nr 3 „Meetme „Teaduse tippkeskuste arendamine“ tingimused“ alusel taotluse registreerimisnumbriga TK26 projektile „Keskkonnastressi uuringute tippkeskus“ struktuuritoetuse saamiseks. Taotlus edastati sama
kohaselt struktuuritoetuse andmist korraldavale meetme rakendusüksusele Euroopa Liidu Haridus- ja Teadusprogrammide Eesti Sihtasutusele Archimedes Eesti Teadusinfosüsteemi kaudu 28.03.2008 kell 12.58. Rakendusüksus kontrollis taotluse nõuetele vastavust ning tunnistas selle oma 08.04.2008 otsusega nõuetele vastavaks. Nimetatud otsuse kohaselt kujunes taotluse koondhindeks 4,0, mis andis XXX esitatud taotluse pingereas 8.-da koha. SA Arcimedes Struktuuritoetuste rakendusüksus tegi 16.06.2008 otsuse nr 26.1-3/1, millega jättis XXX taotluse projektile „Keskkonnastressi uuringute tippkeskus“ struktuuritoetuse saamiseks rahuldamata põhjendusega, et taotluse individuaalsel hindamisel välisekspertidest ja siseriiklikest komisjoniliikmetest koosneva hindamiskomisjoni poolt kujunes taotluse koondhindeks 4,0, mis andis taotlejale esitatud 24 taotluse pingereas 8.koha, osutudes nõnda rahuldamata jäetud taotluseks. 27.06.2008 esitas XXX otsuse peale Haridus- ja Teadusministeeriumile vaide, mis jäeti 29.07.2008 haridus- ja teadusministri käskkirjaga nr 877 rahuldamata. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS XXX esitas kohtule kaebuse, milles palub kindlaks teha SA Archimedes 16.06.2008 otsuse nr 26.1-3/1 taotluse rahuldamata jätmise kohta õigusvastasus ja otsuse õigusvastasuse ilmnemisel muuta see täielikult kehtetuks. Kohtukulud palub kaebaja jätta vastustaja kanda. Kaebuse esitaja leiab, et otsus rikub kaebuse esitaja õigust selgele, üheselt mõistetavale kaalutlusvigadeta ja seatud eesmärgi suhtes proportsionaalsele haldusaktile, mis on piisavalt põhjendatud ja põhistatud ning mis sisuliselt on lähtunud otsustuse aluseks olevate asjaolude võrdsuse ning subjektide võrdse kohtlemise printsiibist. Kaebaja on seisukohal, et komisjonil puudus otsuste tegemise volitus
lg 1 alusel ning seega ei ole õiguslikult põhistatud ja põhjendatud meetme „Teaduse tippkeskuse arendamine“ hindamiskomisjoni 23.05.2008 ettepaneku II punktis toodu, milles hindamiskomisjon on esitanud kategoorilise otsustuse, et SA Archimedes rakendusüksusena toetab pingerea taotlusi 1-7 ning tal on õigus läbi rääkida vaid nende individuaalsete eelarvete osas. Nii, nagu ei näe kaebuse esitaja õiguslikku alust ja põhjendust mitte rahuldada pingereas 8.kohal asuv taotlus komisjoni otsusena (ettepanekuna), nii ei ole ülikooli arvates põhjendatud ja põhistatud see ka rakendusüksuse otsusena. Kaebuse esitaja on seisukohal, et haridus- ja teadusministri 18.01.2008
nr 3 § 15 lg 2 rakendamine taotluste lõpliku pingerea koostamisel, mille tulemusena ülikool paigutus 8.kohale, ei ole objektiivne ja põhjendatud, kuna ülikoolil puudus võimalus esitada oma taotlus võrdsetel alustel teiste taotluste esitajatega. Kaebaja leiab, et otsuses ei ole põhjendatud hindamiskomisjoni otsust seitsme taotluse rahuldamise kohta ja viitab, et tippkeskuste arv on antud indikaatorarvuna, mitte konstantarvuna. Kaebuse esitaja toob välja asjaolu, et otsus ei sisalda rahaliste vahendite ebapiisavuse fakti ega selle võimalikku seost otsustusega. Kaebaja arvates ei ole mitte millegagi põhjendatud pidada piisavaks, läbipaistvaks ja proportsionaalseks 16.06.2008 otsust nr 26.1-3/1, arvestades HMS § 54 sätestatut, lähtudes Eesti teadus- ja arendustegevuse konkurentsivõime tugevadamise printsiipidest ning ülikooli taotluse sisulise hindamise tulemustest. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Vastustaja - SA Archimedes esindaja palub jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja väidab, et tegi vaidlustatud otsuse „Perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse seaduse“ § 16 lg 1 ja haridus- ja teadusministri 18.01.2008
