3-08-2508/7

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-08-2508 Otsuse kuupäev 30.01.2009 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi T.J. kaebus Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse Tartu büroo 30.10.2008 otsusele ja Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse vaideotsusele 13.11.2008 nr. 8-1/08/36807-

1. Asja läbivaatamise kuupäev 26.01.2009 , kirjalik menetlus Resolutsioon Jätta T.J. kaebus haldusasjas 3-08-2508 rahuldamata. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, so. arvates 30.01.
2. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. T.J. on esitanud Tartu Halduskohtule kaebuse, milles vaidlustab Eesti Riikliku Autoregistri Tartu büroos 30.10.2008 sooritatud mootorratta sõidueksami tulemust- otsustust ning vaideotsust 13.11.2008 nr. 8-1/08/36807-2, millega on läbi vaadatud kaebaja vaie 30.10.2008 sooritatud sõidueksami tulemuse peale. Kaebuse kohaselt on T.J. ARK Tartu büroos 30.10.2008 sooritanud mootorratta sõidueksamit, mis loeti mittesooritatuks. Kaebaja ei ole rahul eksami sooritamise tulemusega ning nendib, et talle ei ole antud võimalust kohapeal otsustusega tutvumiseks ning tal tekkis kahtlus, kas otsus eksami mittesooritamise kohta on üldse tehtud ning kas see on ettenähtud korras motiveeritud. Kaebaja on esitanud vaide nimetatud tegevuse peale 04.11.2008 , milles viitas esinenud rikkumistele. Kaebaja seisukohalt on vaideotsues jäetud kaebaja väited tähelepanuta, mistõttu on vaideotsus õigusvastane. Kaebaja on märkinud, et eksamineerija ei ole eksami sooritamise juures arvestanud tegelikke ilmastikuolusid, et eksam saaks läbi viidud ohutult ning ei ole arvestatud kaasnevate riskidega. Seega tulnuks eksami tulemuste hindamisel kaalutleda kõiki asjaolusid, mida eksamineerija ei teinud. Kaebaja on sooritanud harjutuse „Takistusest ümberpõikamine“ kiirusel vähemalt 30 km/h. Kaebaja lisab , et harjutuse sooritamise ajal ei olnud kaebajal võimalik jälgida spidomeetri näitu, kuid on veendunud, et 30 km/h sõidukiirus oli kaebajal saavutatud. Kaebaja väidete kohaselt on eksamineerija nõudnud kiiremat sõitu harjutuse sooritamisel, kuid kaebaja pidas kiiremat sõitu võimatuks, kuna see oleks võinud kaasa tuua kukkumise. Seega on eksamineerija andnud eksamineeritavale liiklusnõuetele mittevastavaid korraldusi ning nõudnud kaebajalt Edasikaebamise kord kiiremat sõitu arvestamata teeolusid ja eksami sooritaja sõidukogemust. Liiklusseaduse § 47 on sätestatud lubatud sõidukiiruse mõiste ning LS § 47 lg 5 kohaselt peab juht kohaldama sõidukiirust vastavalt teeoludele, sõiduoskustele ja sõiduki seisundile. Eksamineerija on rikkunud majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse nr. 169 (edaspidi Määrus) sätetest tulenevaid nõudeid kaebaja suhtes. Kaebajale ei ole eksamineerija tutvustanud eksamil kehtivaid nõudeid ja korda ning selgitanud eksami käigus tehtud vigu Kaebaja väidete kohaselt ei ole otsustust kaalutletud. Kaebaja taotleb 30.10.2008 eksamineerija otsuse ja vaideotsuse 13.11.2008 nr. 8-1/08/36807-2 tühistamist ning kohustada Autoregistrikeskusel hüvitada kaebaja poolt tasutud kulutused seonduvalt sõiduki eksami sooritamisega kokku 1230.