) §-le 3, mis rõhutab planeeringute avalikkust, et tagada huvitatud isikute kaasamine, õigeaegne informeerimine ja võimalus kaitsta oma huvisid planeeringu koostamise käigus. Detailplaneeringuga kavandatav ärihoone asub kaebaja kodu vahetus läheduses ja selle kõrgus puudutab tema huve enam kui teise linlaste huvisid. Just kaebaja eramu jääb praktiliselt kõige lähemale kavandatavale kõrgele ärihoonele. Vastustajad on kehtestanud detailplaneeringu, vaevumata tõeliselt kaebuse esitaja probleemi süüvima. Selliselt on Tallinna mnt 41 planeeringu positsiooni 2 tulevase omaniku (ärihoone püstitaja) ärihuvid tõstetud sügavamalt kaalumata kõrgemale oma linnakodaniku huvidest. Kaebaja hinnangul on ärihoone põhjendamatult kõrge, mille tõendamiseks on esitatud Eesti Arhitektide Liidu arvamus, mille kohaselt on Eesti Arhitektide Liidu ekspertiisigruppseisukohal, et arvestades Viljandi linna struktuuri ja antud piirkonna väljakujunenud planeeringulist iseloomu (valdavalt eramajad), soovitatakse Tallinna mnt. 41 kinnistu Maramaa pst poolse hoonestuse kõrguseks 7-10 meetrit. Kaebaja juhib tähelepanu, et vastustajad ei ole tellinud mingit erialast ekspertiisi või muud tõendit, mis kinnitaks, et ärihoone kavandatav kõrgus 13 meetrit oleks keskkonda arvestades õigustatud. Kaebaja on seisukohal, et olukorras, kus ärihoone kavandatava 13 meetri vastu eksisteerib ilmselt Eesti autoriteetseim ja erapooletuim ekspertarvamus, tähendab see ilmselt seda, et detailplaneering on selles osas läbimõtlemata ja põhjendamatu. Kaebaja taotleb, et kohus annaks läbi kaebuse rahuldamise vastustajatele võimaluse vaidlustatavas osas detailplaneeringut uuesti menetleda ja selgitada 13 meetri kõrguse ärihoone sobivust ja põhjendatust antud piirkonda. 5 Detailplaneeringu seletuskirja kohaselt on planeeritavat ala ümbritsevad kvartalid väljakujunenud linnastruktuurilt väiksemad, millest tulenevalt on kaebaja seisukohal, et detailplaneeringu seletuskiri kinnitab sisuliselt Eesti Arhitektide Liidu arvamust, mille kohaselt on piirkonna väljakujunenud planeeringuline iseloom (linnastruktuur) väiksem, kui planeeritav ala, sh ärihoone. Seega mööndakse, et detailplaneeringuga luuakse olemasolevasse olukorda (linnapilti) oluline erinevus kõrgemate hoonete näol, kuid ei peeta vajalikuks sellise olukorra tekitamist täpsemalt põhjendada. Viljandi linna üldplaneeringu kohaselt on planeeritav ala ja kaebaja kinnistu elukeskkonna kaitsealal, mille kohaselt saab kaebaja arvestada, et tema koduümbrus ja – keskkond ei saa kardinaalselt muudetud. Sätestades detailplaneeringus Viljandi linna kohta pretsedenditult kõrge ärihoone, on sellega mindud vastuollu sama piirkonna üldplaneeringus sätestatud kaitse-eesmärgiga. Loodavad ja liigselt kõrged ärihooned ei saa kuidagi pidada elukeskkonda soodustavateks, mistõttu on kaebaja hinnangul detailplaneering siinjuures vastuolus üldplaneeringuga. Arvestades asjaolu, et üldplaneeringuga on antud ala määratud elukeskkonnakaitseliseks ja detailplaneeringu seletuskirja kohaselt on olemasoleva kõrgusega hoonestus olnud juba viimased 80 aastat, võib järeldada, et kaebuse esitajal on tekkinud teatud õigustatud ootus, et tema kodukeskkond ei muutu oluliselt ja seda ka tiheasustusega alal. Planeeritav 13 meetri kõrgune ärihoone muudab oluliselt kogu piirkonda ja kaebuse esitaja elukvaliteeti. Kaebaja on seisukohal, et loodav ärihoone varjab tema eest päikest ja muudab tema elamise pimedamaks. Sellega riivab ärihoone kõrgus, peale vaate kinni panemise, otseselt kaebaja elukvaliteeti. Kaebaja on seisukohal, et vastustaja pidanuks planeeringu menetlejana teostama ka vastavad arvestused ja ekspertiisid, mis puudutab valguse/päikese kadu tulenevalt ärihoone kõrgusest. Kui linn ei soovi esitada asja juurde valgustingimuste kontrollimise arvamust, siis peab asuma seisukohale, et detailplaneeringut ei ole võimalik selles osas kohtulikult kontrollida ja planeerija ülesanded selles osas on täitmata. Kaebajale teadaolevalt on analoogsete vaidluste puhul planeerija reeglina tellinud planeeringu juurde insolatsiooni kestvuse analüüsi. Nimelt peetakse insolatsiooni (ehk otsese päikesevalguse ruumi paistmist) tervisekaitse seisukohalt väga oluliseks. Seda põhjusel, et insolatsioon tekitab inimesel heaolutunde, loob eluruumis soodsa emotsionaalse kliima ning mõjutab eluruumi hügieenilisi tingimusi. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 28 lõikest 1 omakorda tuleneb igaühe õigus tervise kaitsele. Vastustajate seisukohad 11. Vastustaja Viljandi linn märgib, et haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) ning
koos rakendamisel planeerimistoimingud ja planeerimismenetluse käigus vastu võetud haldusaktid ei ole iseseisvalt ilma lõpliku haldusaktita vaidlustatavad.
