Obsah (5)

§ 195§ 196§ 367§ 42§ 361

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Kaupo Paal, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 19.juuni 2009, Tallinn Tsiviilasja number 2-08-57880 Tsi

) §

1. Seega puudub esitatud nõudel alus. Esimese astme kohtu otsuse põhjendused
2. Maakohus rahuldas hagi osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks välja võla 6123,30 krooni ja viivise 918,60 krooni. Kohus jättis hageja menetluskulud 20% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda.
3. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt puudub vaidlus selle üle, et 14.02.2007 sõlmisid pooled ja Osaühing 7 Kohvipoissi kasutusrendilepingu nr KAS 001118 kostjale kohviautomaadi liisimiseks. Lepingu osaks on kasutusrendilepingu üldtingimused. Poolte vahel on seega sõlmitud liisinguleping.
4. Kostja leiab, et tal ei ole võlgnevust hageja ees, kuna ta on lepingu üles öelnud 24.05.2007 teatisega (t lk 37). Lepingu üldtingimuste p 12.1 kohaselt lõpeb leping lepingu tähtaja lõppemise päeval. Kuna lepinguga ei ole reguleeritud liisinguvõtja lepingu ülesütlemise aluseid, tuleb lähtuda võlaõigusseaduses sätestatust. Kohus leidis, et kostjapoolne lepingu 3 ülesütlemine ei ole kehtiv.

§ 195

lg 1 ütleb lepingupool lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Hageja on eitanud kostja 24.05.2007 kasutusrendilepingu lõpetamise teatise kättesaamist. Kostjal tuli tõendada, et hageja on nimetatud avalduse kätte saanud. Tahteavaldus muutub kehtivaks kättesaamisega. Kuna kostja ei ole tõendanud, et hageja on ülesütlemise teatise kätte saanud, ei ole ülesütlemise formaalsed eeldused täidetud. 6. Maakohus leidis, et ka ülesütlemise materiaalsed eeldused ei ole täidetud.

§ 196

lg 1 kohaselt võib kestvuslepingu kumbki lepingupool mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine). Kuna tegemist oli tähtajalise lepinguga (60 kuud), võis kostja lepingu erakorraliselt üles öelda. Kohus ei ole hagejapoolset lepingu rikkumist tuvastanud. Asjaolu, et hageja suhtes alustati likvideerimismenetlust, ei oma asja lahendamisel tähtsust ning kostjat sellest teavitamata jätmist ei saa lugeda hagejapoolseks lepingurikkumiseks. Kohtu hinnangul puudus kostjal lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks alus. Kostja on esitanud kohtule elektronkirjavahetuse OÜ-ga 7 Kohvipoissi (t lk 36) ning põhjendanud ülesütlemise alust sellega, et müüja oli ülesütlemisega nõus. Asjaolu, et müüja oli erakorralise ülesütlemisega nõus, ei anna alust lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Kohus ei välista, et lepingut on võimalik lõpetada kokkuleppel, kuid siis oleks pidanud lepingu lõpetamiseks andma nõusoleku ka hageja liisinguandjana. Sellest tulenevalt ei saanud leping lõppeda kostjapoolse lepingu ülesütlemisega. 7. Puudub vaidlus, et kostja sai hageja 22.04.2008 lepingu lõpetamise teatise kätte. Lepingu üldtingimuste p 12.2 kohaselt on hagejal õigus koheselt ja ühepoolselt leping üles öelda, esitades või saates kostjale vastava teate kui:

1. a)kostja hilineb makse sooritamisega hagejale rohkem kui 14 päeva, rikub lepingu või muu poolte vahelise kokkuleppe tingimusi või lubab lepingut või muud kokkulepet rikkuda või
2. b)kohtule esitatakse kostja kohta pankrotiavaldus või
3. c)pädevale organile esitatakse ettepanek kostja lõpetamiseks. Kostja on jätnud lepingujärgsed maksed hagejale alates 01.01.2008 maksmata. Kuna kostjapoolne lepingu ülesütlemine ei ole kehtiv, oli kostjal kohustus tasuda hagejale liisingumakseid. Seega on hagejapoolse lepingu ülesütlemise formaalsed ja materiaalsed eeldused täidetud ning hagejapoolne lepingu ülesütlemine on kehtiv. 8. Lepingu üldtingimuste p 12.4 sätestab, et kui leping lõpeb ja pooled pole kokku leppinud teisiti, peab kostja täitma kõik oma lepingust tulenevad kohustused ning eriti on kostja kohustatud tasuma hagejale:
4. a)kõik lepingu lõpetamise päevani (viimane kaasa arvatud) tekkinud kostja maksekohustused hageja ja kolmanda isiku ees;
5. b)kõik sellised kulud, mis tekivad seoses rendieseme tagasivõtmise, hoiu, turuhinnaga müümisega (sh uuesti liisimisega) ning muu lepingu lõpetamisega seotud varaline kahju ja vajalikud kulud. Lepingu üldtingimuste p 12.5 kohaselt ei kohalda pooled lepingu lõppemise tagajärgedena

