← Eesti

2-06-38625/58

2-06-38625 K O H T U O T S US Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-06-38625 Otsuse tegemise aeg ja koht 11. juuni 2009, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi Y. K. hagi AS-i NjaV

§ 1043

, teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kohus leiab, et kostja I ei vastuta Sillamäe linna teede ja tänavate korrashoiu eest kolmandate isikute ees, kostja I vastutus ei tulene seadusest ega ka lepingust, ning seetõttu puudub kostjal I süü kahju tekitamises hagejale ja kostja I ei vastuta hagejale Sillamäe linna tänaval kukkumisega tekitatud mittevaralise kahju eest. Hageja nõue kostja I vastu tuleb jätta rahuldamata. Nõue kostja II vastu 6

(10)2-06-38625 Hageja on esitanud kahju hüvitamise nõude Sillamäe linna vastu, s.o avaliku võimu kandja vastu. Kahju hüvitamise nõue tuleneb mittevaralise kahju tekitamisest hagejale avaliku võimu kandja poolt tänava hooldamise kohustuste täitmata jätmisest. Riigivastutuse seaduse (RvastS) § 1 lg 3 p 2 kohaselt, kahju tekitamisena eraõiguslikus suhtes käsitatakse kahju tekitamist avaliku võimu kandja poolt kinnisasja, tee, veekogu või muu asja omanikuna oma kohustusi, välja arvatud liiklusseaduse (RT I 2001, 3, 6) §-s 45 sätestatud kohustusi, rikkudes. Lähtuvalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 1, tsiviilkohtumenetluses vaadatakse läbi tsiviilasi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. Kohus leiab, et hageja nõue avaliku võimu kandja vastu tuleneb eraõiguslikust suhtest ning seega kuulub lahendamisele tsiviilkohtumenetluse korras. Hageja nõudeks on välja mõista kostjalt II mittevaralise kahju hüvitis summas 25 000 krooni kehavigastusega tekitamisega seotud kahju eest. Kostja II hagi ei tunnista. Hageja väitel kukkus ta 25.veebruaril 2006 kella 15.00-16.00 vahel Sillamäe linnas Viru pst 2a Sillamäe Konsumi kaupluse ees oleval kõnniteel. Kukkumise põhjustas kõnnitee libedus kõnniteel oli kiilasjää ning peale oli sadanud lund, mis oli jalakäijate poolt juba tallatud. Kõnnitee ei olnud liivatatud ega mingit muud puistematerjali ei olnud sinna pandud. Kukkumise tagajärjel sai hageja kehavigastused - hagejal oli roiete hulgimurd, murdunud oli kokku seitse roiet, s.o. 4.–
  1. roie. Selle tagajärjel oli tekkinud veriõhkrind, s.t roietemurru tagajärjel oli vigastatud vasakpoolne kops. Kostja II esitas vastuväite, et kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et hageja kukkus kõnniteel aadressil Viru pst
  2. Kõnnitee aadressil Viru pst 2 oli lumest ja jääst
  3. veebruaril 2006 puhastatud. Kostja II leiab, et hagi on põhjendamatu ja tõendamata. Kohus ei nõustu kostja II vastuväidetega. Tunnistaja V. Š. ütlustest selgub, et hageja kukkus kaupluse juures trepist alla tulles. Tunnistaja selgitas, et oli talv ja oli libe, lumi oli maas ja tänav ei olnud liivatatud. Trepist alla tulles hageja libises ja kukkus. Kohus loeb tõendatuks, et hageja kukkus Viru pst 2 (kaupluse Konsum) juures kõnniteel trepist laskudes. Kõnnitee oli liivatamata ja seetõttu libe. Tunnistaja A. K. ütlused ei ole hageja kukkumise ja kukkumiskohas tänava seisukorra osas usaldusväärsed, kuna tunnistaja ütluste kohaselt võttis ta hageja taksosse kukkumiskohast eemal ning tunnistaja ise ei viibinud hageja kukkumise juures. Samuti ei ole usaldusväärsed tunnistaja J. P. ütlused, kuna tunnistaja ei näinud, kus hageja kukkus ning tunnistaja ei mäleta, kas hageja kukkumise päeval olid teed liivatatud või mitte. Tunnistaja I. K. ei tea, mis asjaoludel või kus hageja kukkus. Samuti ei tea ta, milline oli hageja kukkumiskohal tänava seisukord. Kiirabikaardist (tl 13, 163) ja kiirabikaartide 96/0/901 ja 96/6/815 koopiatest (tl 156, 157) selgub, et
  4. veebruaril 2006 kell 22.57 on hagejale saabunud kiirabibrigaad hageja kodusel aadressil. Kaebuseks on trauma
  5. veebruaril 2006 ja diagnoosiks roidemurd. Samuti on hagejale saabunud 7
(10)2-06-38625 kiirabibrigaad
  1. märtsil 2006 kell 12.47, hageja kaebuseks on, et ta kukkus maha 5 päeva tagasi ning väljakutse päeval oli tal pearinglus, valu rinnus ja hingeldus, diagnoosiks on õhkrind ja rinnakumurd. Haigusloo väljavõttest (tl 14, 164) selgub, et hageja on
  2. märtsil 2006 toimetatud SA Ida-Viru Keskhaiglasse diagnoosiga roiete hulgimurd, traumaatiline veriõhkrind ja täpsustamata kopsupõletik. Hageja on haiglast välja kirjutatud
  3. märtsil
  4. Kohus loeb tõendatuks, et hageja kukkus
  5. veebruaril 2006 Sillamäe linnas Viru pst 2a Sillamäe Konsumi kaupluse ees oleval kõnniteel. Kukkumise põhjustas kõnnitee libedus. Kõnnitee ei olnud liivatatud. Kukkumise tagajärjel sai hageja kehavigastused - hagejal oli roiete hulgimurd, murdunud oli kokku seitse roiet, s.o. 4.–
  6. roie. Selle tagajärjel oli tekkinud veriõhkrind, s.t roietemurru tagajärjel oli vigastatud vasakpoolne kops. VÕS § 128 lg 5 kohaselt, mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi.