ei näe ette vaidlustamise võimalust planeerimismenetluse varasemates etappides ega sätesta erinevate etappide käigus sooritatavate toimingute ja antavate haldusaktide vaidlustamise võimalust. Vastavalt Riigikohtu halduskolleegiumi lahendile (18.02.2002 otsus haldusasjas nr 3-3-1-8-02) saab enne lõplikku haldusakti kaebust esitada vaid juhul, kui menetlusetoiming rikub kaebuse esitaja õigusi sõltumata menetluse lõpptulemusest või kui on tegemist sedavõrd olulise menetlusveaga, mille tõttu menetluse tulemusena antav haldusakt ei saa olla sisult õiguspärane. 6 Kaebaja ei räägi oma kaebuses sõnagi sellest, et menetlustoimingud rikuksid tema õigusi või oleks tehtud mõni menetlusviga. Seega ei ole motiveeritud kaebuse esitaja poolt lõplikule haldusaktile eelnevate haldusaktide ja menetlustoimingute vaidlustamine. Viljandi Linnavalitsuse 14.04.2008.a korraldus käsitleb avalikul arutelul esitatud ettepanekute arvestamist või mittearvestamist ning on osaks protsessis. Korralduse vastuvõtmine võimaldas detailplaneeringu menetlemise protsessiga edasi minna, sellest korraldusest ei tekkinud kellelegi õigusi ega kohustusi. Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 7 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Tühistamiskaebuse rahuldamiseks peab seega olema täidetud kaks tingimust: vaidlustatav haldusakt peab olema õigusvastane ja rikkuma samas ka kaebuse esitaja õigusi. Viljandi Linnavalitsus on seisukohal, et 14.04.2008.a korralduse vastuvõtmine ei loonud õigust, seega ei rikkunud L. Vindi õigusi ega piiranud tema vabadusi, samuti on õigusakt õiguspärane ja igati motiveeritud.
lg 4 järgi teeb kohalik omavalitsus avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel vajalikud parandused ja täiendused ning esitab planeeringu järelevalve teostamiseks maavanemale koos informatsiooniga arvestamata jäänud ettepanekute ja vastuväidete kohta. Seda Viljandi Linnavalitsus protsessi edasiviimiseks ka tegi vastavalt sama korralduse punktile 4. L. Vint ei ole oma kaebuses selgitanud, mis alusel ja mis osas on Viljandi Linnavalitsuse 14.04.2008 korraldus nr 263 õigusvastane, milliste kehtivate õigusaktidega see on vastuolus, milliseid seadusi eirates rikutakse tema õigusi ning milles see rikkumine seisneb. Viljandi Linnavalitsuse 28.04.2008 korraldus tugineb ja on kooskõlas Viljandi maavanema 25.04.2008.a korraldusega nr 386, milles maavanem on teinud planeeringu muutmiseks ettepanekud, planeeringu heaks kiitnud ning millega Viljandi Linnavalitsus on ka arvestanud. Ka see on oma olemuselt nn eelhaldusakt, mis iseenesest ei loo isikutele õigusi ja kohustusi, seega oma olemuselt ei ole tegemist haldusakti ega ka kaevatava toiminguga. Selle eesmärgiks on jõuda detailplaneeringu kehtestamiseni. Haldusmenetluse käigus toimunud menetlusnormide rikkumist saab üldjuhul halduskohtus vaidlustada vaid koos lõpliku haldusaktiga. Antud juhul aga L. Vint ei vaidlusta menetluse käiku, vaid asjas sisulisi küsimusi. L. Vint ei ole oma kaebuses ka selle korralduse vaidlustamisel selgitanud, mis alusel ja mis osas on Viljandi Linnavalitsuse 28.04.2008.a korraldus nr 282 õigusvastane, milliste kehtivate õigusaktidega see on vastuolus, milliseid seadusi eirates rikutakse tema õigusi ning milles see rikkumine seisneb. Vastustaja leiab, et on täitnud kõiki planeerimisseadusest tulenevaid nõudeid asja menetlemisel ning ka L. Vint ei ole vaidlustanud ühtki nende menetlustoimingut. Vaadates menetluskäiku, on selge, et Viljandi Linnavalitsus on otsuste tegemisel igati 7 neid kaalunud, teinud kompromisse ning avalikkust ja asjast huvitatud isikuid kaasa haaranud menetluse käiku. Tõusetunud probleem tammepuude istutamisest/mitteistutamisest A. Maramaa pst põhja- ja lõunaküljele on tõusnud Viljandile sümboolset tähendust omavast A. Maramaa puiesteest ja puiestee mõistest üldisemalt. Puiestee on puudega ääristatud tee/tänav. A. Maramaa puiestee on linna tuntuima linnapea nimeline ja ääristatud väärikate tammepuudega. Nimetatud puiestee on Valge Roosi järel üks tähtsamaid linna sümboleid. A. Maramaa pst lõik Kõue tänavast kuni Tallinna tänavani on tänase liikluse jaoks kitsaks jäänud. Lõigu lõunaküljel olevad puud on saanud vigastusi, misläbi nägi planeering ette nimetatud lõigul olevate tammede mahavõtmist ja uue puuderea istutamist planeeritud laiendatud tee ja tänase vanglamüüri vahele. Samuti nõustus linn tingimusega, et tulevikus koostatav haljastusprojekt arvestaks seda, et ei halveneks oluliselt piirkonna hoonete valgustingimused. A. Maramaa pst 20 ja 22 elamute ette ning puiestee põhjaküljele nägi planeering ette istutada 3 puud. Elanikele selgitati, et nendeks puudeks võivad olla tamme kääbusvormid (on reaalselt olemas) või muud haljastuslikult sobivat liiki puud. Täpsed liigid, puude võrade suurus, jms määratakse kindlaks koostatava haljastusprojektiga, mis planeeringu avalikustamisel kokkulepitult kooskõlastatakse personaalselt A. Maramaa pst 20 ja 22 ning Tallinna tn 43 elamute omanikega. Linn näeb ka täna A. Maramaa puiesteed puudega palistatud tänavana ja soovib jätkuvalt piirkonna elanike huve arvestades nimetatud piirkonda haljastada. Kahtlemata on antud kvartali planeerimise käigus vajalik lahendada ka puiestee haljastuse küsimus. Sama ettepaneku teeb ka maavanem oma 25.04.2008.a korralduses. Kuid kuna antud planeering ei lahendanud seda maavanema arvates piisavalt terviklikult, siis Viljandi linn nõustus selle eraldi lahendamisega. Kui alustatakse hetkel planeeringust väljajäänud maa-ala planeerimist, siis on kindlasti ka L. Vindil õigus taas oma seisukohti kaitsta. Samuti annab