§ 367

. Lepingu üldtingimuste p 12.6 sätestab, et kui leping lõpeb p-des 12.1, 12.2 näidatud või muul alusel, tagastab kostja viivitamatult rendieseme hagejale lepingus näidatud seisukorras. Puudub vaidlus, et lepingu üldtingimused on vaadeldavad tüüptingimustena. Siinjuures märgib kohus, et tüüptingimuste kasutaja ei saa ise tugineda tüüptingimuse tühisusele

§ 42alusel.

Tüüptingimuste tühisust saab kohus kontrollida omal algatusel.

§ 42

lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele.

§ 42

lg 2 kohaselt ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest 4 põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õigusi ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimust ei vaadelda ebamõistlikult kahjustavana, kui see puudutab lepingu põhilist eset või hinna ja üleantu väärtuse suhet. Kohus leidis, et lepingu üldtingimuse p 12.5 on tühine tulenevalt

§ 42lg-st 2.

Kuna tegemist on liisingulepinguga, siis lepingu lõppemisel ei saa kalduda kõrvale

§-s 367 sätestatud ülesütlemise tagajärgedest. Sellisel juhul võib tekkida olukord, kus liisinguvõtja peab tasuma kõik lepingujärgsed liisingumaksed ning samuti jätma liisingueseme liisinguandja omandisse. Selline tingimus on ebamõistlikult liisinguvõtjat kahjustav ning vastuolus liisingulepingu olemusega. Samas, kui tõlgendada tüüptingimusi kogumis, siis

§ 367sisu on osaliselt sätestatud lepingu üldtingimuste p-s 12.4.

Kohus leidis, et lepingu üldtingimuste p 12.4 alusel ei saa hageja kostjalt nõuda lepingu alusel kõikide liisingumaksete tasumist. Lepingu üldtingimuste p 12.4 järgi on liisinguvõtja kohustusteks eelkõige tasuda maksmata liisingumaksed kuni lepingu lõppemiseni. Leping lõppes 22.04.2008 ning seega on hagejal õigus nõuda makseid kuni nimetatud ajani. Kuna asi jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist hageja omandisse, siis tuleb sellega ka arvestada. Kohviautomaadi jääkväärtuseks on arvestatud lõpparve kohaselt 62 554,19 krooni (t lk 10). Seega ei ole hagejal õigust nimetatud summat kostjalt välja nõuda ja hageja nõue on põhjendatud arvete nr 1000579725 – 1640,20 krooni, nr 1000610458 – 1640,20 krooni, nr 1000643020 – 1640,20 krooni ning nr 1000676898 (kuni 22.04.2008) – 1202,70 krooni, kokku 6123,30 osas.

1. Kuna kostja on olnud nimetatud summade tasumisel viivituses, siis lepingu üldtingimuste p 9.1 kohaselt on hagejal õigus nõuda viivist 0.15 % võlgnetavast summast iga maksega hilinenud päeva eest. Kuna viimase arve osas kuulub väljamõistmisele liisingumakse osaliselt, on viivisenõue põhjendatud suuruses 918,60 krooni (349+275+201+93,60). Apellatsioonkaebuse põhjendused
2. Hageja palus kohtuotsuse tühistada osas, millega kohus jättis hagi rahuldamata ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada täies ulatuses ja mõista kostjalt täiendavalt välja võlg 62 991,69 krooni ja viivis 2916,40 krooni.
3. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt hindas maakohus otsuse tegemisel ebaõigesti asjaolusid ja tõendeid, mille tõttu ei ole kohtuotsus kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg-s 1 sätestatuga. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et hageja ei saa kostjalt lepingu üldtingimuste p 12.4 alusel nõuda kõikide liisingumaksete tasumist, vaid maksmata liisingumakseid kuni lepingu lõppemiseni 22.04.
4. Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et nad sõlmisid liisingulepingu

§ 361tähenduses.