nr 3 „Meetme „Teaduse tippkeskuste arendamine“ § 15 lg 1 alusel. Nimetatud sätetest tulenes vastustaja õigus kaebuse esitaja taotluse 2 kohta vaidlusaluse otsuse tegemiseks ning vastustaja on otsuses ka neile õiguslikele alustele viidanud. Vastustaja vastuväidete kohaselt tuli tal
lg 1 kohaselt lähtuda vaidlusaluse otsuse tegemisel hindamiskomisjoni poolt esitatud konkreetsest ettepanekust. Kaebuse esitaja taotluse kohta tehtud otsuse faktiliseks aluseks oli asjaolu, et hindamiskomisjon, olles hinnanud kaebuse esitaja taotlust kõigi
s sätestatud hindamiskriteeriumeid arvesse võttes ja protseduurireegleid järgides, tegi vastustajale ettepaneku jätta kaebuse esitaja taotlus rahuldamata. Otsusest nähtuvalt tegi hindamiskomisjon rakendusüksusele ettepaneku rahuldada osaliselt pingerea esimesed seitse taotlust ja arvestades asjaolu, et kaebaja taotlus oli koondhinde alusel pingereas 8.kohal, tegi hindamiskomisjon rakendusüksusele ettepaneku jätta taotlus rahuldamata. Vastustaja arvates on alusetu kaebuse esitaja väide, et vastustaja on rikkunud HMS §-s 56 sätestatud haldusakti põhjendamise kohustust. Vastustaja väidab, et otsuses on toodud nii otsuse tegemise faktiline kui ka õiguslik alus. Vastustaja ei nõustu ka kaebaja väitega nagu ei vastaks kaebuse esitaja taotluse koht pingereas hindamise aluseks olnud asjaoludele.
lg 2 kohaselt moodustati taotluste individuaalse hindamise tulemusena pingerida, mis kujunes taotlustele antud koondhinnete alusel. Juhul, kui mitmele taotlusele oli antud võrdne koondhinne, nägi
Arvestades asjaolu, et kaebuse esitaja taotlus oli esitatud 28.03.2008 kell 12:58:45 pm ja teised võrdse hindega (koondhinne 4,0) taotlused oli esitatud ajaliselt varem, siis koondhinnet ja teisi
s sätestatud taotluste järjestamise põhimõtteid arvesse võttes kujunes kaebuse esitaja taotluse kohaks pingereas 8.koht. Vastustaja hinnangul on kaebuse esitaja väited, et tehnilised probleemid, mis takistasid maaülikoolil taotlust esitada õigeaegselt, üldsõnalised ega kajasta objektiivselt tegelikku olukorda. On ilmne, et kaebuse esitaja ei olnud korraldanud oma tegevust selliselt, et enda taotlust ajaliselt varem esitada, sest logide väljavõttest nähtub, et kaebaja tegeles aktiivselt taotluse täiendamisega taotluse esitamise tähtaja viimastel päevadel, seega ei ole alust kaebuse esitaja väidetel, et taotluse esitamise hilisem aeg võrreldes pingereas 7.kohale tulnud taotlusega oli tingitud probleemidest taotluse sisestamisega ETIS-essse. KAASATUD ISIKU ARVAMUS Kaasatud isik – Haridus- ja Teadusministeeriumi esindaja palub jätta kaebus rahuldamata, kuna SA Archimedes otsus on õiguspärane, kooskõlas haldusmenetluse seaduse ja
sätetega ega riku kaebaja õigusi nõuetele vastavale haldusaktile. Kaasatud isik on arvamusel, et hindamiskomisjonil oli
st tulenevalt kaalutlusõigus teha taotluse rahuldamise ettepanekud sellise hulga taotluste osas, mida komisjon õigeks pidas ning SA Archimedes oli kohustatud nimetatud ettepanekuid ning