- krooni. Kaebaja on seisukohal, et kaevatav otsus ja vaideotsus piiravad kaebaja õigust ja võimalust sõita A-kategooria mootorsõidukiga. Kaebaja taotleb ka riigilõivu väljamõistmist enda kasuks. Vastustaja seisukohalt tuleb jätta kaebus rahuldamata ja jätta kohtukulud kaebaja enda kanda. Vastustaja väidete kohaselt on kaebaja poolt harjutuse sooritamisel eksamil tehtud kindlaks asjaolu, et kaebaja on sõitnud 30.10.2008 toimunud eksamil aeglasemalt kui 30 km/h, mis on nõutust vähem. Nimetatu on tõendatud eksamineerija seletuskirjaga ning kaebaja enda seletusega, et valis sõidukiiruse vastavalt ilmastikutingimustele. Vaideotsusega ei ole kaebust rahuldatud üksnes seetõttu, et harjutus sooritati nõutavast madalama kiirusega, vaid ka seetõttu, et viimasel harjutuse sooritamise katsel sõitis kaebaja takistuseks oleva piirde ümber, mille tõttu saab eksamit lugeda mittesooritatuks. Vastustaja on tuginenud Määruse Lisa 3 p. 3.1.5 . Vastustaja on kirjeldanud kaebaja poolt sooritatud eksami käiku alljärgnevalt: 1 katse – kaebaja sõitis takistusest sirgelt mööda; 2 katse – kaebaja sõitis takistusest sirgelt mööda; 3 katse – kaebaja ei täitnud ikka harjutuse nõudeid; 4 katse – kaebaja sooritas harjutuse kiirusel 10-15 km/h; 5 katse – kaebaja sõitis ümber takistuseks oleva piirde. Vastustaja ei nõustu kaebaja väidetega, et vastustaja on rikkunud Määruses sätestatud nõudeid, et enne eksamit peab andma eksamineeritavale selgitusi eksami sooritamise kohta. Vastustaja väidete kohaselt on kaebajale antud selgitusi enne eksami sooritamist ning ka eksami sooritamise ajal ning lisaks eksamineerijale on andnud selgitusi ka tema sõiduõpetaja, kuid kaebaja poolt harjutuse sooritus ei paranenud. Kohtu seisukohad: Kohus asub seisukohale, et kaebus on põhjendamatu ning ei kuulu rahuldamisele. Asja materjalide kohaselt on T.J. käinud 30.10.2008 sooritamas mootorratta sõidueksamit , et saada A-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Kaebaja ei sooritanud sõidueksamit. Tulenevalt Liiklusseaduse § 28 lg 4 kohaselt kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister mootorsõidukijuhi ettevalmistamise, eksamineerimise ning talle juhtimisõiguse andmise eeskirjad ja riiklikud õppekavad. Mootorsõidukijuhi eksamineerimise ja talle juhtimisõiguse andmise eeskiri ning juhiloa vormid on vastu võetud majandus- ja kommunikatsiooniministri
3. juuli
4. a määrusega nr 169, jõustunud 15.08.
5. Tulenevalt Määruse § 5 lg 2 enne eksami algust tutvustab eksamineerija eksamineeritavatele eksamil kehtivaid nõudeid ja korda. Määruse § 6 lg 3 kohaselt sõidueksami läbiviimisel ja hindamisel juhindutakse lisades 3 ja 4 toodud nõuetest. Määruse Lisa 3 p.1.5 kohaselt loetakse eksam mittesooritatuks, kui juhikandidaat sõidab kujundit tähistavasse piirdesse. Määruse Lisa p. 3.
6. 1 on sätestatud sooritus „Takistusest ümberpõikamine“ . Harjutuse sooritamiseks tuleb sooritada vähemalt kaks manöövrit. Esimene manööver sooritatakse teise või kolmanda käiguga kiirusel vähemalt 30 km/h ning 3–5 m enne takistust tuleb sellest ümber põigata ja pidurdamata taastada endine sõidujoon. Teine manööver takistusest ümberpõikel sooritatakse kiirusel vähemalt 50 km/h, kusjuures takistusest ümberpõige toimub 8–10 m enne takistust. Takistusest võib ümber põigata eksamineerija valikul vasakult või paremalt. P. 3.11.
