Obsah (4)

§ 100§ 578§ 30§ 127

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Kersti Kerstna-Vaks Otsuse tegemise aeg ja koht 22. detsember 2008. a, Tartu kohtumaja, kirjalik menetlus Tsiviilasi OÜ Har

§ 100mõttes.

Ühtlasi kinnitab hageja, et pooltel oli kokkulepe, et juhul kui kostja täidab 11.01.

1. a garantiikirjas sätestatud maksete graafikut, siis hageja loobub inkassokulude sissenõudmisest kostjalt. Seetõttu tuleks 11.01.
2. a koostatud garantiikirjana pealkirjastatud kokkulepet vaadelda kompromisslepinguna, mitte deklaratiivse võlatunnistusena. Hageja ei nõustu kostja seisukohaga nagu ei oleks tõendatud kahju tekkimine hagejale. Credit Expert OÜ-le tasu maksmise kohustus tuleneb lepingust. Seetõttu on hagejale kahju tekkinud sõltumata sellest kas hageja on Credit Expert OÜ-le tasu maksmise kohustuse täitnud või mitte. Hageja juhib tähelepanu ka sellele, et kostja ei ole tõendanud oma väidet selle kohta, nagu oleks hageja ja Credit Expert OÜ vahel sõlmitud leping fiktiivne. KOSTJA SEISUKOHT Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja kinnitas, et hageja väljastas talle arved nr 86, nr 106 ja nr 107 alles 11.01.
3. a. Kostja on tasunud arvetel näidatud summad hagejale 30-45 päeva jooksul, mida võib hageja tegevusvaldkonnas pidada arvete tasumise harilikuks tähtajaks. Lisaks oli arvete tasumine takistatud kostja poolt arvete suhtes esitatud pretensioonide lahendamise vajaduse tõttu. Arvete tasumine eelnimetatud tähtaja jooksul oli seotud arvete hilise esitamisega. Seetõttu ei saa kostja arvates asjaolust, et hageja ja kostja kohtumised toimusid inkassofirma kontoris, veel järeldada, et inkassofirma sekkumine oli mõistlik ja vajalik. Hageja ja kostja kokkusaamisel lepiti suuliselt kokku, et inkassokulud jäävad hageja enda kanda. Kostja hinnangul oli 2 vastuvõtmatu, et võlanõue anti menetlemiseks inkassofirmale enne kõigi arvete ja sõidulehtede kostjale esitamist. Lisaks peab kostja Credit Expert OÜ-le makstavat tasu ebamõistlikult suureks. 13.11.
4. a esitas kostja kohtule kirjalikult oma täiendavad seisukohad. Kostja hinnangul ei loodud 11.01.
5. a garantiikirjaga uut õiguslikku olukorda ja seetõttu oli tegemist deklaratiivse võlatunnistusega. Kostja arvates on oluline, et kokkuleppe kohaselt pidi enne arvete tasumist toimuma ka nende eelnev kontroll. Seetõttu ei nõustunud kostja hageja seiskohaga justkui oleks kostja 11.01.
6. a garantiikirjast tulenevaid kohustusi rikkunud. Kostja leiab, et 05.02.
7. a kokkuleppega on 11.08.
8. a garantiikirja muudetud. 05.02.
9. a sõlmitud kokkulepet on kostja täpselt täitnud. 05.02.
10. a, s.o 11.01.
11. a garantiikirja muutmise ajaks, oli kostja täitnud maksekohustuse 328 335,80 krooni ulatuses, kuigi garantiikirja järgi pidanuks selleks ajaks tasutud olema 456 230,10 krooni. Ülejäänud osas täitis kostja oma kohustuse 7 päeva jooksul s.o 12.02.
12. a. Seega isegi 11.01.
13. a sõlmitud kokkuleppe formaalse tõlgendamise korral ilmneb, et kostja täitis kohustuse teatud osas hilinemisega, kuid hilinemine ei ületanud mõistlikkuse piire. KOHTU SEISUKOHT
14. Kohus leiab, et hagi tuleb täielikult rahuldamata jätta.
15. Pooltel ei ole vaidlust selles, et: • OÜ Harrier osutas OÜ-le Hant veoteenust ajavahemikul
16. aasta septembrist
17. aasta detsembrini ja OÜ-l Hant tekkis kohustus vedude eest OÜ-le Harrier tasu maksta; • 08.01.
18. a sõlmis hageja Credit Expert OÜ-ga käsunduslepingu nr 025KL lisa nr 1/2, millega andis kostja võla sissenõudmiseks käsundi Credit Expert OÜ-le ja kohustus maksma võla sissenõudmise eest tasu 8% nõude summast; • 11.01.
19. a allkirjastasid hageja ja kostja esindajad garantiikirja (tl 9), millega kostja kohustus maksma hagejale tekkinud arvetest nr 91 ja nr 86 tekkinud võlgnevuse katteks 129 145,90 krooni hiljemalt 16.01.
20. a, arvetest nr 97 ja 107 tekkinud võlgnevuse katteks 327 084,20 krooni hiljemalt 23.01.
21. a ja arvest nr 106 tekkinud võlgnevuse katteks 390 249,60 krooni hiljemalt 05.02.
22. a; • 05.02.
23. a allkirjastasid hageja ja kostja esindajad kokkuleppe (tl 10), millega muudeti 11.01.
24. a sõlmitud kokkulepet ja vähendati kostja võla summat 43 152,60 krooni võrra ning kehtestati võla lõpliku tasumise tähtajaks 12.02.
25. a.
26. Hageja nõuab kostjalt 11.01.
27. a allkirjastatud garantiikirjast tulenevate kohustuste rikkumisega tekitatud kahju, s.o Credit Expert OÜ käsunduslepingu järgse tasu, hüvitamist.
28. Pooled ei vormistanud kostjale veoteenuse osutamise aluseks olevat lepingut kirjaliku dokumendina. Siiski leiab kohus, et veoteenuse osutamine toimus poolte vahel sõlmitud lepingu alusel. Kohtule ei ole teada veoteenuse täpne iseloom. Seetõttu ei ole selge, kas poolte vahel oli veoleping, ekspedeerimisleping või olid lepingulised kohustused kombineeritud. Hageja ei tugine oma nõudes enam nimetatud lepingust tuleneva maksekohustuse rikkumisele. Seetõttu ei ole poolte õiguste ja kohustuste täpne väljaselgitamine käesoleva vaidluse lahendamiseks vajalik.
29. Hagi rahuldamiseks peaks hageja tõendama, et kostja on rikkunud 11.01.
30. a garantiikirjast tulenevat kohustust ja põhjustanud sellega hagejale kahju. Selleks, et hinnata poolte õigusi ja kohustusi garantiikirja alusel, tuleb esmalt selgitada mis liiki kokkuleppega on tegemist. Hageja arvates on garantiikirjal kompromisslepingu tunnused. Kostja on seisukohal, et garantiikirja allkirjastamisega on kostjale antud deklaratiivne võlatunnistus. 6.