Kaebajale vastupidiselt leiab vastustaja, et detailplaneeringu osalisel kehtestamisel on tegemist kaebuse esitajale positiivse otsusega. Kaebuse esitajal on ka edaspidi olemas endiselt kõik võimalused rääkida kaasa tema jaoks tekkinud probleemide lahendamisel. Tulenevalt eeltoodust ei ole Viljandi linn nõus, et tegemist on kaebaja jaoks murettekitava probleemi eiramisega. Vastupidi, sellele soovitakse leida parimat kompleksset lahendust. Vale on kaebaja väide, et planeeringu koostamisel on arvestatud ainult detailplaneeringu aluseks oleva krundi tulevase omaniku huvidega. Seda põhjusel, et kellelegi ei ole veel teada krundi tulevane omanik. Sellest tulenevalt ei ole ka teada, kas krundi tulevane omanik soovib sinna üldse nii kõrget hoonet ehitada. L. Vint ei ole esitanud ühtki tõendit, mis kinnitaks, et tema kinnistu valgustingimused halveneksid olulisel määral või üldse juhul, kui viiakse ellu detailplaneering. Antud krundi detailplaneering on koostatud nii, et hooned oleksid risti teega ning võimalikult 8 vähe tekiks võimalusi naaberkruntidele varju langemiseks. Naaberkinnistutele langevate varjude minimaliseerimiseks on kõige kõrgem hoone planeeritud kõigist naabritest võimalikult kaugele. Samas tuleb kahjuks tunnistada, et naabri omandiõigus ei ole piiramatu ning seda eriti linnas, kus majad asuvad lähestikku. Paratamatult esineb kahjulikke mõjusid või omandiõiguse rikkumist. Varju langemises naaberkinnistule linnas ei ole midagi ebatavalist, sest linnaruumis on väga vähe kinnistuid, kuhu ka südatalvel ei lange ühtki varju naaberkinnistutelt. Arvestades linna üldist arengut, on väga imelik ja ootamatu tahta, et südalinnas asuv kaebajale kuuluv kinnistu oleks omaette privaattsoonis. Antud piirkond on nii maakonnaplaneeringu kui kehtiva linna üldplaneeringu kohaselt tiheasustusega ala ning seal elav isik peab arvestama asjaoluga, et ta elab piirkonnas, mis ei saa olla muutumatu ja jääv. Kindlasti ei ole põhjendatud L. Vindi väide, et tema kinnistult avaneb ilus vaade vanalinnale, sest esialgu on kaebuse esitajal vaade vaid lagunenud vanglakompleksile. Seega on arusaamatu, millisest vaatest ta ilma jääb. Kuna vanalinn jääb L. Vindi kinnistust mitme kvartali kaugusele, siis ka juhul, kui praeguse vanglakompleksi asemele midagi ei tule, jääb vahele jääva hoonestuse tõttu ilus vanalinn vaateulatusest välja. Küll aga saab detailplaneeringu elluviimisel tema elukohaks olev kvartal korrastatud. Tallinna tn 41 krundi põhjakülge pos-le 2 planeeritud ärihoonete kõrguse osas ei leidnud linn planeeringu menetluse käigus, ega hiljem ka maavanem oma järelevalvemenetluses, vajadust muuta hoonete lubatud maksimaalset kõrgust, milleks on 13 meetrit maapinnast. Detailplaneeringust lähtuvat hoonete maksimaalset kõrgust lubab ka asjaõigusseadusele toetuv hea naabrustava, aluseks Viljandi linna ehitusmääruse § 21 lg 6, mille kohaselt tuleb ehitise projekteerimisel ja ehitamisel ehituskrundile jätta selle minimaalseks kauguseks naaberkrundi piirist vähemalt pool ehitise piiripoolse osa kõrgusest, st ühise krundi piiri ja hoone vaheline kaugus ei tohiks olla väiksem, kui 1/2 hoone kõrgust. Seega antud juhul peaks olema ehitatava hoone ja A. Maramaa pst 22 krundi vaheline kaugus minimaalselt 13/2=6.5 meetrit. Tegelik kaugus A. Maramaa pst 22 krundi ja Tallinna tn 41 krundil pos-ga 2 määratletud ehitusala kõige väiksem vahekaugus on ca 16 meetrit ehk rohkem kui kaks korda pikem miinimumnõudest, ning seega on planeeritav hoone kooskõlas ka linna ehitusmäärusega. Seoses vaidlusaluse detailplaneeringu elluviimise vajalikkusega märgib Viljandi Linnavalitsus, et detailplaneeringuga hõlmatava piirkonna kordategemisega venitamisel või veelgi enam, selle korda tegemata jätmisel, on kahjustatud nii avalik huvi, mida esindab piirkonna ning ka kogu linna elanikkond, kui ka kolmanda isiku ehk riigi, keda esindab Justiitsministeerium, õigused. Tekkiv kahju on kindlasti oluliselt suurem võimalikust L. Vindile tekkivast kahjust tema maale võimaliku tekkiva varjuna, mille tekkimise tõenäosus on pealegi kindlaks tegemata. Detailplaneeringu tühistamisel ning uue menetluse läbiviimiseks kulub palju aega ning raha, samas on riigil pikaajaline investeerimisprogramm ning kavandatava kinnistu müümise seiskumisel jääks riik ilma olulistest rahalistest vahenditest, mis on planeeritud muudele riigi strateegilistele objektidele. Justiitsministeerium saatis 25.05.2008 Viljandi Linnavalitsusele kirja, milles kinnitab nõusolekut Savi