Kuna A S on hagimaterjalid isiklikult kätte saanud, peab ta kaja esitamisel tasuma Viru Maakohtu tagatiste arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Pank, arvelduskontole nr 221013921094 Swedbank või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal viitenumbrile 3100057484 kautsjoni 1 000 krooni ja esitama kohtule selle kohta maksekorralduse. 1 2-09-18300 Kohus selgitab, et vastavalt
lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamise päevast. Asjaolud ja menetluse käik Viru Maakohtu menetluses on Aktsiaseltsi MEKE SILLAMÄE hagi A S ja L S vastu 10 327,76 krooni solidaarselt nõudes. Kohus saatis kostjatele hagiavalduse ärakirjad koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades neid kohtule kirjalikult vastama. A S on kohtumaterjalid 19.05.2009.a isiklikult kätte saanud ning L S on samal päeval kohtumaterjalid kätte toimetatud tema eluruumis elava isiku kaudu. Kostjaid hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu poolt määratud tähtajaks kostjad ei ole hagile vastanud ega taotlenud tähtaja pikendamist. Hagiavalduses esitas hageja esindaja kohtule taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks juhul, kui kostjad ei vasta hagiavaldusele selleks määratud tähtaja jooksul. Kohtu õiguslik põhjendus Kohus tutvunud hageja taotlusega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja tsiviilasjas on võimalik teha tagaseljaotsus. Vastavalt
lg 1 kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuivõrd kostja vastuväiteid hagile ei esitanud, siis leiab kohus, et tal ei ole vaidlust hagi üle, mistõttu kuulub hagi rahuldamisele kogu haginõuete ulatuses.
lg 4 kohaselt kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja hagiavaldus tuleb tagaseljaotsusega rahuldada. Kostjatele anti vastamiseks piisav aeg, neid hoiatati, et tähtaegselt vastamata jätmise korral võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostjad ei ole kohtule teatanud mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks. Hagiavaldusest ja selle lisadest nähtuvalt tuleneb hageja nõue kostjate vastu 18.03.2003.a sõlmitud eluruumi ülalpidamislepingust. Kostjad ei täitnud oma kohustusi korrektselt ning võlgnevad 2 2-09-18300 hagejale 10 327,76 krooni. Hagejal on õigus nõuda kohustuse täitmist VÕS §-de 76 lg 1, 101 lg 1, § 108 lg 1 alusel. Menetluskulude jaotus Vastavalt
Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas
lg 1 menetluskulud antud tsiviilasjas kannavad kostjad võrdsetes osades.
lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.
lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Tulenevalt
Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt hageja menetluskulud moodustab riigilõiv summas 2 000 krooni. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt välja hageja tasutud riigilõivu katteks 2 000 krooni. Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes
§-dest 142 lg 2, 1741, 407 lg 1, 415, 420 lg 1, 441 lg 1, 442, 444 lg 4, 468 lg 1 p 2. Fred Fisker Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.