1 Kohtu seisukoht Kaebaja XXX esindaja on nõudnud halduskohtusse esitatud kaebuses XXX kahtlustatavana kinnipidamise õigusvastaseks tunnistamist. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 217 lg 1 kohaselt kahtlustatavana kinnipidamine on menetlustoiming, mis seisneb isikult 48 tunniks vabaduse võtmises. Asja materjalidest nähtuvalt peeti XXX 06.01.2009 kell 09:08 kinni kahtlustatavana, kuna teda kahtlustatakse KarS § 3891 lg 1 ja § 3892 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. 08.01.2009 lõpetati XXX kahtlustatavana kinnipidamine. Uurimisasutuse ja prokuratuuri tegevuse peale esitatud kaebuste lahendamist kriminaalmenetluses reguleerivad KrMS §-d 228-232. Riigikohus märkis oma lahendis nr 3-1-1-41-08, et kriminaalmenetluse alustamist tähistava menetlustoiminguga (KrMS § 193 lg 1), aga ka edasiste kohtueelse menetluse raames tehtavate menetlustoimingute või määrustega võidakse mingisugusel moel riivata nii menetlusosaliste kui ka menetlusväliste isikute erinevaid põhiõigusi, samuti muid õigusi. Seetõttu ongi seadusandaja andnud nimetatud isikutele võimaluse vaidlustada nende arvates uurimisasutuse või prokuratuuri konkreetse menetlustoimingu või määrusega kaasnenud enda õiguste rikkumisi korras, mis on sätestatud KrMS VIII peatüki 5.jaos (KrMS §-des 228-232). Samuti märkis Riigikohus oma lahendis nr 3-3-1-47-08, et kriminaalmenetluse seadustik annab menetlusosalisele võimaluse vaidlustada oma õigusi rikkuvaid kriminaalmenetluse toiminguid KrMS §-des 228-232 sätestatud korras. Seega on seadusandja kehtestanud uurimisasutuse vaidlustamiseks konkreetse menetluskorra. Halduskohtumenetluse seadustiku (
) § 3 lg 2 kohaselt halduskohtu pädevusse ei kuulu avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. Riigikohus märkis oma lahendis nr 3-3-1-20-08, et kriminaalasjas tehtud prokuröri määruste õiguspärasust ei ole võimalik kontrollida halduskohtumenetluses. Riigikohus märkis oma lahendis nr 3-3-1-65-07, et menetlustoimingu liigi määramine on otsustava tähendusega pädeva kohtu väljaselgitamisel. Samuti märkis Riigikohus eelnimetatud lahendis, et isikute kinnipidamine on käesoleval juhul väärteomenetluse toiming. Erivahendite kasutamine iseloomustab selle toimingu teostamise viisi ja on temaga tihedalt seotud. Väärteomenetluse käigus füüsilise jõu ja erivahendite kasutamise vaidlustamisele laieneb väärteomenetluse toimingute vaidlustamise kord.
§-s 3 sisalduv piirang välistab selliste menetleja toimingute peale esitatud kaebuste lahendamise halduskohtu poolt. Käeraudade kasutamine kinnipidamisel on kaevatav VTMS §-des 76-80 sätestatud korras. Käesoleva asja lahendamisel ei saa halduskolleegium võtta seisukohta alustatud väärteomenetluses jõu ja erivahendi kasutamise aluste olemasolu ning nende vahendite õiguspärase kasutamise, sealhulgas kaalutlemise õiguspärasuse ja proportsionaalsuse kohta. 2 Kohtu arvates on eelnimetatud lahendis märgitud seisukohad kohaldatavad ka kahtlustatavana kinnipidamisega seonduvas pädevus vaidluses, kuigi viidatud Riigikohtu lahendis käsitleti isiku kinnipidamist väärteomenetluses. Riigikohus leidis oma lahendis nr 3-3-1-29-04, et avalik-õiguslike vaidluste lahendamine kuulub halduskohtu pädevusse, v.a juhul kui seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra (
Kohtu arvates tuleneb eelviidatud Riigikohtu lahenditest selgelt, et uurimisasutuse tegevuse peale kaebamiseks on seadusandaja kehtestanud eraldi menetluskorra KrMS §-des 228-232 ning selline menetluskord välistab
lõikest 2 tulenevalt kaebuse lahendamise halduskohtu poolt.
lg 1 p 1 kohaselt halduskohus lõpetab menetluse, kui asi ei kuulu halduskohtu pädevusse ning sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kohus lõpetab menetluse määrusega. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et XXX esindaja advokaat Vello Luige poolt esitatud kahtlustatavana kinnipidamise õigusvastaseks tunnistamise kaebuse läbivaatamiseks on ettenähtud eraldi kord KrMS §-des 228-232, mistõttu antud kaebuse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse ja kohus lõpetab haldusasja nr 3-09-37 menetluse.
lg 4 p 4 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse menetluse lõpetamisel, kui asi ei kuulu halduskohtu pädevusse. Riigilõivu tagastamine toimub isiku nõudel. Riigilõivuseaduse § 12 lg 1 kohaselt on riigilõivu tasunud isikul õigus taotleda riigilõivu võtjalt riigilõivu tagastamist riigilõivuseaduse § 15 alusel. Riigilõivu tagastamise nõue aegub kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti. Kohus selgitab, et riigilõivu tagastamiseks on kaebuse esitajal vajalik kohtule esitada vastavasisuline taotlus. Kohus lisab antud kohtumäärusele riigilõivu tagastamise avalduse blanketi. Maare Aloe kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.