) § 4 lg 2 järgi esitatakse pankrotiavaldus kohtule võlgniku üldise kohtualluvuse järgi.
lg 1 kohaselt peab võlausaldaja pankrotiavalduses põhistama võlgniku maksejõuetuse, samuti tõendama nõude olemasolu.
lg 2 p 1 sätestab, et kohus jätab pankrotimenetluse algatamata, kui võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust.
MS) sätestatut, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti. Pankrotimenetluse algatamine, pankroti väljakuulutamine ja muud pankrotimenetlusega seotud asjad lahendatakse hagita menetluses, kui seadusest ei tulene, et need lahendatakse hagimenetluses. TsMS § 477 lg 1 sätestab, et kohus vaatab hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 75 lg 1 järgi kohus kontrollib pärast avalduse saamist, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati. TsMS § 79 lg 1 järgi võib hagi füüsilise isiku vastu esitada tema elukoha järgi. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 14 lg 1 kohaselt on isiku elukoht koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. TsÜS § 14 lg 3 järgi loetakse elukoht muutunuks, kui isik asub mujale elama viisil, millest võib järeldada isiku tahet oma elukohta muuta.
lg 4 sätestab, et kui kohus ei algata võlausaldaja pankrotiavalduse alusel pankrotimenetlust, kannab avalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud pankrotiavalduse esitaja. 11.03.2009 esitas GOÜ Harju Maakohtule avalduse Y P J J ’i pankroti väljakuulutamiseks. Avalduses on võlgniku elukohaks märgitud XXX. Harju Maakohtu 23.03.2009 määrusega on kohus pankrotiavalduse menetlusse võtnud. Eelistungid on toimunud 12.05.2009 ja 26.05.
§-ist 4 lg 2 ja TsMS §-ist 72 tulenevalt ei kuulu Y P J J ’i vastu esitatud pankrotiavaldus Harju Maakohtus menetlemisele. Arvestades ülaltoodud asjaolusid jätab kohus
MS § 79 lg 1 ja TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel Y P J J ’i vastu esitatud pankrotiavalduse läbi vaatamata. Kohus leiab, et ta ei ole pädev lahendama seda asja kuna selle asja lahendamine allub välisriigi kohtule. Võlausaldaja kinnitab, et on Tartu Maakohtus vaielnud AS O saneerimiskavale vastu, 08.05.2009 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-09-484 saneerimiskava kinnitamise kohta ei ole jõustunud, seega põhivõlgniku AS O poolt ei ole võlausaldaja nõuet täidetud. Kohus peab vajalikuks juhtida avaldaja tähelepanu sellele, et tulenevalt
lg 2 p 1, vaidlused, kas võlausaldaja nõue on ümber kujundatud ja rahuldatud põhivõlgniku poolt ning kas nõue käenduslepingu alusel on sissenõutav, ületavad pankrotmenetluse piire, mis eeldavad kohtu hinnangut laenu- ja käenduslepingute saneerimiskavaga seotusele, võlgniku vastuväidetele ja muudele asjas tähtsust omavatele tõenditele. Seega ei saaks võlausaldaja nõuet lugeda selgeks ja seda tuleks tõendada hagimenetluses. Avalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud jäävad
lg 4 alusel GOÜ kanda.
lg 4 kohaselt tagastatakse kohtu deposiiti tasutud rahast pärast pankrotimenetluse lõpetamist järelejäänud raha makse teinud isikule. Kohus on kohustanud 23.03.2009 võlausaldajat tasuma kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks 25 000 krooni. 30.03.2009 on võlausaldaja tasunud kohtu deposiiti kohtu määratud rahasumma. Seoses pankrotimenetluse algatamata jätmisega tuleb ülalnimetatud summa võlausaldajale GOÜ kohtu deposiidist tagastada. Hannes Olev kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.