s sätestatut jälgima. Vaidlustatud otsus sisaldab põhjendust, mistõttu ei vajanudki otsus pingerea kujunemise selgitust. Ministeerium on seisukohal, et vaidlustatud SA Archimedes otsus vastab
s ning HMS §-s 54 sätestatud nõetele, otsuses on toodud taotluse rahuldamata jätmise õiguslik kui faktiline alus. Ministeerium on seisukohal, et SA Archimedes ei pidanud taotluse rahuldamata jätmise otsuses põhjendama, miks rahuldati teiste taotlejate taotlused, vaid põhjendada tuli, miks ei rahuldatud maaülikooli taotlust, ja nimetatud nõudele ka vaidlustatud otsus vastab. Ministeerium on seisukohal, et faktilistest asjaoludest lähtuvalt ei takistanud tehnilised probleemid maaülikooli nõukogul tippkeskuse nime muutmise otsust varem teha, sest 7.kohale asetunud taotlus esitati 26.märtsil ülikooli nõukogu muutis tippkeskuse nime 27.märtsil ning esitas taotluse 28.märtsil, mis andis koondhinde ning sellel alusel koostatud pingereas 8.koha. 3 KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega ja ära kuulanud menetlusosaliste seletused, on seisukohal, et kaebus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. SA Archimedes otsustas oma 16.06.2008 otsusega nr 26.1-3/1 „Perioodi 2007-2013 struktuuritoetuste seaduse“ § 16 lõike 1 ning haridus- ja teadusministri 18.01.2008
nr 3 „Meetme „Teaduse tippkeskus arendamine“ tingimused“ (edaspidi määrus) § 15 lõike 1 punkti 3 ning lõigete 7 ja 8 alusel jätta rahuldamata XXX (edaspidi ülikool) taotluse registreerimisnumbriga TK26 projektile „Keskkonnastressi uuringute tippkeskus“ toetuse saamiseks (tl 6-8). Nimetatud otsuses märgiti, et koondhinde alusel asetus ülikooli taotlus pingereas 8.kohale.
lg 1 kohaselt moodustatakse hindamiskomisjon välisekspertidest ja siseriiklikest komisjoniliikmetest, kes hindavad kõiki taotlusi individuaalselt ning
s sätestatud hindamiskriteeriumitest lähtudes.
lõike 2 kohaselt moodustatakse taotluse individuaalse hindamise tulemusena pingerida lähtudes igale taotluse antud koondhindest.
lg 6 sätestab, et hindamiskomisjon esitab rakendusüksusele taotluste pingerea ning iga taotluse kohta hindamisraporti koos motiveeritud ettepanekuga rahuldada taotlus taotletud mahus, rahuldada taotlus taotletust väiksemas mahus või jätta taotlus rahuldamata.
lg 1 kohaselt teeb hindamiskomisjoni töö tulemuste põhjal rakendusüksus otsuse kas rahuldada taotlus taotletud mahus, rahuldada taotlus taotletust väiksemas mahus ning vajadusel muuta toetatavaid tegevusi, kui taotluses toodud eesmärgid on seeläbi saavutatavad või jätta taotlus rahuldamata. Seega näeb
lg 1 ette, et vastustajal tuleb otsuse tegemisel lähtuda hindamiskomisjoni töö tulemustest ning kaalutlusõigus selles osas vastustajal puudub. Asja materjalidest nähtuvalt oli vaidlusaluse otsuse faktiliseks aluseks asjaolu, et hindamiskomisjon, olles hinnanud kaebuse esitaja taotlust kõigi
s sätestatud hindamiskriteeriumeid arvesse võttes ja protseduurireegleid järgides, tegi vastustajale ettepaneku jätta kaebuse esitaja taotlus rahuldamata (tl 73-74), milline põhjendus on ka vaidlustatud otsuses kirjas. Otsusest nähtuvad hindamiskomisjoni poolt taotlusele antud hinnangud ja hinded hindamiskriteeriumite lõikes ning tulenevalt
lõikest 3 sai iga
nõuetele vastavaks tunnistatud taotlus koondhinde (tl 71-72), millest lähtudes moodustati taotluste pingerida.