tn pikenduse väljaehitamiseks Uku ja Maramaa pst vahel. Arusaamatu on kaebuse esitaja mure piirkonna arengu osas, sest juhul, kui vaidlusalune detailplaneering tühistatakse, 9 jääb areng kindlalt pikaks ajaks seisma, kuna uue planeeringu menetlemine võib planeeringuvaidluse esilekerkimisel kesta määramatu aja. Kõige eeltoodu teostamise venitamisel jääksid teostamata miljonitesse kroonidesse ulatuvad investeeringud riigi poolt Viljandi linnale antud piirkonda, milleks vahendid on juba eraldatud ning seeläbi saaks tõepoolest kahjustatud avalik huvi. Kaebuse esitaja viide planeerimisjärgus olevale üldplaneeringule on eksitav, kuna tegemist ei ole mitte "elamukeskkonna kaitseala", vaid „elukeskkonna kaitsealaga", mis asub kaarti vaadates sellel tänavapoolel, kus elab L. Vint ning tõepoolest, seda ala ju planeering ei hõlma. Seoses dokumentide menetlusega Viljandi linnas märgib vastustaja, et Viljandi linnas toimub dokumendihaldus vastavalt Viljandi linnapea 15.09.2006 käskkirjaga nr Ü-8 kinnitatud asjaajamiskorrale ning Viljandi Linnavolikogu 27.06.2008 määrusega nr 94 kinnitatud Viljandi Linnavolikogu töökorrale (kaebuse esitamise ajal kehtis eelmine töökord, mis dokumendihalduse osas oli sama). Eelnõude menetlemisel järgitakse alati töökorda. Ei ole õige kaebuse esitaja poolt noppida endale sobivaid lõike protokollidest ja istungi otseülekandest, vaid kogu protsessi tuleb vaadelda tervikuna. Viljandi linnas ei tehta komisjonide- ja volikogu istungitest stenogramme ega ka käsikirjalisi märkmeid. Protokollide vormistamisel lähtutakse eelpoolnimetatud kordadest. Kõik Viljandi linna poolt esitatud dokumendid on autentsed ning midagi kaebuse esitaja eest varjatud ei ole. Teabenõudele vastates on saadetud talle kõik küsitud dokumendid. Seoses Tallinna tn 41 detailplaneeringu õiguspärasusega märgib Viljandi Linnavalitsus, et vastavalt Riigikohtu halduskolleegiumi määrusele nr 3-3-1-9-98 on planeerimisotsused diskretsiooniotsused ning oma spetsiifilise olemuse tõttu piiratud ulatuses kohtulikult kontrollitavad. Sama määruse kohaselt kohtul puudub pädevus planeerimisotsuste otstarbekuse kontrollimiseks. Kohtulikult on kontrollitav planeerimisdiskretsiooni teostamisele (planeeringu kehtestamisele) eelneva menetluse õiguspärasus (RK lahend 3-3-1-8-02). Tuginedes eeltoodud menetlustoimingute loetelule kinnitab Viljandi linn, et teostatud planeerimismenetlus on kooskõlas kehtiva õigusega ning protsessi on kaasatud vajalikul määral huvitatud isikuid. Lähtudes eeltoodust leiab vastustaja Viljandi Linnavalitsus, et kaebuse esitaja poolt vaidlustatud korraldused (sh korralduse punktid) ja volikogu otsus on motiveeritud, nende otsuste tegemist on piisavalt kaalutud, samuti on kogu protsess läbi viidud õiguslikult korrektselt. 12. Kohtuistungi järgses kirjalikus menetluses kinnitab Viljandi linn, et vaidlusaluse detailplaneeringuga planeeritud 13 m kõrgune hoone ei hakka linnaehituslikus mõistes oluliselt varjama kinnistu Maramaa pst 22 päikesevalgust. Vaidluse selle teema lõpetamiseks lisatakse omalt poolt, et ilmselgete asjaolude puhul ei ole osapooltel mõistlik nomogrammi insolatsiooni kestuse määramiseks põhjapool 58°PL koostada põhjusel, et tulemus oleks, et etteantud parameetritel on võimalik ehitada krundile Tallinna tn 41 kuni 60m kõrgune hoone. Mis puudutab vaidlusalusest detailplaneeringust välja jäänud haljastuse osa, siis nii kaua, kuni uut haljastust ei kavandata, on kaebaja selgelt soodustatud seisukorras, kuna tema maja ees ei kasva praegu ühtki puud. 10 Kui kunagi hakatakse sinna haljastust rajama, siis tuleb see projekteerida koos sõiduteega, mis teatavasti on rajatis ning seetõttu tuleb projekteerimisel lähtuda planeerimisseadusest, haldusmenetluse seadusest ning samuti Viljandi linna ehitusmäärusest. Viljandi linn täidab oma tegevuses kõiki seadusest tulenevaid nõudeid ning seetõttu on tagatud kinnistu Maramaa pst 22 omaniku kaasamine projekti koostamise protsessi. Viljandi linn kinnitab veel kord, et kavatseb Maramaa pst haljastada puudega ja seda planeeringuvaidluste käigus kokkulepituna madalavõraliste puudega. Eesti Arhitektide Liidu arvamus on oletuslik ning soovituslik ning tugineb ka kaebaja enda sõnul vaid detailplaneeringu projekti andmetele ning samuti kaebaja väga subjektiivsele ja kallutatud kirjeldusele. Lisaks ei ole arvamust millegagi põhjendatud. Viljandi linn vaatleb piirkonda tervikuna koos ümbruskonnaga ja seda ajaliselt pikemas linnaehituslikus kontekstis. Eeltoodust tulenevalt palutakse mitte arvata kaebaja menetluskuludeks Eesti Arhitektide Liidu arvamust, kuna HKMS § 83 järgi ei ole tegemist ei kohtukulu ega ka kohtuvälise kuluga. 13. Vastustaja Viljandi maavanem märgib, et
sätestab õiguse isikutele vaidlustada planeeringu kehtestamise otsus 1 kuu jooksul arvates planeeringu kehtestamisest teadasaamisest (