§ 578

lg 1 järgi on kompromissileping leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Sama paragrahvi teisest lõikest kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad 3 lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused Kohtu arvates ei saa garantiikirja tekstist järeldada, et pooled oleksid muutnud nõude kostja vastu vaieldamatuks. Garantiikirjast nähtub, et kostja kohustus veel enne arvete tasumist kontrollima saatelehtede vastavust tegelikult toimunud vedudele. Kohtu seisukohta kinnitab ka see, et garantiikirjast tulenevate kohustuste täitmise perioodil esitas kostja hageja nõudele vastuväiteid. Vastuväidete tõttu vähendas hageja oma nõuet. Seega ei olnud garantiikirjast nähtuv hageja nõue poolte endi arvates vaieldamatu. Ka tuginesid pooled nõude suuruse määramisel veoteenuse osutamise tegelikele asjaoludele. Mistõttu ei saa kohus pidada pooli garantiikirjaga oma varasematest nõuetest loobunuteks. 7. Riigikohtu Tsiviilkolleegium on 24.04.2006. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-21-06 selgitanud: …/

§ 30ei reguleeri kõiki võimalikke võla tunnistamise vorme.

Võimalik on ka nn deklaratiivne võlatunnistus, mille eesmärgiks ei ole luua uut kohustust, vaid üksnes olemasoleva kohustuse kinnitamine ja seeläbi võlgniku loobumine võimalikest vastuväidetest võlale, millega samuti lihtsustatakse võla sissenõudmist. Sellise võlatunnistuse tähendus määratakse võlatunnistuse sisu ja ulatusega. Üldjuhul on deklaratiivse võlatunnistuse põhiliseks tagajärjeks tõendamiskoormise muutmine, s.t võlgnik peab tõendama, et tunnustatud võlga ei ole või see on lõppenud./… Kohus nõustub kostjaga selles, et 11.01.

1. a garantiikirjas on kostja üksnes kinnitanud olemasolevat kohustust, kuid ei ole loonud iseseisvat uut kohustust. Seetõttu on 11.01.
2. a garantiikirjal deklaratiivse võlatunnistuse tunnused.
3. Kohtu arvates on 05.02.
4. a sõlmitud poolte kokkuleppel kompromisslepingu tunnused. Kokkuleppega on hageja vähendanud nõuet kostja vastu 43 152,60 krooni võrra ja kostja on tunnistanud põhinõuet summas 491 564,40 krooni. Ühtlasi on pooled kokku leppinud tunnustatud nõude ositi täitmise tähtajad. Kohtu hinnangul on pooled sellega muutnud vaieldava kohustuse vaieldamatuks. Kompromisslepingu sõlmimisega on pooled

§ 578

lg 2 kohaselt loobunud oma varasematest nõuetest ja omandanud uued nõuded vastavalt kompromisslepingule. Kohus on seisukohal, et nõuetest loobumisega on pooled loobunud ka kõrvalnõuetest, s.h ka kahju hüvitamise nõuetest. Siiski ei ole pooled loobunud kõigist varasematest nõuetest, sest kompromissleping puudutab üksnes kompromisslepingu sõlmimise ajaks veel tasumata võla osa. Enne kompromisslepingu sõlmimist täidetud võlakohustustest tekkinud õigustest pooled loobunud ei ole.

