2-09-8202/18

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-09-8202 Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2009, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Kohtuasi S. S. hagi V.S.vastu elatise nõudes Hagihind 19 575 krooni (TsMS § 129 lg 2) Menetlusosalised Hageja: S. S. (IK xxx) Kostja: V. S. (IK xxx) Resolutsioon
2. Hagi rahuldada osaliselt.
3. Välja mõista V. S. elatis S. Sokolova kasuks poja A. S. (isikukood xxx) ülalpidamiseks alates 01.01.2009 summas 1 500 (üks tuhat viissada) krooni kuni poja A. S. täisealiseks saamiseni so kuni xxx, või kuni lapse vajaduse või vanema varalise seisundi muutumiseni.
4. Menetluskulud kannab kumbki pool ise.
5. Kohtuotsus on avalikult teatavaks tehtud Maakohtu kantseleis
6. juunil 2009 kell 16.
7. Edasikaebamise kord Viru Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. I HAGIAVALDUS
8. Viru Maakohtu menetluses on Svetlana Sokolova hagi Vadim Sokolovi vastu elatise nõudes.
9. Hagiavalduse kohaselt sündis poolte abielust xxx.a poeg A. S.Poeg elab hageja juures ja on hageja ülalpidamisel. Poolte abielu lahutati 21.11.1996.a. Alates 01.12.2008 kostja lapse ülalpidamiskohustust ei täida. Hageja ülalpidamisel on ka 24.12.2005 sündinud tütar. Hageja igakuine sissetulek koosneb töötasust 11 000 krooni, peretoetusest summas 600 krooni ja puudega lapse toetusest 1 080 krooni poja A. S. eest. Muid sissetulekuid hagejal ei ole. Hageja leiab, et kostjal puuduvad asjaolud, mis annaksid aluse tasuda elatist alla perekonnaseadusega kehtestatud miinimummäära. Hageja palub kostjalt elatise välja mõista tagasiulatuvalt, so alates 01.12.2008.a. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis igakuise elatusrahana hageja kasuks poja A.S.ülalpidamiseks 2 175 krooni kuus kuni poja täisealiseks saamiseni. Kostja pakutud kokkulepe
10. Kostja esitas kohtule kokkuleppe, mille kohaselt kostja tasub hageja kasuks poja ülalpidamiseks elatist summas 1 500 krooni kuus kuni poja täisealiseks saamiseni. Hageja seisukoht kostja pakutud kokkuleppele
11. Hageja kostja pakutud kokkuleppe tingimustega ei nõustunud. Hageja leidis, et tema nõue on põhjendatud ning elatise nõue miinimummääras vastab lapse minimaalsetele vajadustele. Hageja leidis, et kuna ta nõuab elatist miinimummääras, ei pea ta eraldi tõendama lapse vajadusi ega oma materiaalset olukorda. Poeg A. põeb kroonilist haigust, mistõttu on suuremad vajadused ravimitele ja sanatoorsele ning taastusravile. Hageja leidis, et kuna kostja on noor töövõimeline meesterahvas, on tal olemas ka kõik võimalused poja ülalpidamiseks. II KOSTJA SEISUKOHT
12. Kostja vaidles hagile vastu osaliselt elatise suuruse osas. Vastavalt poolte kokkuleppele, maksis ta iga kuu hagejale 1 500 krooni, peale selle osutanud ka muud materiaalset ravi. Kostjal puudub töötasu, momendil ametlikult ei tööta ning muid sissetulekuallikaid ka ei ole. Alates oktoobrist 2008 on kostja eest ülekandeid teinud tema ema T. S.Lisaks on kostjal uuest kooselust sündinud tütar A. S., kelle ülalpidamiseks maksab samuti 1 500 krooni kuus. Poeg käib tihti kostja juures puhkepäevadel, kostja hoolitseb oma lapse eest, osutab talle tähelepanu ja osaleb tema kasvatamises. Kostja kinnitas, et on nõus tasuma elatist 1 500 krooni kuus. III KOHTUISTUNG
