) § 475 lg 1 p 5 alusel lahendab kohus täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise hagita menetluses. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 3 võib kohus määrata eestkostja isikule, kes vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse tõttu kestvalt ei suuda oma tegude tähendusest aru saada või neid juhtida. Sellisel juhul eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. TsÜS § 8 lg 2 kohaselt on isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, piiratud teovõime. Ambulatoorse kohtupsühhiaatriaekspertiisi akti nr 30 (vaata tl 64-65) järgi kannatab N K dementsuse all, mille tõttu ta ei ole suuteline adekvaatselt oma tegude tähendusest aru saama ja neid juhtima, oma elu iseseisvalt korraldama, langetama otsuseid, tegema tehinguid, sh ka pisitehinguid. Sellisel juhul eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. Ekspertide arvamusel N K suhtes tuleb kõne alla eestkostja määramine, kes peab aitama tal toime tulla kõigi olmeprobleemidega ja langetama tema eest otsuseid. Perekonnaseaduse (PKS) § 92 lg 4 kohaselt seatakse eestkoste ka täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. Vastavalt PKS § 93 eeskoste seadmise otsustab kohus eestkosteasutuse või isiku, kelle üle eestkoste seatakse, avalduse alusel. Eestkoste seadmise otsustamiseks vajalikud andmed kogub ja valmistab ette eestkoste asutus. PKS § 95 lg-te 1, 2 ja 5 kohaselt eestkostet teostab kohtu poolt määratud eestkostja.
lg 3 kohaselt kohus kuulab enne eestkostja määramist ära ka isiku, kelle eestkostjaks määramist taotletakse või keda kohus kavatseb eestkostjaks nimetada. A G on andnud oma kirjaliku nõusoleku eestkostjaks määramise kohta, samuti kinnitas ta kohtuistungil, et on teadlik eeskostja kohustustest ning on valmis neid täitma. Sillamäe Linnavalitsuse avaldusele lisatud arstitõendist (vaata tl 23) nähtub, et A G tervislik seisund võimaldab temal eestkostjaks olla. Ekspertiisi akti kohaselt ei võimalda N K vaimne seisund teda kohtuistungil ära kuulata, seega ei ole ta võimeline oma tahet kohtuistungil avaldama. Lähtudes ekspertiisiaktist ei pidanud kohus võimalikuks N K ärakuulamist ka tema tavalises keskkonnas. Kõike eeltoodut arvestades leiab kohus, et N K tuleb määrata eestkostja, sest tema üle eestkoste seadmine on vältimatult vajalik, tagamaks isiku varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitse.
lg 2 p 5 märgitakse eestkostja määramise määruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise; lg 3 kohaselt eestkostja määratud aeg ei või olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates. Kooskõlas Sillamäe Linnavalitsuse avaldusega otsustas kohus määrata N K eestkostjaks A G viieks aastaks, s.o kuni 17.06.2014 a, seejärel otsustab kohus eestkoste lõpetamise või pikendamise.
lg 2 p 4 kohaselt tuleb isiku teovõime piiramise nõude lahendamisel kohtul otsustada, kas ja milliseid tehinguid saab piiratud teovõimega isik teha ilma eestkostja nõusolekuta. Eksperdi arvamuse kohaselt ei ole N K võimeline iseseisvalt langetama otsuseid, tegema tehinguid, sh pisitehinguid. Eeltoodust tulenevalt välistab kohus N K õiguse teostada tsiviilõiguslikke tehinguid. 3 2-09-15974
lg 4 kohaselt eestkoste seadmise määrus annab eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse.
lg 5 sätestab, et kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Arvestades asjaolu, et asja menetluses on tõendatud N K psüühilise seisundi tõttu võime puudumine realiseerida oma kodanikuõigusi, tuleb N K tunnistada teovõimetuks ka valimisõiguse osas ja ta kaotab hääleõiguse.
lg 1 kohaselt eestkostemenetlust lõpetav kohtumäärus, muu hulgas eestkostja määramise, tema ametiaja pikendamise, eestkoste lõpetamise või eestkostja ülesannete ringi muutmise määrus, kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse teatavakstegemisest eestkostjale. Eelpooltoodu alusel ning juhindudes PKS § 93 lg 1,
Fred Fisker Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.