7. sätestab harjutuse sooritamisel arvestatavad vead: 1) liiga väike kiirus ümberpõikel; 2) pidurdamine (aeglustamine) enne ümberpõiget; 3) pärast ümberpõiget ei pöörduta tagasi esialgsele sõidujoonele; 4) jala maha toetamine; 5) ümberpõike alustamine enne ettenähtud kohta. Kaebaja on eksami sooritanud vähesema sõidukiirusega kui 30 km/h, seega ei ole täitnud eelpooltoodud p. 1 nõuet. Eksamineerijal ei ole olnud küll sõidukiiruse mõõtmiseks vastavat seadeldist, kuid kohtu hinnangul on eksamineerija võimeline hindama sõidukiirust ka visuaalse vaatluse tulemusena, arvestades eksamineerija kogemust sõidukiiruse hindamisel . Samas ei ole kaebaja ise kindel, kas ta sooritas eksamit sõites 30 km/h tunnikiirusega, kuna kaebaja on väitnud, et valis sõidukiiruse vastavalt ilmastikule. Kaebaja on väitnud, et nimetatud päeval sadas vihma , teeolud olid halvad , oli libe ja varitses kukkumisoht, mistõttu oli kaebaja sunnitud valima vastavalt teeoludele sõidukiiruse, mis välistab võimaluse, et kaebaja sooritas eksami sõidukiirusega 30 km/h. Seega on tõendatud kaebaja enese ütlusega, et sõidukiirus ei saanud vastata minimaalsele nõutavale kiirusele. Kaebajale on antud võimalus sooritada korduskatse, mistõttu on tõenäoline, et eksamineerija andis kaebajale ka selgitusi selle kohta, miks kaebaja peab uuesti katset sooritama, seega on ebatõenäoline kaebaja väide, et eksamineerija ei ole andnud selgitusi eksami sooritamise kohta. Samuti on olnud kaebajal võimalus endal selgitusi küsida, kaebaja ei ole väitnud, et eksamineerija on keeldunud talle selgitusi andmast. Eksamineerija on oma kirjalikus seletuses väitnud, et on seletanud kaebajale harjutuse sisu ning näidanud isiklikult ette kuidas harjutust sooritatakse ning hinnanud sõidukiiruseks katse sooritamisel 10-15 km/h. Kuna viiendal katsel on eksamineeritav T.J. sõitnud otsa harjutuse tähisele, on loetud eksam mittesooritatuks. Seega ei ole eksamit loetud mittesooritatuks ainult seetõttu, et harjutus sooritati nõutavast madalama kiirusega, vaid ka seetõttu, et viimasel harjutuse sooritamise katsel sõitis kaebaja takistuseks oleva piirde ümber, mille tõttu saab eksamit lugeda mittesooritatuks. T. J.on sooritanud eksami järgnevalt: 1 katse – kaebaja sõitis takistusest sirgelt mööda; 2 katse – kaebaja sõitis takistusest sirgelt mööda; 3 katse – kaebaja ei täitnud ikka harjutuse nõudeid; 4 katse – kaebaja sooritas harjutuse kiirusel 10-15 km/h; 5 katse – kaebaja sõitis ümber takistuseks oleva piirde. Eeltoodust tulenevalt nähtub, et kaebajal on antud mitmeid võimalusi katse sooritamiseks, mis näitab eksamineerija vastutulelikkust ja välistab ka võimaluse, et kaebajale ei ole selgitatud eksami sooritamise korda ega antud selgitusi toimunu kohta. Samas peab kohus usaldusväärseks eksamineerija seletuskirja eksami sooritamisel toimunu kohta , kuna kohtul puudub alus arvata, et eksamineerija on pahatahtlikult lugenud eksami sooritajal tehtud katsed ebaõnnestunuks. Samuti on kohus seisukohal, et eksamineerija otsustus eksami mittesooritamise kohta ei tulene kaalutlusest, vaid eksami sooritaja ebaõnnestumisest või tehtavast veast, mistõttu ei rakendu siin ka kaalutluse nõue. Vaideotsusega on läbi vaadatud kaebaja vaie 30.10.2008 toimunud A-kategooria juhtimisõiguse taotlemise eksamineerimisel läbiviidud sõidueksamile. Kohus on seisukohal, et vaidemenetluses on analüüsitud eksami sooritamise kulgu ning antud selgitus selle kohta, miks eksam loeti mittesooritatuks , vaideotsus on välja antud pädeva organi poolt kehtiva õiguse alusel ning on õiguspärane. Kohus asub seisukohale, et kaebus tuleb jätta rahuldamata, kuna 30.10.2008 on sõidueksam läbi viidud õiguslikel alustel ning vaideotsuse tegemisel ei ole rikutud menetlusnorme. Kohus lähtub HKMS § 25 lg 1 ja HKMS § 26 lg 1 p.
8. Menetluskulud jäävad poolte kanda. Kohtunik Mare Priks