KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Epp Tombak Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 05.juuni 2009.a.kell 12.00 Põlva kohtumaja, Põlva, Võru tn 12 Tsiviilasja number 2-08-16502 Tsiviilasi H. L. K. hagi M. L. K. vastu abielu lahutamise nõudes Menetlusosalised ja nende Hageja: H. L. K. – isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxx xxxxxx xx xxxxxxxx xxxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxx xxxxxxx Kostja: M. L. K. – isikukood xxxxxxxxxxx; registrijärgne elukoht xxxxxxxxx xxxxxx xx xxxxxxxx xxxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxx xxxxxxx esindajad Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1.Lahutada H. L. K. ja M. L. K. abielu, mis on registreeritud Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnas, kande nr
- 16.märtsil 2005.a. Tartu 2.Jätta H. L. K. tema abiellumisel võetud perekonnanimi L. K.
- Jätta poolte alaealised lapsed - xx.xx.xxxx.a sündinud poeg M. M. L. K. ja xx.xx.xxxx.a sündinud poeg O. L. K. H. L. K. juurde. 4.Saata kohtuotsuse ärakiri 10 päeva jooksul perekonnaseisuasutusele, kus abielu on sõlmitud. Kohtukulude jaotus Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord pärast kohtuotsuse jõustumist Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest kohtukantselei kaudu 05.juunil 2009.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõuded ja põhjendused Hageja taotleb lahutada poolte abielu, mis on sõlmitud 16.märtsil 2005.a. Tartu Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnas, kande nr
- Hagiavalduse kohaselt on pooltel kaks ühist alaealist last - xx.xx.xxxx.a sündinud poeg M. M. L. K. ja xx.xx.xxxx.a sündinud poeg O. L. K. . Kostja ja hageja kooselu algas 2002.a suvel. Alates kostja ja hageja kooselu algusest on kostjal olnud suured probleemid seoses alkoholi liigtarvitamisega. Kostja on korduvalt viibinud OÜ-s A-Kliinik alkoholi võõrutusravil, pöördunud selle probleemiga abi saamiseks ka ravitseja Albert Stepanjani poole ning Wismari haiglasse. Vaatamata alkoholisõltuvusest vabanemiseks tarvituselevõetud abinõudele on kostja suutnud järjest kaine olla kõige rohkem poolteist kuud ning seejärel hakanud jälle alkoholi tarvitama, ta ei suuda selle tõttu peret majanduslikult ega ka moraalselt toetada.Laste kasvatamisest ja ülalpidamisest ta osa ei võta. Alkoholijoobes käitub kostja ettearvamatult ning tülinorivalt ja kasutab ebatsensuurseid väljendeid, mis mõjub halvasti poolte ühistele lastele. Hageja esimesest abielust sündinud poeg V. L. on kostja alkoholitarbimise tõttu sunnitud juba pikemat aega viibima oma vanavanemate juures.Kostja alkoholismi tõttu on ka sattunud majanduslikesse raskustesse perefirma M. E. O. . Hageja on pidevalt kostjalt nii materiaalselt kui moraalselt toetanud viimase alkoholismist vabanemise eesmärgil, kuid see ei ole tulemust andnud. Neil asjaoludel leiab hageja, et abielu ei ole enam võimalik jätkata. Kostja ei ole nõustunud abielu lahutamisega perekonnaseisuorganis, mistõttu taotleb hageja vastavalt perekonnaseaduse (PKS ) § 29 abielu lahutamist kohtu kaudu. Hageja taotleb laste M. M. L. K. ning O. L. K. elama jätmist enda juurde. Kostja ei suuda oma elukommetest tingituna hoolitseda laste eest nende vajadustele vastavalt. Hageja peab võimalikuks kostja lastega suhtlemise korra kindlaksmääramist kokkuleppel. Hageja soovib, et tema perekonnanimeks pärast abielu lahutamist jääks L. K. . 13.08.2008 esitas hageja kohtule kirjaliku taotluse (tl 26) menetluse peatamiseks kuueks kuuks, kuna mõlemal osapoolel oli soov ja lootus abielu säilitada ja kooselu jätkata, kuid 17.10.2008 uuendas kohus hageja taotlusel menetluse, sest peatatud menetluse ajal ilmnes, et kostja ei soovi end muuta. (tl.32, 33) Kostja vastuväited Kostja on kohtuistungil 19.11.2008 abielulahutusega nõustunud, kuid on avaldanud, et tegelikult ta soovib siiski hagejaga abielus olla ja võiks veel proovida (tl 36). 27.03.2009 on ta kirjalikult avaldanud, et on lahutusega nõus (tl.46), vastava avalduse originaal on kohtule edastatud hageja poolt 26.05.2009 (tl.45). Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused 2
