← Eesti

2-09-460/3

2-09-460 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Katrin Saar Määruse tegemise aeg ja koht 28. mai 2009. a., Tallinn Tsiviilasja number 2-09-460 Tsiviilasi I Savald

) § 509 lg 1 kohaselt algatab kohus isiku surnuks tunnistamise menetluse üksnes avalduse alusel. Avalduse võib esitada isik või asutus, kellel on isiku surnuks tunnistamiseks õiguslik huvi.

§ 509

lg 1 p 2 kohaselt on õiguslik huvi eelkõige teadmata kadunud isiku ülenejal või alanejal sugulasel. I Son A S’i tütar, seega on I Sselleks isikuks, kellel on A S’i surnuks tunnistamiseks õiguslik huvi. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 19 lg 1 kohaselt võib kohus teadmata kadunud isiku surnuks tunnistada, kui viie aasta jooksul ei ole andmeid, et ta on elus. TsÜS § 20 lg 1 sätestab, et surnuks tunnistatud isiku surmaajaks loetakse tema eeldatav surmaaeg.

§ 510

lg 1 järgi avaldab kohus peale isiku surnuks tunnistamise avalduse menetlusse võtmist väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles kutsub teadmata kadunud isikut kohtu määratud tähtaja jooksul üles esitama kohtule andmed oma elusoleku kohta. 28.01.2009 avaldas kohus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles kutsus üles A S’i esitama kohtule andmed oma elusoleku kohta, samuti kõiki isikuid, kellel on andmeid A S’i kohta, teatama sellest kohtule kuue nädala jooksul arvates teate ilmumisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. A S’i kohta andmeid kohtule ei esitatud.

§ 510

lg 4 teises lauses sätestatakse, et eelmenetluses võib kohus koguda teadmata kadunud isiku kohta andmeid ka omal algatusel. Maksu- ja Tolliameti andmetest nähtuvalt A S’il töökohad puuduvad, rahvastikuregistris andmed elukoha kohta puuduvad.

§ 510

lg 4 kohaselt teatab kohus siseministrile isiku surnuks tunnistamise menetluse algatamisest siseministrilt seisukoha saamiseks. Siseministeeriumi 12.02.2009 kohtule saabunud kirjas nr 2-3/871 andis siseminister oma seisukoha, millest nähtub, et kohus võib A S’i teadaolevate andmete alusel surnuks tunnistada. Kohus leiab, et tuvastatud asjaolud annavad alust eeldada, et A S ei ole elus. Tema elusoleku kohta alates novembrist 1994, s. o. viieteistkümne aasta jooksul andmed puuduvad. TsÜS § 20 lg 2 sätestab, kui isiku eeldatavat surmaaega ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse surmaajaks esimese aasta lõpp pärast aastat, mil tema elusoleku kohta saadi viimased andmed. A S’i surmaajaks tuleb lugeda TsÜS § 20 lg 2 alusel 31.12.1995.

§ 172

lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. 2 2-09-460 Katrin Saar Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.