1. 11.01.
2. a garantiikirjaga on pooled määranud kohustuse ositi täitmise tähtajad. Pooltel ei ole vaidlust selles, et kostja täitis oma kohustuse garantiikirjas näidatud tähtpäevadeks ainult osaliselt. Kostja leiab, et sellele vaatamata ei ole ta oma kohustusi rikkunud, kuna osaline täitmine oli tingitud arvete kontrollimisel ilmnenud arvete ebatäpsustest. Kohus kostja seisukohaga ei nõustu. Kohtu hinnangul tuleb garantiikirjast tulenevat kostja kohustust tasuda arved pärast saatelehtede vastavuse kontrollimist tegelikult toimunud vedudele mõista selliselt, et maksepäevaks pidi kostja välja selgitama, millises osas ta nõudele vastu vaidleb ning seda ka hagejale tõendama. Selles osas, mida kostja ei vaidlustanud tulnuks kohustus täita garantiikirjas näidatud ajaks. Kostja ei ole kohutule esitanud tõendeid, mis kinnitaksid mis ajal, millises ulatuses ja millistele tõenditele tuginedes kostja hageja nõudele vastu vaidles. Vastavalt

§-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kostja rikkus kostjale veoteenuse eest maksmise kohustust osaliselt, garantiikirja kohaselt 16.01.

1. a ja 23.01.
2. a tasumisele kuulunud maksete osas.
3. Hageja väitel seisneb talle tekitatud kahju selles, et hageja on kohustatud maksma Credit Expert OÜ-le tasu viimasega kostjalt võla sissenõudmiseks 08.01.
4. a sõlmitud käsunduslepingu lisa alusel. Kostja leiab, et kuna hageja ei ole esitanud tõendeid Credit Expert OÜ-le tasu maksmise kohta, siis ei ole hageja kahju tekkimist tõendanud. Lisaks on kostja arvates hageja ja Credit Expert OÜ vahel sõlmitud käsundusleping fiktiivne. Kohus 4 kostjaga ei nõustu. Pooltel ei ole vaidlust selles, et Credit Expert OÜ on koostanud nii 11.01.
5. a allkirjastatud garantiikirja, kui ka 05.02.
6. a poolte vahel sõlmitud kokkuleppe. Samuti on pooled pidanud läbirääkimisi Credit Expert OÜ kontoris viimase esindajate juuresolekul. Eeltoodu kinnitab, et Credit Expert OÜ on tegutsenud käsunduslepinguga täitmiseks, mistõttu puudub alus pidada fiktiivseks hageja ja Credit Expert OÜ vahel sõlmitud käsunduslepingut.

§-st 128 tuleneb, et hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kohus järeldab sellest, et kahju tuvastamiseks piisab asjaolust, et hagejal on tekkinud kohustus tasu maksmiseks. Käsunduslepingu nr 025 KL lisakokkuleppest nr 1/2 (tl 11) nähtub, et hagejal on kohustus maksta tasu 8% nõude summast. Sellega on kahju tekkimine hagejale tõendatud sõltumata sellest kas hageja on Credit Expert OÜ-le tasu maksmise kohustuse täitnud või mitte. 11.

§ 127

lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kohus leiab, et kostja võlasuhtest tuleneva kohustuse rikkumise ja kostjale tekkinud kahju vahel puudub põhjuslik seos. Hageja on hagi alusena nimetanud garantiikirjast tulenevate kostja kohustuste rikkumist. Hageja sõlmis käsunduslepingu nr 025 KL lisakokkuleppe nr 1/2 Credit Expert OÜ-ga 08.01.

1. a. Hageja on kinnitanud, et käsunduslepingu järgi pidi ta tasu maksma tasutud võlasummalt (tl 5). Garantiikirja allkirjastasid hageja ja kostja esindaja 11.01.
2. a. Kohus hinnangul tuleneb eelnevast, et juhul kui kostja ei oleks võlasuhtest tulenevat kohustust rikkunud, oleks hagejal siiski tekkinud kohustus Credit Expert OÜ-le tasu maksta. Kohtu seisukohta kinnitab asjaolu, et hageja on kahju hulka arvestanud tasu ka kostja poolt tähtaegselt tehtud maksetelt. Kuna hageja kohustus Credit Expert OÜ-le tasu maksta ei sõltunud sellest, kas kostja täitis garantiikirjas väljendatud kohustused tähtaegselt, siis ei saa kostja rikkumist pidada hagejale tekkinud kahju põhjuseks.
3. Eeltoodu alusel leiab kohus, et OÜ Harrier hagi OÜ Hant vastu tuleb jätta täielikult rahuldamata.
4. TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb menetluskulud hageja kanda jätta. Kohtunik 5