(3)Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. TsMS § 346 lg 2 nõuetest tulenevalt on kohus pooled isiklikult 19.11.2008.a. toimunud kohtuistungil ära kuulanud (tl.36). Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. PKS § 29 lg 2 kohaselt lahutab kohus abielu abikaasa nõudel, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Abielutunnistusega (tl 14) on tõendatud, et H. L. K. ja M. L. K. abielu on sõlmitud 16.märtsil 2005.a. Tartu Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnas. Vastavalt TsMS § 444 lg 1 võib kohus tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest jätta välja kirjeldava osa.Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kuigi kohus ei ole abieluasjas hagi õigeksvõtuga seotud, leiab kohus, et abielu jätkamine ei ole enam võimalik, kui kasvõi üks pooltest seda ei soovi. Käesolevas asjas on kohus 15.augustil 2008.a. peatanud abielu lahutamise menetluse kuni 30.jaanuarini 2009, kuna pooltel oli soov ja lootus abielu säilitada. Abielu jätkamise tingimuseks oli seatud kostja püsiv hoidumine alkoholi kuritarvitamisest. Pooltel on ühised lapsed, kelle huvides oleks perekonna terviklikkuse säilitamine, kuid seda tingimusel, et mõlemad vanemad (abikaasad) osalevad perekonnaelus täisväärtuslikena. Kuid juba 16.oktoobril 2008 soovis hageja menetluse jätkamist tsiviilasjas, sest menetluse peatamisest möödunud kahe kuu ei olnud kostja suutnud hoiduda alkoholi tarvitamisest rohkem kui kahe nädala jooksul. Pärast menetluse uuendamist toimunud kohtuistungil avaldasid pooled, et nad sooviksid ikkagi abielus olla ning kuna abielu lahutamise menetluse peatamine abielu säilitamise eesmärgil on TsMS § 357 lg 3 kohaselt võimalik vaid ühel korral menetluse ajal, siis tegi kohus ettepaneku hagejale tõendada abielu lahutamise aluse esinemine, ehk abielu jätkamise võimatus, andes selleks tähtaja 30.01.2009. 23.01.2009 teatas hageja kohtule (tl 37), et kuivõrd kostja kannab ajavahemikul 05.01.200905.03.2009 karistust Murru Vanglas, siis ei ole võimalik menetlust jätkata enne, kui kostja on vanglast vabanenud, kuid hageja on jõudnud arusaamisele, et perspektiiv abielu säilitamiseks puudub. Kostja on 27.03.2009 kirjalikult kinnitanud, et tema on lahutusega nõus (tl 46). Arvestades senist menetluse käiku ja asjaolu, et kostja näol on tegemist 40-aastase mehega, kelle elukogemus võimaldab teha kaalutletud otsuseid, leiab kohus, et tema poolt avaldatud hagi õigeksvõtt on tema tõeline tahe. H. L. K. ja M. L. K. abielu jätkamine ei ole võimalik, kuna pooled seda ei soovi. Poolte seletuste (tl.36) ja hageja poolt hagiavalduses esitatud asjaolude ning lisatud kirjalike tõenditega (tl.17-19) , samuti hageja avaldustega kohtule (tl.32, 37) tuleb lugeda tuvastatuks, et abielusuhete taastamine poolte vahel ei ole võimalik. Kohus jätab alaealised lapsed M. M. L. K. ja O. L. K. (tl.15) hageja juurde, kuna kostja ei ole laste ema juurde jätmisele vastu vaielnud. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seetõttu ei esita kohus käesolevas otsuses menetluskulude jaotust menetlusosaliste vahel. Epp Tombak Kohtunik 3
(3)