lg 2 sätestab, et juhul kui hindamiskomisjoni esitatud taotluste pingereas on mitmel taotlusel võrdne koondhinne, on eelis taotlusel, mida hinnati § 14 punkti 3 lõike 1 alusel kõrgema hindega. Juhul kui ka siis on tulemus võrdne, eelistatakse ajaliselt varem esitatud taotlust. Seega kohtu arvates taotleja teadis või pidi olema teadlik
ja § 15 sätestatud pingerea moodustamise põhimõtetest, sealhulgas
Otsusest nähtuvalt tegi hindamiskomisjon ettepaneku rahuldada osaliselt pingereas esimesele seitsmele kohale asetunud taotlused ja arvestades asjaolu, et kaebuse esitaja taotlus oli 4 koondhinde 4,0 alusel pingereas 8.kohal, tegi hindamiskomisjon rakendusüksusele ettepaneku jätta kaebuse esitaja taotlus rahuldamata. Kuna toimunud konkursi käigus said kolm
lg 3 teine lause, millest tulenevalt eelistati ajaliselt varem esitatud taotlust. Arvestades asjaolu, et kaebuse esitaja taotlus oli esitatud 28.03.2008 kell 12:58:45 pm ja teised võrdse hindega taotlused vastavalt 26.03.2008 kell 03:42:05 pm ja 28.03.2008 kell 10:58:36 pm, siis koondhinnet ja teisi
s sätestatud taotluste järjestamise põhimõtteid arvesse võttes kujunes kaebuse esitaja taotluse kohaks pingereas 8.koht. Tõene ei ole kaebaja väide, et tal puudus võimalus esitada oma taotlus võrdsetel alustel teiste taotluse esitajatega, kuna taotluse koostamisel läbi Eesti Teadusinfosüsteemi (edaspidi ETIS) ilmnes mitmeid probleeme, mis olid põhjustatud ETIS-e tarkvara vigadest, mistõttu taotluste lõplik pingerida ei ole objektiivne ja põhjendatud. Asja materjalidest nähtuvalt seondusid tehnilised probleemid ühe uurimisrühma andmete sisestamisega ning need lahenesid 24.03.2008. Uurimisrühma sisestamise võimaluse puudulik funktsioneerimine takistas teadlaste CV-de lisamist ja selle uurimisrühma taotluse sisestamist, ent ei takistanud tippkeskuse taotluse teiste osade – eelarve, tegevuskava, indikaatorite, konsortsiumlepingu jms, samuti teiste uurimisrühmade andmete – sisestamist.
lg 5 kohaselt peab taotlus vastama „Perioodi 2007-2013 struktuuritoetuste seaduse“ § 15 lõikes 1 toodud nõuetele, muuhulgas peavad taotluses olevad andmed olema täielikud ja õiged. Asja materjalidest nähtub, et taotluse esitamise otsustas XXX nõukogu 28.02.2008 otsusega, mida aga muudeti XXX nõukogu 27.03.2008 otsusega nr 19, järelikult viidi viimased, uurimisrühma sisestamise tehnilistest tõrgetest sõltumatud muudatused maaülikooli taotlusesse sisse alles 27.03.2008, s.t. pärast pingereas 7.kohal olnud taotluse esitamist, seega puudub kohtul alus arvata, nagu oleks tehniliste takistuste mitteesinemine võimaldanud esitada taotlust enne 26.03.2008 kella 03:42:06 pm. Täielike ja õigete andmetega taotluse esitamise võimalus tekkis XXX alles alates 27.03.2008, ent selleks ajaks oli XXX taotlust lõplikus pingereas edastanud taotlus juba esitatud. Alusetu ja tõendamata on ka kaebaja väide, et kui taotlust oleks olnud võimalik esitada varem, oleks XXX korraldanud tippkeskuse nime muutmise varem. Kohtu arvates ei takistanud faktilistest asjaoludest lähtuvalt tehnilised probleemid XXX nõukogul tippkeskuse nime muutmise otsust varem teha. Tehnilised probleemid ETIS-ega kestsid kuni 24.märtsini, 7.kohale asetunud taotlus esitati 26.märtsil, XXX nõukogu muutis tippkeskuse nime 27.märtsil ning XXX esitas taotluse 28.märtsil, mis andis koondhinde 4,0 ning selle alusel ajalise esitamise põhjal koostatud taotluste pingereas XXX 8.koha. Kohus ei nõustu kaebuse esitaja väitega, et vaidlustatud otsuses ei ole põhjendatud hindamiskomisjoni otsust seitsme taotluse rahuldamise osas, mistõttu kaebaja taotluse rahuldamata jätmise otsus ei ole piisavalt põhjendatud. Kohtu arvates ei pidanud vastustaja vastavalt