Planeerimisseadus ei näe ette vaidlustamise võimalust planeerimismenetluse varasemates etappides ega sätesta erinevate etappide käigus sooritatavate toimingute ja antavate aktide halduskohtus vaidlustamise võimalust. Planeerimismenetlus koosneb mitmest etapist - algab planeeringu koostamise algatamisega ja lõppeb planeeringu kehtestamisega (planeeringut kehtestava haldusakti vastuvõtmisega). HMS ja
eelduseks on, et menetlustoiminguid ja lõplikule haldusaktile eelnevaid haldusakte saab halduskohtus vaidlustada vaid koos lõpliku haldusaktiga. Riigikohus on asunud seisukohale, et enne lõplikku haldusakti saab kaebuse esitada juhul kui menetlustoiming rikub õigusi sõltumata menetluse lõpptulemusest või kui tegemist on sedavõrd olulise menetlusveaga, mille tõttu menetluse tulemusena antav haldusakt ei saa olla sisuliselt õiguspärane (Riigikohtu halduskolleegiumil8.02.2002 otsus haldusasjas nr 3-3-1-802). Vastustaja Viljandi maavanem leiab, et kaebusest ei nähtu ühtegi asjaolu, mis õigustaksid menetlustoimingute ja lõplikule haldusaktile eelnevate haldusaktide vaidlustamist. Menetlustoimingutega ja menetluse käigus haldusaktide vastuvõtmisega eelnevalt, enne lõpliku haldusakti vastuvõtmist, ei ole aset leidnud ka isiku õiguste rikkumist, mis on HKMS § 7 lg 1 kohaselt halduskohtusse pöördumise eelduseks. Viljandi maavanema pädevus planeerimismenetluses on kindlaks määratud
. Tallinna tn 41 kinnistu (vangla kvartali) detailplaneering edastati maavanemale järelevalve teostamiseks 17.04.2008.a Viljandi Linnavalitsuse kirjaga 14.1-2/3080. Eelkõige kontrollis maavanem planeeringu järelevalve käigus detailplaneeringu vastavust planeerimisseadusele. Maavanem kontrollis planeeringu vastavust
Samuti kontrollis maavanem, kas detailplaneeringu puhul on kinni peetud planeeringu koostamise, algatatud planeeringust informeerimise, planeeringu kooskõlastamise, planeeringu vastuvõtmise ja avaliku väljapaneku ning avaliku väljapaneku tulemuste arvestamise kohta 11 Planeerimisseaduses sätestatud nõuetest, korrast ja tähtaegadest. Järelevalve tulemusena leidis maavanem, et Viljandi Tallina tn 41 kinnistu detailplaneering on koostatud vastavuses õigusaktidega. Kehtestatavas detailplaneeringus ei ole vastuolusid kehtiva Viljandi linna üldplaneeringuga (üldplaneeringuna kehtib Viljandi linna generaalplaani korrektuur, Eesti Projekt 1974). Kehtestatav planeering ei näe ette kehtiva üldplaneeringu muutmist. Kuivõrd maavanem järelevalve käigus tuvastas, et kehtestatav detailplaneering on kooskõlas kehtiva üldplaneeringuga, siis puudub vajadus nõusoleku andmiseks. Kuivõrd Viljandi linnal on kehtiv üldplaneering (üldplaneeringuna kehtib Viljandi linna generaalplaani korrektuur, Eesti Projekt 1974), siis ei kuulu viidatud säte kohaldamisele. Maavanema esmaseks ülesandeks juhul, kui on avalikul väljapanekul esitatud arvestamata ettepanekuid või vastuväiteid, on vaidluse osapoolte suunamine kokkuleppele. Kokkuleppe mittesaavutamisel esitab maavanem oma seisukoha planeeringule esitatud vastuväidete osas (
Seejuures tuli vastustajal järelevalve teostajana silmas pidada, et planeerimismenetlust iseloomustab ulatuslik kohaliku omavalitsuse planeerimisdiskretsioon.
lg 2 kohaselt kuulub planeerimisalase tegevuse korraldamine linna haldusterritooriumil kohaliku omavalitsuse pädevusse, kusjuures peab omavalitsus tagama huvitatud isikute huvide arvessevõtmise ja tasakaalustamise. Seega on maavanema volitused kohaliku omavalitsuse poolt diskretsiooni teostamise kontrollimisel kindlalt piiritletud maavanem saab kontrollida, kas omavalitsus on kaalutlusõigust kasutanud õiguspäraselt. Vastustaja märgib, et "planeeringu kehtestamise otsustamisel tuleks muuhulgas /— / arvesse võtta menetlusosaliste valmisolekut paindlikeks lahendusteks. Planeeringu menetlemisel ei tohiks positiivse lahenduse saavutamisel otsustavaks saada näiteks mõne menetlusosalise isiku soovimatus või suutmatus üldse kokkuleppele jõuda" (Riigikohtu 06.11.2002.a otsus nr 3-3-1-62-02). Viljandi Linnavalitsus on planeeringu menetlemise käigus kaalunud erinevaid alternatiive, pakkunud kaebuse esitajale välja võimalikke lahendusvariante, samas kui kaebuse esitaja ei ole näidanud üles tahet osapooli rahuldava kompromissi saavutamiseks. Viljandi Maavalitsuse planeeringute järelevalve komisjon, arutanud kaebuse esitaja poolt planeeringu avalikul väljapanekul esitatud vastuväiteid, millega planeeringu koostamisel ei arvestatud, koosolekul 22.04.2008, leidis, et: 1) Viljandi linna Tallinna tn 41 kinnistu detailplaneeringus järgitakse antud linnaosa hoonestusele sobivaid linnaehituslikke põhimõtteid. Krundi hoonestamine planeeringus kavandatud hoonemahtude ja -kõrgustega ei riku naabrusõigusi. Viljandi Linnavalitsus on motiveerinud oma põhjendusi kaebuse esitaja vastuväidete mittearvestamise kohta. 2) Käesolev detailplaneering ei anna terviklahendust A. Maramaa pst haljastusele Tallinna ja Leola tn vahelisel lõigul. Seega oleks otstarbekas koostada nimetatud tänavalõigule terviklik haljastusprojekt koostöös asjast huvitatud isikutega. 3) Teha Viljandi Linnavalitsusele ettepanek Viljandi linna Tallinna tn 41 kinnistu detailplaneeringu osaliseks kehtestamiseks, jättes planeeringualast välja A. Maramaa pst põhjapoolse planeeringuala kuni A. Maramaa pst tänava telgjooneni. Komisjoni ettepanekute alusel võttis Viljandi maavanem vastu vaidlustatud 12 25.04.2008.a korralduse nr