13. juunil 2009
14. Hageja jäi kohtuistungil esitatud nõude juurde ja palus kostjalt välja mõista elatis miinimummääras. Lapsel on õigus saada elatusraha ning kostja ülalpidamiskohustust ei täida. Hageja selgitas, et arvestades asjaolu, et laps on astmaatik ning seetõttu vajab täiendavaid kulutusi ravimitele, soovis nõuda elatist suuremas summas, kuid hageja arvestas hagi esitamisel seda, et kostjal on ka teine laps ja seetõttu nõuab elatist miinimum suuruses. Laps elas 1, 5 kuud isa juures kui hageja korteris oli remont. Hageja ise elas tütrega sel ajal oma vanemate juures. Poeg A. käis nende juures söömas ja hageja andis ka toiduaineid kaasa kui poeg isa juurde läks. Sel perioodil toitis poega ka kostja. Hageja seletuste kohaselt töötab ta vahetustega, mistõttu poeg aeg-ajalt ööbib isa või isa vanemate juures. Hageja vaidles vastu kostja väitele, mille kohaselt kostja on viimase aasta jooksul lapsele riideid ostnud. Kostja on kingitusi teinud sünnipäevaks ja aastavahetuseks. Hageja elab üksi kahe lapsega, talle kuulub korteriomand, ta liisib autot, üürib garaaži. Muid sissetulekuid peale töötasu ja elatise ei ole. Selle tõttu, et kostjal on teine laps, ei peaks nende ühise poja huvid kannatama.
15. Kostja vaidles hagile osaliselt vastu. Kostja leidis, et elatis tuleb välja mõista summas 1 500 krooni kuniks kostjal pole sissetulekut. Aprillis-mais elas poeg isa juures ja ka käesoleval ajal juhtub, et poiss on 2 päeva nädalas kostja juures. Kostja sõlmis kokkuleppe oma teise lapse emaga elatise maksmises 1 500 krooni kuus. Kostjale kuulub korter asukohaga: xxx, garaaž samal tänaval, mikrobuss VW Transporter
16. Muud vara kostjal ei ole. Kostja on töötu umbes aasta, periooditi töötab juhutöödel. Kulusid aitavad kostjal kanda tema vanemad. Kostja ei ole elatise maksmise vastu., kui saab tööle, on nõus tasuma miinimummääras. III KOHTU PÕHJENDUSED
17. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
18. S.S. ja V. S. poeg A. S. sündis xxx (tl 4); Vastavalt PkS § 60 lg 1 on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks (PkS § 61 lg 1).
19. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (§ 61 lg 4).
20. aastal on kuupalga alammäär 4 350 krooni – elatusraha miinimummäär seega 2 175 krooni lapse kohta.
21. PkS § 61 lg 5 kohaselt võib elatise suurust vähendada alla kehtestatud alammäära, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostjal on V. S. on lisaks poeg A. ka xxx.a sündinus tütar A. S., kelle ülalpidamiseks kostja tasub vastavalt tütre emaga sõlmitud kokkuleppele 1 500 krooni kuus (tl 32-34).
22. Kostja põhjendab vastuväidet elatise nõudele asjaoluga, et on töötu ning ei ole võimeline tasuma elatist nõutud suuruses. Hagi rahuldamisel jääks kostja teine laps varaliselt vähem kindlustatuks.
