) tähenduses, kuna see ei vasta ühelegi
§-is 10 sätestatud kaebusele esitatavatele nõuetele. S.T on sisuliselt esitanud kohtule avalduse kohtutäituri tegevusele. Kohus selgitab, et vastavalt
lõikele 1 märgitakse halduskohtule esitatavas kaebuses: 1) menetlusosaliste nimed, aadressid ja sidevahendite andmed; 2) halduskohtu nimetus; 3) taotlus vastavalt
§-le 6; 4) kaebust või protesti põhjendavad asjaolud; 5) kaebuse või protesti lisade nimekiri. Lisaks märgitakse kaebuses: 1 3-09-1005 1) asutuse või ametniku või avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva muu isiku nimi ja ameti- või teenistuskoht, kelle haldusakti või toimingut vaidlustatakse; 2) vaidlustatava haldusakti või toimingu sisu; 3) põhjused, miks kaebuse või protesti esitaja leiab, et haldusakt või toiming on õigusvastane; 4) milliseid kaebuse esitaja õigusi vaidlustatav haldusakt või toiming rikub või milliseid vabadusi piirab, samuti asjaolud, millal isik sai teada kaevatavast haldusaktist või toimingust, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul.
lõige 3 sätestab, et kaebuses avalik-õigusliku suhte olemasolu või selle puudumise, samuti haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks märgitakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule kaebuse esitaja põhjendatud huvi vastava asjaolu kindlakstegemiseks. Kohus tagastab 19.06.2009.a. kohtule esitatud avalduse S.T´ile läbivaatamatult, kuna seda ei ole võimalik käsitada kaebusena halduskohtumenetluse seadustiku tähenduses ning seetõttu ei ole selle lahendamine halduskohtu pädevuses. Sisuliselt on kaebaja esitanud halduskohtule kaebuse kohtutäituri tegevuse peale. Kohus peab vajalikuks selgitada, et pädevuse määratlemisel on oluline kindlaks teha, milline on vaidlusaluse õigussuhte iseloom. Halduskohtu pädevus sõltub eelkõige vaidluse sisust. Põhiõiguste rikkumise korral peab isikul olema õigus pöörduda nende kaitseks kohtusse. Halduskohus vaatab
lg 1 kohaselt avalik-õiguslikus vaidluses esitatud kaebuse läbi ainult siis, kui seadustega ei ole ette nähtud muud menetluskorda. Täitemenetluse seadustiku § 217 lõike 1 kohaselt võib kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama seadustiku § 218 lõike 1 kohaselt võib kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Seega kuulub kohtutäituri peale esitatud kaebuse lahendamine maakohtu pädevusse. Kohus on seisukohal, et S.T kaebus kuulub tagastamisele halduskohtu pädevuse puudumise tõttu (
lg 4) ning kaebuse esitajal on võimalik oma kaebusega pöörduda Viru Maakohtu poole (kui kohtutäiturile endale on kaebus juba esitatud).
lg 4 kohaselt tagastab halduskohus määrusega kaebuse, mille lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, näidates võimaluse korral määruses, kuhu tuleb pöörduda. Ülle Polluks kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.