lg 1 sätestab, et planeeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks on igal isikul õigus ühe kuu jooksul, arvates päevast, millal isik sai teada või pidi teada saama planeeringu kehtestamisest, pöörduda kohtusse, kui ta leiab, et see otsus on vastuolus seaduse või muu õigusaktiga või selle otsusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kuivõrd kaebuse esitaja ei ole oma kaebustes viidanud ühelegi seadusele või õigusaktile, millega vaidlustatavad haldusaktid on vastuolus, järeldab kolmas isik, et kaebuse esitaja on leidnud, et vaidlustatavad haldusaktid rikuvad tema õigusi või piiravad tema vabadusi. Seega pidi kaebuse esitaja oma kaebuses väga selgelt määratlema, kuidas tema õigusi on rikutud või vabadusi piiratud. Nii Viljandi Maavalitsus kui Linnavalitsus on kinnitanud, et planeeringut on menetletud õiguspäraselt, kooskõlas kehtiva õigusega ning kõik menetlustoimingud on läbi viidud nõuetekohaselt. Samale seisukohale jõudis ka kolmas isik kohtumaterjalidega tutvudes. Arvestades kohaliku omavalitsuse kinnitustega, et planeeringu menetlustoimingud on läbiviidud nõuetekohaselt, ei pea kolmas isik vajalikuks esitada omapoolseid seisukohti planeeringmenetluses kajastatud või edastatud informatsiooni puudulikkusest või ekslikkusest - kolmas isik on seisukohal, et Viljandi Linnavalitsus on oma 19.08.2008.a vastuses nii kaebuse esitajale kui kohtule ammendavalt eeltoodud küsimusi käsitlenud. 13 Kaebaja on välja toonud 3 peamist põhjust, miks vaidlustatud haldusaktid tema õigusi riivavad: 1) Tammepuude istutamine A. Maramaa pst 22 ja 20 kruntide ette linna haljasalale varjaks kinnistule langeva valguse ja vaate vanalinnale; 2) Detailplaneeringuala vähendamine (planeeringu kehtestamine osaliselt), selliselt et planeering ei käsitle enam A. Maramaa 22 ja 20 kruntide ette haljastuse rajamist; 3) A. Maramaa pst 22 kinnistu suhtes üle tee (planeeritavale krundile positsiooniga 2) kavandatavale ärihoonele ehituskõrguse määramine. Kolmas isik on seisukohal, et esitatud põhjustest kaks esimest on omavahel vastuolus. Kolmas isik rõhutab, et Viljandi Linnavolikogu 30.05.2008.a otsusega nr 257 kehtestati Viljandi linnas asuv Tallinna 41 planeering osaliselt ehk vähendatud mahus. Kehtestatud planeering ei hõlma kaebaja elumaja ja naaberkrundi ette puude istutamist. Kehtestatud planeeringu põhijooniselt on selgelt näha planeeritava ala piir -algselt kavandatud A. Maramaa pst allee jätkamine ja puude istutamine nimetatud alleele on planeeringualast välja jäetud. Planeeringu üle järelevalvet teostanud Viljandi maavanem on teinud ettepaneku kehtestada Tallinna tn 41 kinnistu detailplaneering osaliselt, jättes planeeringualast välja A. Maramaa pst põhjapoolse osa kuni A. Maramaa pst tänava telgjooneni. Nimelt leidis maavanem, et kuna vaidlusalune planeering ei anna terviklahendust A. Maramaa pst haljastusele, on otstarbekas koostada nimetatud tänavalõigule terviklik haljastusprojekt koostöös asjast huvitatud isikutega.
lõike 7 kohaselt ei loeta planeeringu põhilahenduse muudatuseks planeeringu osalise kehtestamisega seotud planeeritava maa-ala suuruse muutmist - maavanema vastavasisuline ettepanek ja kohaliku omavalitsuse nõustumine sellega ei olnud õigusvastane vastupidiselt kaebuse esitaja poolt märgitule. Planeeringu osaline kehtestamine oli kooskõlas
Osaliselt kehtestatud planeering, millest on välja jäetud A. Maramaa pst haljastusküsimus, ei saa rikkuda kaebaja õigusi ega piirata tema vabadusi, kuna Viljandi Linnavolikogu 30.05.2008.a otsusega nr 257 kehtestatud planeering ei käsitle neid küsimusi. Kaebaja on ekslikult järeldanud, et A. Maramaa pst haljastuse mittekäsitlemisega detailplaneeringu lahenduses, on kaebajalt antud küsimuses võetud ära sõna- või kaebeõigus. Vastupidi, asjaosalistele parima võimaliku lahenduse saamiseks ja räämas, endise Viljandi vangla kinnistu kordategemiseks (edasiarendamiseks) on pakutud välja lahendada A. Maramaa pst haljastusküsimused planeeringumenetlusest eraldi. Juhul kui kaebaja kardab, et ta „unustatakse" menetlusse kaasata, on kaebajal õigus nimetatud maa-alale ka ise planeeringu koostamine algatada. Vastavalt
