Obsah (7)

§ 20§ 8§ 396§ 76§ 101§ 113§ 162

Ärakiri KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marika Leimann Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 26. mai 2009. a Rakvere kohtumaja Tsiviilasja nr 2-09-9571 Tsiviila

§ 20lg.

1, mille kohaselt nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. 2 Laenu saamise järgmiseks tingimuseks oli isiku autentimine panga linkide kaudu. Hageja on sõlminud pankadega pangalingi lepingud, mis tähendab, et laenu taotleja nõusolekul edastatakse hagejale nende andmed. Autentimise eesmärgiks pangalingi kaudu on laenu taotleja isiku tuvastamine. Laenu taotleja suunatakse interneti keskkonnas lehele, kus on panga logodega pangalingid. Ühele neist vajutades suunatakse laenu taotleja edasi vastava panga internetipanka, kus ta sisestab oma kasutajatunnuse ja koodikaardilt/pin-kalkulaatorist koodi. Süsteemis kontrollitakse, kas isiku poolt sisestatud andmed on samad, mis pangast saadud andmed. Kui andmed on erinevad, siis isik ei ole autenditud ja ta ei saa esitada laenutaotlust. Kostja andmed olid autenditud ning hageja kandis kostja pangakontole 11.aprillil 2008.a. 3000 krooni. Laenulepingu tingimuste p 7.3 kohaselt on laenusaaja kohustatud tagastama laenusumma ja tasuma lepingutasu nõuetekohaselt hiljemalt laenu tagastamise tähtaja viimaseks päevaks, s.o.

1. maiks 2008.a. (tl 17). Hageja saatis kostjale võlateate (tl 8) ning kahel korral hagihoiatuse (tl 9-10), kuid kostja nendele ei reageerinud. Hagiavalduse kohaselt võlgneb kostja hagejale põhivõlana 3000 krooni, lepingu sõlmimise tasu 680 krooni ja viivise 3679 krooni. Kostja vastuväidete kohaselt ei nõustu ta laenulepingu sõlmimise tasu suurusega, arvestades laenusumma suurust, s.o 3000 krooni. Pooled käsitlevad ankeedi kinnitamist koos laenu taotlejaks registreerimisega laenulepingu tingimustega nõustumiseks. Laenulepingu üldtingimuste p 1.
2. kohaselt on laenusaaja kohustatud tutvuma laenulepingu üldtingimustega esmalt laenu taotlejaks registreerimisel ja seejärel enne igakordse laenu taotlemist. Üldtingimuste punkti 8.
3. kohaselt on laenusumma 3000 krooni, mille tagastamise tähtaeg on 30 päeva, lepingutasu 680 krooni. Eeltoodust tulenevalt on kostja nõustunud lepingu sõlmimise tasu suurusega, kohustudes selle tasuma hiljemalt
4. maiks
5. a.

§ 8

lg 2 järgi on leping täitmiseks kohustuslik ja seega tuleb hageja nõue lepingutasu 680 krooni väljamõistmiseks rahuldada.

§ 396

lg 1 kohaselt kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaajale) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama summa. Hageja kandis kostja pangakontole 3000 krooni, mida kostja ei ole vaidlustanud, ja seega kuulub hageja nõue laenusumma 3000 krooni väljamõistmiseks rahuldamisele.

§ 76

lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohaselt ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt

§-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kuna kostja laenusaajana on jätnud oma kohustuse laenuks saadud rahasumma tagastamisel ja lepingu sõlmimise tasu maksmisel täitmata, on ta rikkunud lepingut ja hageja võlausaldajana võib

§ 101

lg 1 p-de 1 ja 6 alusel nõuda kostjalt kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 113

lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja on arvutanud viivised lähtuvalt

§ 113

lg-st 1 ning laenulepingu tingimuse p-st 9.1 tulenevas määras, s.o 0,5 % päevas tähtaegselt tasumata summalt alates 12. maist 2008.a. kuni hagi esitamiseni. Kostja hageja poolt taotletud viivise summaga ei nõustunud, leides, et taotletud viivise summa on ebamõistlik. Vastavalt

§ 113lg.

8 võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule.

§ 162

lg 1 kohaselt, kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Hagiavalduse esitamise ajaks oli kostja võla 3 tasumisega viivitanud 295 päeva. Poolte poolt kokkulepitud viivise (0,5% päevas tähtaegselt tasumata summalt) suuruse arvutamisel selgub, et viivise võlgnevus on 5428 krooni. Kostja on hagiavalduses vähendanud nimetatud summat ja taotlenud hagiavalduses kostjalt viivise 3679 krooni väljamõistmist. Kohus leiab, et sellises suuruses viivise nõue ei ole ebamõistlikult suur. Menetluskulude jaotus. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta kostja kanda. Kohtunik: /allkiri/ Marika Leimann Ärakiri õige Nooremreferent Lea Herne Kohtuotsus jõustus 03. juulil 2009. a. Nooremreferent Lea Herne 4