemaldatakse allpool laetalasid olevad osad. Kostja kohustub omal kulul laiendused katma altpoolt veekindla laekattematerjaliga. Laekattematerjali ja ülemise korruse põranda vaheline vaba ruum täidetakse vahtplastiga. 2.
4. Kostja kompenseerib hagejale rahaliselt seinakattematerjali hinna seinatalade ja laekattematerjali alumise pinna vahele jääva seinaosa katmiseks, võttes aluseks 200 EEK/m
5. Kostja kohustub hüvitise seinakattematerjali eest kandma üle hageja arveldusarvele nr. 10302013119003 SEB pangas hiljemalt 29.juuliks 2009.a.
6. Hageja kohustub tulevikus mitte eemaldama tema vannitoas asuvaid Seinatalasid ja Vertikaaltalasid. Hageja kohustub Tööde teostamise ajaks lammutama oma vannitoa ripplae ja kõrvaldama vannitoa seintelt ja põrandalt kõik esemed (ka vann), et tagada Laetalade ajutise toestamise võimalus ja seda hiljemalt 29.juuniks 2009.a.
7. Kostja kohustub teostama käesolevas kompromissis kokkulepitud Tööd hiljemalt 29.juuliks 2009.a., v.a. juhul kui Hageja ei lammuta oma vannitoa ripplage ega eemalda vannitoa seintelt ja põrandalt kõiki esemeid hiljemalt 29.juuniks 2009.a. Taolisel juhul nihkub Tööde teostamise lõpptähtaeg edasi nende päevade võrra, mille võrra Hageja täitis hiljem oma kohustuse.
8. Juhul kui kostja ei teosta Töid hiljemalt 29.juuliks 2009.a., v.a. juhul kui Hageja ei täinud oma kohustust kõrvaldada ripplagi ja eemladada vannitoas olevad asjad hiljemalt 29.juuniks 2009.a., siis kohustub kostja hagejale tasuma leppetrahvi 10 000 krooni, kandes leppetrahvi üle hageja arveldusarvele nr. 10302013119003 SEB pangas hiljemalt 03.augustiks 2009.a.
9. Hageja palub pool tasutud riigilõivust (s.o. 1000 krooni) tagastada enda arveldusarvele nr. 10302013119003 SEB pangas. Ülejäänud hageja ja kostja menetluskulude jaotuse ja suuruse paluvad pooled kindlaks määrata kohtul. Pooled esitavad oma kohtukulude nimekirja hiljemalt 29.juuniks 2009.a.
10. Pooled kinnitavad, et peale kompromissis märgitud tingimuste täitmist ei ole neil enam vastastikuseid varalisi nõudeid. Muud otsustused Seoses menetluse lõpetamisega: määruse jõustumisel tagastada Kohtute Raamatupidamiskeskusel pool riigilõivust s.o 1000 krooni, mis laekus kahes osas (hageja poolt 17 novembril 2008 750 krooni ja Katrin Tamre poolt
11. jaanuaril 2009 1250 krooni) hageja Urmas Nuuteri kontole nr 10302013119003 AS-s SEB Pank; välja mõista Heidi Kauksilt Urmas Nuuteri kasuks menetluskuludena riigilõiv 1000 krooni ja tasu õigusabi eest 1000 krooni; ülejäänud menetluskulud jätta poolte endi kanda; toimetada kohtumäärus hagejale ja kostjale kätte; saata määruse koopia Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Selgitused Selgitada:

§ 660

lg 1 kohaselt on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada kirjalik määruskaebus Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule; kompromissi kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 5 päeva, alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest;

§ 187

lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED Asjaolud Pooled on esitanud kohtule kompromisslepingu. Seoses kompromissiga on pooled taotlenud menetluse lõpetamist ja hageja taotleb tagastada pool tasutud riigilõivust. Kohtu põhjendused 2 Pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused (

§ 430lg 1).

Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks (

§ 430lg 2).

Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita (

§ 430lg 3).

Kui kohus ei kinnita kompromissi, teeb ta selle kohta põhjendatud määruse. Sel juhul asja menetlus jätkub (

§ 430lg 4).

Kompromiss kehtib täitedokumendina ka kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse (

§ 430lg 5).

Kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist (

§ 430lg 6).

Kompromiss võib olla tingimuslik (

§ 430lg 7).

Kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub (

§ 430lg 8).

Kompromissi saab pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada (

§ 430lg 9).

Kohus ei leidnud kompromisslepingu tingimustes asjaolusid, mis oleks vastuolus

§ 430lg-s 3 sätestatuga.

Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 432

). Kohus leiab, et eelosundatud sätete alusel tuleb kompromiss kinnitada ja menetlus asjas lõpetada. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi (

§ 150lg 2 p 1).

Asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks (

§ 1741lg 1).

3 Pooled on esitanud menetluskulude nimekirjad, kohtuistungil leppisid pooled kokku, et kostja tasub hagejale riigilõivust 1000 krooni ja õigusabikuludest 1000 krooni. Menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse (

§ 433lg 1).

Kalev Kuningas Kohtunik 4