lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (
Edasikaebamise kord AS Krediidikassa võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Martti Kask võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (
HAGEJA NÕUE AS Krediidikassa ja Martti Kask sõlmisid 11.03.2008 laenulepingu, mille alusel andis hageja kostjale laenu 25 000 krooni. Laenulepingu järgi kohustus kostja võetud laenu koos intresside ja lepingu sõlmimise tasuga 300 krooni tagastama lepingus toodud tingimustel. Kostja ei täitnud kohustust tasuda laenusumma maksegraafikus kindlaksmääratud kuupäevadel. Hageja saatis kostjale võlateatise, millele kostja reageerinud ei ole. Hageja ütles vastavalt laenulepingu p-le 4.1.2 laenulepingu üles ja saatis kostjale sellekohase teatise. Hagiavalduse esitamise seisuga võlgneb kostja AS-le Krediidikassa võlana 24 677,83 krooni, leppetrahvi 7500 krooni, intressi 3250,77 krooni ja viivise 280 krooni. Hageja arvestab viiviseid alates kostjale laenulepingu ülesütlemise teates antud võlgnevuse tasumise kuupäevast kuni hagiavalduse esitamiseni. Intressimääraks laenulepingu p 1.3.1 kohaselt on 4,5% kuus tagasimaksmata laenu summalt. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 32 177,83 krooni, intressid 3250,77 krooni, viivised 280 krooni ning kohtukulud, sealhulgas riigilõiv 2000 krooni ja hageja esindajale makstud tasu õigusabi eest 7500 krooni. Hageja on hagi alusena viidanud VÕS §-dele 76 lg 1; 82; 100; 101 lg 1 p 1 ja 6; 396 lg 1. 03.02.2009 esitas hageja esindaja Julianus Inkasso OÜ kohtule taotluse, milles on nõus asja kirjaliku menetlemisega ning soovib tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist kui kostja hagiavaldusele määratud ajaks ei vasta. 02.04.2009 esitas hageja kohtule hagiavalduse täpsustuse, mille kohaselt on vastavalt laenulepingu punktis 1.8.1 ette nähtud viivis tarbijalaenule sätestatud maksimaalmääras, s.o 0,03% päevas. Vastavalt laenulepingus kokkulepitud viivisemäärale on viivisearvestus järgmine: laenu- ja alusetult saadud summa × viivitatud päevade arv × 0,03% päevas. Viivis 0,03% päevas tasumata jäägilt 24 677,83 krooni, tasumise tähtajaga 16.05.2008, viivitatud päevade arvuga 179 on 1325,15 krooni. Vastu tulles võlgnikule vähendas hageja viivist 280 kroonini. Hagiavalduse punktis 2.3 on ekslikult viidatud, et laenulepingus kokku lepitud intressi määraks on 4,5%, õigeks tuleb lugeda 4,0%. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. KOHTU PÕHJENDUSED JA MENETLUSKULUDE JAOTUS Kohtunik kohustas kostjat 18.11.2008 hagi menetlusse võtmise määruses ja kirjaliku vastuse nõudes vastama hagile 20 päeva jooksul pärast teate kättesaamist (tl 18). Kohus hoiatas, et kui kostja kohtule tähtaegselt kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud kostjale isiklikult 03.12.2008 (tl 19). Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg-st 3 tulenevalt võib kohus teha tagaseljaotsuse
lg-s 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata.
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma ka teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses kostjalt välja mõistmist. Kohus peab vajalikuks ja põhjendatud esindaja kuluks 1500 krooni.
lõike 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. Kohus, rahuldades hagi osaliselt, kuid suuremas kui pooles ulatuses (79% algsest nõudest), jätab hageja menetluskulud 79% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 21% ulatuses hageja 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.