lõikele 7 kaebuse esitaja taotluse rahuldamata jätmise otsuses põhjendama, miks rahuldati teiste taotlejate taotlused, vaid vastustaja pidi taotluse rahuldamata jätmise otsuses põhjendama otsuse tegemise aluse ja põhjenduse. Hindamiskomisjonil oli
st tulenevalt kaalutlusõigus teha taotluse rahuldamise ettepanekud sellise hulga taotluste osas, mida komisjon õigeks pidas ning vastustaja oli kohustatud nimetatud ettepanekuid ning
s sätestatut jälgima. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt vastustaja põhjendas, et kuna hindamiskomisjon tegi ettepaneku rahuldada osaliselt 5 pingerea esimesed seitse taotlust, siis arvestades nimetatud asjaolu, tegi hindamiskomisjon ettepaneku jätta pingereas 8.kohal olev taotlus sel põhjusel rahuldamata. Seega sisaldas otsus põhjendust, mistõttu ei vajanudki otsus pingerea kujunemise selgitust. Kohtu arvates lähtus vastustaja antud juhul vaidlusaluse otsuse tegemisel hindamiskomisjoni poolt esitatud konkreetsest ettepanekust õigesti, otsus vastab
ning haldusmenetluse seaduse §-54 sätestatud nõuetele, selles on toodud taotluse rahuldamata jätmise nii õiguslik kui faktiline alus ja põhjendus. Riigikohus on oma 12.05.2008 otsuses nr 3-3-1-18-08 asunud seisukohale, et kohus ei saa kontrollida asutuse või ametiisiku hinnanguliste otsustuste sisulist põhjendatust ega otstarbekust, vaid saab võtta seisukoha üksnes menetluskorra ja kaalumisreeglite järgimise ning motiveerimiskohustuse täitmise osas. Hinnanguliste otsustuste õiguspärasust saab halduskohus kontrollida vaid piiratud ulatuses. Väga ulatusliku kaalumisruumi ja sisult hinnanguliste otsustuste puhul pidas kolleegium vajalikuks märkida, et oluline on küll motivatsiooni olemasolu, kuid selliste otsustuste omapärast tingitult ei ole motiivid halduskohtus sisuliselt kontrollitavad. Motivatsioonist saab tuleneda otsustuse õigusvastasus vaid juhul, kui selgub, et lähtutud on asjakohatutest ja täiesti sobimatutest kaalutlustest. Kohus peab antud asja lahendamisel vajalikuks viidata asjaolule, et struktuuritoetuste meetme rahastamise otsuse näol on tegemist avaliku võimu eraldatavate rahaliste vahenditega, mille jaotamise otsuste peale saab kaebeõigus esineda üksnes erandlikel juhtumitel. Sarnast juhtumit on käsitlenud ka Riigikohtu halduskolleegium oma 17.11.2005 otsuses nr 3-3-1-54-05. Kohus nõustub kaasatud isiku arvamusega, et viidatud kaasuses riigieelarveliste vahendite eraldamisel kehtivaid põhimõtteid saab ning tuleb kohaldada ka Euroopa Liidu struktuuritoetuste vahendite eraldamisel. Riigikohtu halduskolleegium märkis punktis 17, et isiku kaebeõigus riigieelarveliste vahendite eraldamise otsustele võib tekkida üksnes juhul, kui isikul on seadusest tulenev nõudeõigus sihtfinantseeringule või seadus on erandlikel juhtudel ette näinud kaebeõiguse. Kehtiv õigus on struktuurivahendite eraldamise protsessis loonud piisavad garantiid, et riigieelarve vahendeid kasutatakse sihtotstarbeliselt kooskõlas avalike huvidega, mistõttu tuleks antud juhtumil käsitleda kaebaja kaebeõigust piiratuna. Riigikohtu seisukoha valguses ei saa nõustuda kaebaja väidetega, nagu oleks õigusvastane vahendite eraldamisel toetatavate taotluste indikaatorarvu määratlemine või struktuurifondide vahendite reservi loomine. Arvestades kõike eeltoodut asub kohus seisukohale, et vaidlustatud SA Archimedes 16.06.2008 otsus nr 26.1-3/1 on õiguspärane, antud kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta, vastab vorminõuetele ning selle kehtetuks tunnistamiseks puudub alus. Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, siis jäävad menetluskulud HKMS § 92 lg 1 alusel kaebuse esitaja kanda. Maare Aloe kohtunik 6 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.