Seoses haljastusküsimusega peab kolmas isik vajalikuks märkida, et kaebaja elamu paikneb võrreldes alleega küll naaberkinnistu A. Maramaa pst 20 elamust mõned meetrid ees- ehk allee pool, kuid samas mitu meetrit tagapool kaebusele lisatud fotodelt nähtavalt A. Maramaa 18/Tallinna 43 elamust, mis asetseb täpselt krundi piiril. Seega ei oleks tammede istutamisel kaebaja elamu valgustingimused võrreldavad A. Maramaa 18/Tallinna 43 kinnistu elamu valgustingimustega (täiendavalt märgib kaasatud isik, et A. Maramaa 18/Tallinna 43 kinnistul elavad isikud ei vaidlustanud planeeringulahendust). Samuti on arusaamatu, kuidas rikutakse kaebaja õigusi tamme istutamisega kaebuse esitajale mittekuuluva (A. Maramaa 20) kinnistu ette. Kaebaja on oma väited kaebustes esitanud ilma igasuguste tõendite või põhjendusteta, mistõttu ei saa neid käsitleda faktidena. 14 Lisaks eeltoodule peab kolmas isik vajalikuks ümber lükata kaebaja otsitud ja asjakohatud väited põlispuude istutamise hea tava ja tammesortide osas. Eesti Vabariigis puudub dokument, mis reguleeriks põlispuude istutamise head tava (antud seisukoha andsid kolmandale isikule nii Keskkonnainspektsiooni kui ka Riigimetsa Majandamise Keskuse spetsialistid). Seega ei saa olla „põlispuude istutamise hea tavaga" reguleeritud ka põlispuude istutamise vahekaugused naaberkinnistu piirist. Väide, nagu oleks selline tava olemas, on pahatahtlik ja kohut sihilikult eksiteele viiv. Kolmandale isikule on arusaamatud ka kaebuse esitaja väited istutavate tammede varjude heitmise ja valguse varjamise kohta. Tammede ümberistutamisel arvestades asjaoluga, et täiskasvanud tammel (nn põlispuul) on maapinnas väga sügavale ulatuvad juured, istutatakse tammed Eesti oludes noorte istikutena, mil istikute juuri on võimalik veel mullapalli mahutada. Noored istikud saavutavad oma maksimaalse kõrguse umbes 50 aastaga, kusjuures esimesel 10 aastal tamme kõrgus ja laius oluliselt ei muutu. Edaspidi on aga tammede võra võimalik kärpida soovitud kuju saamiseks. Seega ei varjutaks tammed kaebuse esitaja elamut kindlasti mitte enne mitmekümne aasta möödumist (kui siiski). Lisaks märgib kaasatud kolmas isik, et kui A. Maramaa puiesteele istutada näiteks kohaliku omavalitsuse poolt pakutud tamme püramiidjas vorm, oleks sellise tamme võra läbimõõt orienteeruvalt vaid 1-2 meetrit ja täiskasvanud puu ei kasvaks kõrgemaks kui 15 meetrit (vastav info kättesaadav ka veebilehelt: http://timoilves.planet.ee/haliastus/tooted/lehtpuud/quercus.html ), seega ei jõuaks sellise täiskasvanud tamme võrast langev vari isegi kaebuse esitaja kinnistu piirini, rääkimata elamust. Kolmas isik lükkab ümber ka kaebuse esitaja väited tamme kääbusvormide mitteolemasolu kohta. Tamme kääbusvormidest võib näitena tuua sootamme „Green Dwarf' (Quercus balustris) - tamm on kerajas, tihe, aeglasekasvuline, ulatudes 120 cm kõrguseni (info kättesaadav eelpoolmainitud veebilehelt). Kolmas isik nendib, et loomulikult ei sobi igasugune tamme vorm/sort allee ääristamiseks, kuid selge on ka see, et kaebuse esitaja kartus nagu varjaks alleele istutatava ükskõik millise tamme võra kaebuse esitaja elamu akendele langeva valguse, on asjatundmatu ja tema poolt esitatud vastuväited tammede istutamise takistamiseks selgelt otsitud. Vaatamata eeltoodule jääb kolmas isik oma eelpool väljendatud seisukoha juurde, et kuna vaidlusalune detailplaneering kehtestati osaliselt, kusjuures kehtestatud planeeringlahendus ei käsitle A. Maramaa pst haljastust, ei saa antud planeering selles osas ka kaebuse esitaja õigusi rikkuda ega tema vabadusi piirata. Kolmandaks on kaebaja leidnud, et tema kinnistu suhtes üle tee planeeritud ärihoone kõrgus on liiga kõrge. Kaebustes on nenditud, et 13 meetri kõrgune hoone varjaks kaebuse esitaja aknast avaneva ilusa vaate Viljandi vanalinnale, kaotaks privaatsuse, hoonest langevate varjude tõttu kaoks maapinnasoojenemine, väheneks päikesevalgus ümbritsevatele kruntidele ja tänavale, samuti väheneks A. Maramaa pst ja Kõue tänava kinnistute väärtus ning halveneks elukvaliteet. Kolmas isik märgib, et kaebustes ei leidunud ühtegi tõendit ega arvutust, mis kaebuse esitaja seisukohti kinnitaks. Esitatud väited (seal hulgas kohtule esitatud fotod) saab liigitada emotsionaalseteks ja otsituteks. Arusaamatu on, kuidas rikub kaebuse esitaja õigusi ümbritsevate kruntide privaatsuse vähenemine (kui see peaks toimuma) või kuidas rikub tema õigusi asjaolu, et maapind ei soojene seoses ärihoonelt langeva varjuga (kui see peaks toimuma) või kuidas rikub tema õigusi päikesevalguse vähenemine tänavalt või naaberkruntidele (kui see peaks toimuma) jne. Eeltoodud ei ole seotud kaebaja 15 subjektiivsete õigustega, mistõttu ei saa need rikkuda ka kaebaja õigusi ega piirata tema vabadusi. Kehtestatud planeeringu põhijoonisel on näha krundi positsiooniga 2 (kavandatava ärihoone) ehitusõiguse andmed. Planeeringuga määratakse maksimaalsed ehitusõiguse näitajad. Vastavalt Ehitusseadusele on hoonete ehitamiseks vaja koostada detailplaneeringuga kooskõlas olev ehitusprojekt. Kuna Tallinna tn 41 kinnistu omaniku eesmärk on kinnistu võõrandada, ei ole käesoleval hetkel teada, kes saab kaebuse esitaja kinnistu vastas oleva Tallinna tn 41 kinnistu omanikuks. Seega ei ole teada ka millises mahus uus omanik soovib ehitusõigust realiseerida. Välistada ei saa madalama hoone ehitust ega ka maksimumkõrgusega, ega tagasiastmega hoone ehitust, välistatud ei ole ka see, et tulevane ärihoone on kaetud päikest tagasi peegeldavate ja kiirgust edastavate klaasidega (loomuliku valgusena tuleb käsitada ka peegelduvat valgust) - kõik eeltoodud variandid ehitatavast ärihoonest tagaksid piisava valgustuse kaebuse esitaja elamule. Kolmas isik on seisukohal, et detailplaneeringus toodud näitajate järgi ei ole võimalik määratleda, milline hoone täpselt kinnistule ehitatakse, seega ei saa planeeringulahendus selles osas rikkuda ka kaebuse esitaja õigusi. Insolatsioonitingimusi (sh päikesevalgust) puudutavaks ainsaks õigusaktiks on Vabariigi Valitsuse