Järelikult kohalduvad liisingulepingu lõpetamisele

§-s 367 sätestatud tagajärjed, millele viitab ka maakohus oma otsuses. Siinjuures tuleb arvestada ka lepingu üldtingimuste p-ga 12.4.

§ 367

lg 1 järgi peab liisingulepingu üleütlemise korral liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, millega need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Lepingu üldtingimuste p 12.4 sätestab, et kui leping lõpeb ja pooled ei ole kokku leppinud teisiti, peab kostja täitma kõik oma lepingust tulenevad kohustused ning eriti on kostja kohustatud tasuma hagejale:

1. a)kõik lepingu lõpetamise päevani (viimane kaasa arvatud) tekkinud kostja maksekohustused hageja ja kolmanda isiku ees;
2. b)kõik sellised kulud, mis tekivad seoses rendieseme tagasivõtmise, hoiu, turuhinnaga müümisega (sh uuesti liisimisega) ning muu lepingu lõpetamisega seotud varaline kahju ja vajalikud kulud. Lepingu üldtingimuste p 12.6 sätestab, et kui leping lõpeb p-des 12.1, 12.2 näidatud või muul alusel, tagastab kostja viivitamatult rendieseme hagejale lepingus näidatud seisukorras. Kui hageja nõuab, siis annab kostja rendieseme peale lepingu lõppemist üle hageja esindajale. Antud juhul oli tegemist kolmepoolse lepinguga, kus osalesid hageja 5 liisinguandjana, kostja liisinguvõtjana ja liisingueseme müüja. Leping on suunatud kokkulepitud perioodiks liisingueseme omandamise finantseerimisele. Liisingusuhetes tegutseb liisinguandja finantseerijana, kes soetab liisinguvõtja poolt väljavalitud vara ning liisinguvõtjal on võimalik osamaksetega vastav ese välja osta, mis oli poolte eesmärgiks. Maakohus ei ole arvestanud liisingulepingu olemust ning on alusetult leidnud, et kostja liisinguvõtjana ei ole kohustatud tasuma liisingueseme nn jääkväärtust, mis on tegelik liisingueseme ostmisega seotud kulu. Kohus jättis arvestamata lepingu üldtingimuste p 12.4, mille kohaselt peab kostja tasuma kõik lepingu lõpetamise päevani (viimane kaasaarvatud) tekkinud maksekohustused ning muu lepingu lõpetamisega seotud varalise kahju ja vajalikud kulud. Kohus ei arvestanud asjaoluga, et liisinguese asub tänaseni kostja valduses. Hageja rõhutab veelkord

§ 367

lg-s 1 sätestatut ning märgib, et kostja poolt hagejale tasutud liisingumaksed alates lepingu sõlmimisest kuni 01.01.2008 (10 kuu jooksul) ei kata liisingueseme finantseerimise kulusid. Leping sõlmiti 60 kuuks. Seega on kostja kohustatud tasuma liisingueseme eest ka kõik muud vajalikud kulud, sh liisingueseme jääkväärtuse ja igakuised osamaksed. Vastus apellatsioonkaebusele

1. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
2. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb vaidlustatud osas tühistada ja asi saata TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise ning menetlusnormi olulise rikkumise tõttu. Kohtuotsust ei ole vaidlustatud osas, millega kohus mõistis kostjalt välja liisingumaksete võla 6123,30 krooni ning sellelt arvestatud viivise 918,60 krooni.
3. Vaidlust ei ole asjaolude üle, et 14.02.2007 sõlmisid hageja liisinguandjana, kostja liisinguvõtjana ning OÜ 7 Kohvipoissi müüjana kasutusrendilepingu nr 680165 tähtajaga 60 kuud ja lepingu lisaks on lepingu üldtingimused SFS EE 2006:1 KAS. Liisinguesemeks oli kohviautomaat koos lisaseadmetega. Apellatsioonimenetluses ei ole vaidlustatud maakohtu seisukohta, et hageja ütles liisingulepingu 22.04.2008 kehtivalt üles põhjusel, et kostja jättis tasumata igakuised liisingumaksed. Vaidlus on selle üle, kas ja millised kulud ja kahju peab kostja liisingulepingu lõppemisel hagejale hüvitama.
4. Maakohus tuvastas lepingu üldtingimuste p 12.5, milles pooled leppisid kokku, et ei kohalda lepingu lõppemise tagajärgedele

§ 367

, tühisuse

§ 42lg 2 alusel.