23. Otsustamaks, kas kostja teine laps elatise väljamõistmisel hageja nõutud määras osutub varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps, tuleb kindlaks teha poolte varaline seisund. Kostja V. S. ei tööta (tl 36-39), ta on töötuna arvel Eesti Töötukassas (tl 59), maksu- ja tolliameti teatise kohaselt V. S. sissetuleku kohta perioodil 01.05.2008 kuni 30.04.2009 andmed puuduvad (tl 58). Kinnistusraamatu andmetel kuulub kostjale korteriomand asukohaga: xxx, garaaž ja kaubik VW Transporter. Vastavalt V. S.ja A. N. 11.03.2008 kokkuleppele, tasub V. S.igakuist elatist tütar A. S. ülalpidamiseks (tl 34). Hageja S. S. 6 kuu sissetulek (aug 2008 – jaanuar 2009) on kokku 75 885, 73 krooni, millest on kinni peetud tulumaks 12 687, keskmine töötasu nimetatud perioodi eest 12 647, 62 krooni (tl 6), Sotsiaalkindlustusameti tõendi kohaselt on S. S. määratud peretoetus 01.01.2009 -30.09.2011 summas 600 krooni kuus (tl 7). Hagiavalduse kohaselt makstakse hagejale lisaks 1080 krooni poeg A. puude hüvitusena. Hagejale kuulub korteriomand. Kohtuotsusega 09.06.2008 tsiviilasjas 2-07-28898 mõistis kohus S. S. kasuks rahalise hüvitise summas 252 000 krooni (ühisvara jagamine) ning elatise 24.12.2005 sündinud tütre A. K. ülalpidamiseks 2008 märtsi-mai eest kokku 2475 krooni ning alates 01.06.2008 kuni tütre täisealisuseni summas 3000 krooni kuus. Kummalgi poolel on kaks alaealist ülalpeetavat.
24. Võrreldes hageja ja kostja varalist seisundit, leiab kohus, et hageja varaline seisund on võrreldes kostja omaga parem. Kostja ei ole töövõimetu, mistõttu järeldab kohus, et kostja on võimeline teenima vähemalt miinimumpalka. Kui kostja sissetuleku juurde arvestada ka miinimumpalk iga kuu, tuleks kostja arvestuslik sissetulek miinimumpalk (4 350 krooni). Juhul, kui ta tasub elatist hageja kasuks 2 175 krooni, jääb ilmselgelt halvemasse olukorda kostja teine laps. Küll aga leiab kohus, et kostja ja A. N. vahel sõlmitud kokkulepitud elatis 1 500 krooni A. S. ülalpidamiseks ei ole siduv hageja kasuks poja A.S. ülalpidamiseks väljamõistetava elatise suuruse määramisel. Lisaks tuleb kostjal arvestada asjaolu, et tema võime töötada ei ole millegagi piiratud. Kostjal tuleb seda arvestada oma ülalpidamiskohustuse täitmisel.
25. Lähtudes eeltoodust ja vältimaks olukorda, kus ühe lapse varaline seisund osutuks vähem kindlustatuks, mõistab kohus kostjalt elatise välja igakuiselt summas 1 500 krooni.
26. Vastavalt PkS § 61 lg 7 kui elatise sätestatud miinimummäärast väiksemas ulatuses väljamõistmise alused langevad ära, võib kohus õigustatud isiku nõudel elatist suurendada.
27. Hageja nõuab elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt alates 01.12.
28. Elatisehagi on kohtule esitatud 27.02.2009 PkS § 70 lg 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist. Asja materjalide kohaselt kostja ema T. S. tasunud detsembris 2008 elatist summas 1500 krooni märkega: alimendid / maksja V. S.Maakohus leiab, et elatise tasumise nõue 2008 detsembrikuu eest on sellega täidetud vastavalt V. S. ja tema ema vahel ilmselt eksisteerinud kokkuleppele elatise tasumiseks kostja eest. Ülejäänud perioodi eest, so alates jaanuarist 2009 kuni hagi esitamiseni 27.02.2009 elatise maksmise kohta tõendeid kohtule ei esitatud. Eeltoodu põhjal mõistab kohus kostjalt elatise hageja kasuks poja ülalpidamiseks alates 01.01.2009
29. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises perekonnaasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohtunik O.Mihkelson