← Eesti

2-09-20352/12

2-09-20352 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Fred Fisker Määruse teatavaks tegemise

  1. juunil 2009.a, kell 16.00 aeg ja koht Narva kohtumaja kantselei Tsiviilasja number 2-09-20352 Tsiviilasi Narva linna (Narva linna Sotsiaalabiameti kaudu) avaldus eestkoste seadmises A P üle Menetlusosalised ja nende Avaldaja Narva linn Narva linna Sotsiaalabiameti kaudu (registrikood 75009148, asukoht Linda 4, 20309 Narva) Avaldaja esindaja Sergei Lahmanov Asjast puudutatud isikud: Eestkostet vajav isik A P (isikukood xxx, elukoht xxx) J M (isikukood xxx elukoht xxx) Eestkostet vajav isik A P esindaja vandeadvokaat V R esindajad Kohtuistungi toimumise aeg 09.06.2009.a Istungil osalenud isikud Avaldaja esindaja Sergei Lahmanov Vadvokaat Vladimir Rogulski Asjast puudutatud isik J M RESOLUTSIOON
  2. Avaldus rahuldada.
  3. Määrata J M (isikukood xxx, elukoht xxx) alaealise A P (isikukood xxx, elukoht xxx) eestkostjaks alates 15.06.2009.a kuni lapse täisealiseks saamiseni.
  4. Määrata J M ülesannete ringi vastavalt PKS § 92 lg 1 ja § 97 lg 2 sätestatuga, mille kohaselt eestkostja peab tagama lapse kasvatamise, ülalpidamise ning tema varalise õiguste ja huvide kaitse.
  5. Kohtumäärus tehakse teatavaks 15.06.2009.a kell 16.00 Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantselei kaudu. Edasikaebamise kord 1 2-09-20352 Kohtumäärusele võivad esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul avaldaja ja puudutatud isikud arvates kohtumääruse kättesaamisest. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemisest eestkostjale. I ASJAOLUD a. Avaldaja taotlus Viru Maakohtule 06.05.2009.a esitatud avalduse kohaselt alaealine A P jäi ilma vanemliku hoolitsuseta seoses sellega, et Viru Maakohtu 29.02.2008.a määrusega nr 2-07-12831 lapse emalt J A ja isalt B P on äravõetud vanema õigused. Alates 04.12.2007.a elab laps hooldaja J M perekonnas hooldamise lepingu nr xxx alusel. Avaldaja leiab, et seoses lapsel seadusliku esindaja puudumisega tuleb talle määrata eestkostja. Avaldaja arvates J M isikuomadused ja elutungimused võimaldavad temal eestkostja kohustusi täita. J M varaline seisund ja psühholoogiline kliima on lapsele soodsaks elu- ja kasvukeskonnaks. J M andis nõusoleku enda lapse eestkostja määramisega. Avaldaja on seisukohal, et A P varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitseks on vajalik talle määrata eestkostjaks J M. b. Kohtuistung 09.06.2009 Kohtuistungil jäi avaldaja esindaja esitatud avalduse juurde. Vandeadvokaadi Vladimir Rogulski sõnul A P eestkostja määramine on eestkostetava huvides ning avaldas arvamust, et J M sobib eestkostja kohustuste täitmiseks. Tüdruk kutsub J M`t emaks, kodune atmosfräär on hubane ja soe. J M 2-toalises korteris on kõik lapse jaoks vajalik.Perekonnas elab ka J.M ema – kes on lapsele vanaemaks. J M kinnitas kohtule, et ta on teadlik eeskostja kohustustest ning on valmis neid täitma. II KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära avaldaja, eestkostet vajava isiku esindaja ja puudutatud isikute seisukohad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 550 lg 1 p 1 järgi alaealisele isikule eestkostja määramine lahendatakse hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg-le 1 hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Perekonnaseaduse (PKS) § 93 lg 1 kohaselt eestkoste seadmise otsustab kohus eestkosteasutuse või isiku, kelle üle eestkoste seatakse avalduse alusel. TsMS § 110 lg 3 kohaselt eestkosteasja lahendab eestkostet vajava isiku elukoha järgne kohus. Seega on Narva linn A P suhtes eestkosteasutus, kes on õigustatud esitama eestkostja määramise avalduse Viru Maakohtusse. PKS § 92 lg-te 1 ja 2 mõtte kohaselt seatakse eestkoste sellise lapse kasvatamiseks, tema isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks, kelle vanemad on surnud, teadmata kadunud või piiratud teovõimega või kelle vanematelt on vanema õigused ära võetud. 2 2-09-20352 Alaealine A P jäi ilma vanemliku hoolitsuseta. Lapse emalt J A ja isalt B P on vanema õigused ära võetud 29.02.2008.a määruse nr 2-07-12831 alusel. Seega antud juhul esinevad PKS § 92 lg-tes 1 ja 2 sätestatud eeldused eestkoste seadmiseks A P üle. Lähtuvalt PKS §-st 95 teostab eestkostet kohtu poolt määratud eestkostja, kes on andnud selleks kirjaliku nõusoleku. Eestkostja valikul arvestab kohus isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse. Eestkostja määramisel arvestatakse vähemalt 10-aastase lapse soovi ning arvestada tuleb ka noorema kui 10aastase lapse soovi, kui lapse arengutase seda võimaldab. Kohus on seisukohal, et A P arengutase ei võimalda teda ära kuulata seoses eestkoste seadmise menetlusega, kuna kolmeaastane laps ei suuda eestkoste seadmise tähendusest aru saama. Tsiviilasja toimiku materjalides on J M 11.11.2008.a avaldus, milles ta avaldas oma nõusoleku enda eestkostjaks määramisega. J M kinnitas ka kohtuistungil, et soovib olla A P eestkostjaks. Seega PKS § 95 lg-s 2 sätestatud eeldus on täidetud. Nii avaldaja kui ka alaealise lapsele määratud esindaja leiavad, et J M omadused ja võimed võimaldavad temal eestkostjaks olla. J M kinnitas kohtuistungil, et on teadlik eeskostja kohustustest ning on valmis neid täitma. Narva linna avaldusele lisatud tõendist nr 990 (vaata tl 21) J M tervislik seisund võimaldab tal eestkostjaks olla. Asjaolusid, mis PKS § 96 mõttes välistaksid J M määramise alaealise lapse eestkostjaks, kohus ei tuvastanud. Kohus, hinnanud kõik esitatud tõendid kogumis, leiab, et J M on sobilikuks isikuks eestkostjaks määramiseks. A P Eeltoodu alusel rahuldab kohus Narva linna avalduse ja määrab J M alaealise A P eestkostjaks, pannes talle ülesandeks hoolitseda igakülgselt A P kasvatamise ja ülalpidamise eest. Kohus määrab A P eestkostjaks J M kuni eestkostetava täisealiseks saamiseni, s.o kuni 22.11.2023 a. Eelpooltoodu alusel ning juhindudes PKS § 93 lg 1, TsMS § 554, § 557, § 526, § 661 lg 2, rahuldab kohus avalduse. Fred Fisker Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.