) § 177 lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses alates käesoleva määruse jõustumisest kuni määruse täitmiseni, st menetluskulude tasumiseni. EDASIKAEBAMISE KORD Valeri Tsimbota ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. Valeri Tsimbota võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avaliku teatavakstegemisega või väljapoole Eesti Vabariiki, võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb eelnevalt tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (
Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 SEB Eesti Ühispangas või arveldusarvele nr 221013921094 Hansapangas, viitenumber mõlemal juhul
lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Tsiviilasi nr 2-09-4699 Kohus rahuldab hageja taotlusel tema hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja vaatamata hoiatusele jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule vastamata. Kostja ei ole kohtule vastanud käesoleva ajani. Kostja ei ole teatanud kohtule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Hagimaterjalid on kostjale isiklikult kättetoimetatud (tl 53).
lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine.
lg 4 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ning põhjendavas osas piirdub üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. 2. Hageja nõue tuleneb poolte vahel 02.04.2008.a sõlmitud kapitalirendilepingust nr 02042008 (edaspidi Leping), milles kokkulepitud omapoolseid raha maksmise kohustusi kostja hagi asjaolude kohaselt ei täitnud, st kostja ei tasunud hageja poolt tema kasutusse ja valdusse antud sõiduauto BMW 318i väljaostumakseid kooskõlas Lepinguga. Kostjal jättis tasumata enne Lepingu ülesütlemist kolm põhiosa makset kokku summas 9041.76 krooni. Hageja vähendab põhinõuet ning nõuab kostjalt põhivõlga summas 9000 krooni. Kostja jättis kohtu määratud tähtajaks hagile vastamata, mistõttu
lg 1 alusel loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja nõue 9000 krooni põhivõla saamiseks on võlaõigusseaduse (VÕS) §-de 76 lg 1, 100 ja 108 lg 1 kohaselt asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada. 3. VÕS § 113 lg 1 mõtte kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras. Asjaolu, et kostja ei täitnud tähtaegselt Lepingust tulenevaid omapoolseid raha maksmise kohustusi (Lepingus kokkulepitud väljaostumakseid) annab tunnistust, et kostja viivitas nende kohustuste täitmisega. See asjaolu annab hagejale õigustuse nõuda kostjalt viivist ja seda ka Lepingus kokkulepitud määras. Hageja nõuab kostjalt viivist summas 8676 krooni. Hageja on viivise arvestust hagiavalduses piisava selgusega kirjeldanud. Hageja nõue viivise saamiseks hagis nõutud ulatuses on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada. 4.
lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus käesoleva kohtuotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. 5.
lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud, sealhulgas hageja menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, st kostja.
1 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.
lg 6 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohuslane või ei saa muul põhjusel käibemaksu tagasi. Menetluskulude nimekirja kohaselt koosneb hageja menetluskulu 1800 kroonist riigilõivust ja 1652 kroonist õigusabikulust, millest 423 krooni on käibemaks. Hageja esindaja kinnitas, et hageja on käibemaksukohuslane. Eeltoodut arvestades on kostja kohustatud hüvitama hageja menetluskulu 3200 krooni ulatuses, st 1800 krooni riigilõivu ja 1400 krooni õigusabikulu. Kostja ei pea hüvitama käibemaksukohuslaseks olevale hagejale 423 krooni õigusabikuludelt arvestatud käibemaksu. Sirje Lahesoo Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.