lõige 1 sätestab, et planeeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks on igal isikul õigus ühe kuu jooksul, arvates päevast, millal isik sai teada või pidi teada saama planeeringu kehtestamisest, pöörduda kohtusse, kui ta leiab, et see otsus on vastuolus seaduse või muu õigusaktiga või selle otsusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Seega laieneb käesolevale vaidlusele 30 päevane kaebetähtaeg, mida kaebaja on järginud. 18. Riigikohus on 09.06.2004.a haldusasja nr 3-3-1-28-04 kohtuotsuses leidnud, et
lõige 1 annab selgesõnaliselt võimaluse kohtusse pöördumiseks ka isikutele, kes leiavad, et planeeringu kehtestamise otsus on õigusvastane. Seega võib
lõike 1 alusel planeeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks halduskohtusse pöörduda igaüks, kes leiab, et see otsus on õigusvastane, ning olenemata sellest, kas see otsus tema õigusi rikub või tema vabadusi piirab. Sellise isiku poolt esitatud kaebuse puhul ei pea halduskohus kaebuse rahuldamise või mitterahuldamise otsustamisel kontrollima seda, kas vaidlustatud akt tema õigusi rikub või vabadusi piirab. Riigikohus on 19.05.2008.a kohtuotsuses haldusasjas nr 3-3-1-6107 kohtuotsuses leidnud, et
lõige 1, mis loob ka nn populaarkaebuste esitamise võimaluse, toetab nõuet, et iga kaebuse esitanud isik määratleks kaebuse esitamise aluse. Kohustus väljendada kaebuses oma seos vaidlustatud aktiga tuleneb HKMS §-de 7 ja 10 nõuetest. Kaebaja tugineb oma kaebustes subjektiivsete õiguste rikkumisele seonduvalt naabrusõigusega ja on kaebuste esitamisel välja toonud kolm alust: puude istutamine, planeeringu osaline kehtestamine, kavandatava ärihoone liigne kõrgus.
lõike 2 punktide 2 ja 3 alusel on maavanema järelevalvemenetluse ülesandeks nii planeeringu liigilt üldisemale kehtestatud planeeringule vastavuse kontrollimine kui ka nõusoleku andmine liigilt üldisema planeeringu muutmiseks liigilt konkreetsema planeeringu kehtestamisel. Maavanema järelevalvepädevus seondub seega planeeringute õiguspärasuse kontrollimisega. Tulenevalt planeerimismenetlusele omasest laialdasest diskretsiooniruumist, puudub 20 maavanemal võimalus hinnata planeeringute otstarbekust. Teostades planeeringute õiguspärasuse kontrolli saab maavanem hinnata muu hulgas ka kohaliku omavalitsuse poolt diskretsioonivolituste kasutamise õiguspärasust. Kohalik omavalitsus on planeerimisaktide andmisel seotud maavanema järeldusotsusega, sh maavanema poolt tuvastatud asjaoludega. Seega pidi linn, st nii linnavalitsus kui ka -volikogu arvestama maavanema seisukohaga iseseisva haljastusprojekti kehtestamise vajalikkusest, aga samuti asjaoluga, et maavanem pidas võimalikuks detailplaneering kehtestada ainult osaliselt, st vähendades planeeritavat ala ja tingimusel, et linnal tuleb koostada puiestee terviklik haljastusprojekt. Kohalik omavalitsus ei saa kehtestada sellist planeeringut, mis erineb maavanema poolt heakskiidetust. Planeerimistegevuses omab kohalik omavalitsus arvestatavat diskretsiooniruumi, kuid ta tegutseb riigi poolt määratud järgult kõrgemate planeeringute raames ja riigi järelevalve all. Maavanem on riigi esindajaks, kes järelevalve vormis teostab eelnimetatud aspektides riigipoolset kontrolli. Riiklik järelevalve laieneb ka avalikku võimu teostavatele asutustele ehk linnavalitsustele ja -volikogule.
lõige 5 sätestab, et järelevalve käigus lahendamata jäänud eriarvamused planeeringu koostamist korraldava kohaliku omavalitsuse ja järelevalvet teostava maavanema vahel lahendab Siseministeerium. Seega sätestab seadus, et kui kohalik omavalitsus on eriarvamusel maavanemaga, tuleb vaidlus viia lahendamiseks Siseministeeriumisse. Käesoleval juhul vastustajate vaheline vaidlus puudus, kumbki osapool ei pidanud vajalikuks pöörduda Siseministeeriumi poole, mille tõttu asub kohus seisukohale, et õiguspärased on nii Viljandi maavanema 25.04.2008.a korraldus nr 386 (toimik 3-08-1008 tl 82) kui ka Viljandi Linnavalitsuse 28.04.2008.a korraldus nr 282 (toimik 3-08-1008 tl 87). Kohus on seisukohal, et nimetatud haldusaktid ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi ega piira tema vabadusi seonduvalt tulevikus võimalikust puude istutamisest tuleneva valguse vähenemisega kaebaja kinnistul, nagu arvab kaebaja. Kohus ei jaga selles osas kaebaja seisukohta, kuna pole mingit alust arvata, et tänapäevaste teadmiste juures projekteeritaks puiestee selliselt, et puiestee äärsetes majades väheneks haljastuse tõttu loomulik valgus selliselt, et oleks põhjust rääkida isikute subjektiivsete õiguste riivest või rikkumisest. Teised menetlusosalised on õigesti osundanud nendele õiguslikele võimalustele, mida saab kaebaja kasutada oma õiguste kaitseks, kui selleks peaks siiski vajadus tekkima.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.