Pooled ei ole seda apellatsioonimenetluses vaidlustanud. Seega tuleb vaidluse lahendamisel kohaldada nii

367 kui ka lepingu üldtingimuste p 12.4 sätteid, mis on suures osas kattuvad. 16. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus ebaõigesti, et kostja on kohustatud tasuma hagejale üksnes liisingumaksed kuni 22.04.2008, s.o kuni liisingulepingu ülesütlemisega lõppemiseni. Selline seisukoht on vastuolus nii lepingu üldtingimuste p-ga 12.4 kui ka

liisingulepingu ülesütlemise tagajärgi reguleerivate sätetega, mille kohaselt tuleb liisinguvõtjal hüvitada liisinguandjale ka kõik kulud, mis on kantud seoses liisinguesemega. 17. Lepingu üldtingimuste p 12.4 sätestab, et kui leping lõpeb ja pooled ei ole kokku leppinud teisiti, peab kostja täitma kõik oma lepingust tulenevad kohustused ning eriti on kostja kohustatud tasuma hagejale:

1. a)kõik lepingu lõpetamise päevani (viimane kaasa arvatud) tekkinud kostja maksekohustused hageja ja kolmanda isiku ees;
2. b)kõik sellised kulud, mis tekivad seoses rendieseme tagasivõtmise, hoiu, turuhinnaga müümisega (s.h uuesti 6 liisimisega) ning muu lepingu lõpetamisega seotud varaline kahju ja vajalikud kulud. 18.

§ 367

lg 1 alusel peab liisinguvõtja liisingulepingu ülesütlemise korral hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Sama paragrahvi 3. lõike kohaselt, kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb

§ 367

lg-s 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel.

§ 367

lg 3 mõtteks on arvata maha liisinguandjale jääva liisingueseme väärtus liisinguvõtja poolt liisingulepingu lõpetamise hetkeks tasumata jäänud ja

§ 367

lg 1 järgi liisinguandjale maksmisele kuuluvast liisingumaksete põhi- ehk kapitaliosast (liisingumaksed, millest on maha arvatud intress ja muud maksed, mis ei seondu liisingueseme soetamiseks tehtud kulutustega –

§ 367lg 2).

Seega tuleb juhul, kui liisinguese jääb pärast lepingu ülesütlemist liisinguandjale, arvestada hüvitamisele kuuluvate kulutuste määramisel liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel ning tasumata liisingumaksetest tuleb sel juhul maha arvestada ka liisingueseme tagastamisaegne väärtus ehk nn jääkväärtus. Liisingueseme liisinguandjale tagastamise kohustus on sätestatud üldtingimuste p-s 12.6. 19. Kuna kohus tõlgendas ebaõigesti

§ 367

ja lepingu üldtingimuste p 12.4, ei ole ta vaidluse lahendamisel välja selgitanud asja lahendamiseks olulisi asjaolusid.

§ 367

lg 3 kohaldamiseks peab kohus tegema eelkõige kindlaks kohvimasina väärtuse hagejale tagastamise ajal. Eseme väärtuseks loetakse TsÜS § 65 järgi selle harilik väärtus, mis on kohalik keskmine müügihind (turuhind). Hageja ei ole kohtule sellekohaseid tõendeid esitanud ning kohus ei ole nende puudumisele ka hageja tähelepanu juhtinud. Kohtuotsuse puudulikkus ei ole ringkonnakohtu poolt kõrvaldatav, sest vaja on tuvastada uusi asjaolusid ja hinnata seni kohtule esitamata tõendeid, mistõttu tuleb asi saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule eelmenetluse staadiumist. Ringkonnakohus ei pea antud asjas võimalikuks kohtuotsuse tühistamisel uue otsuse tegemist, sest uute faktiliste asjaolude tuvastamise ja tõendite esmakordse hindamise korral peab olema pooltele tagatud Põhiseaduse § 24 lg-s 5 sätestatud edasikaebeõigus kohtu poolt tuvastatud faktiliste asjaolude vaidlustamiseks tulenevalt TsMS § 688 lg-tes 3 ja 4 sätestatust. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus asja lahendamiseks olulist tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamise tagamiseks juhinduma TsMS §-dest 348 ja 351. TsMS § 230 lg 2 teise lause järgi võib kohus vajadusel teha menetlusosalistele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid. 20. Menetluskulud jaotatakse asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. G. Kivinurm K. Paal A.Tänav