§ 130

lg 2, isikule kehavigastuse tekitamise või tema tervise kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse olemasolul tuleb kahjustatud isikule maksta talle seeläbi tekitatud mittevaralise kahju hüvitisena mõistlik rahasumma. Kuna on tõendatud, et hageja sai kukkumise tagajärjel kehavigastusi, tuleb eeldada, et hagejale on tekitatud mittevaralist kahju. VÕS § 1043 kohaselt, teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Lähtuvalt VÕS § 1045 lg 1 p 2 ja p 7, kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega või seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Lähtuvalt TeeS § 10 lg 4, avalikult kasutatava tee omanik või teehoiu korraldamise eest vastutavaks määratud isik on kohustatud hoidma tee käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud nõuetele vastavas seisundis. Sillamäe linna heakorraeeskirja (tl 32) p 2.2.3 kohaselt tuleb puhastatavat ala hoida korras kogu päeva kestel. Punktides 2.2.2.1 ja p 2.2.2.7 toodud kohustused tuleb täita hommikul kella 7.00. Vajadusel peab puhastama ka päeva jooksul, et puhastusala oleks korras. Kohus loeb tõendatuks, et kostja II rikkus seadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktist tulenevat kohustust hoida kõnnitee lumest ja jääst puhastatuna, mille tagajärjel tekkis kõnniteel libedus ning mis omakorda tõi kaasa hageja kukkumise ja mittevaralise kahju hagejale.

§ 1050

lg 1, kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kostja II ei ole tõendanud, et tal puudub süü hagejale mittevaralise kahju tekitamises. Kohus jõuab järeldusele, et kostja II on tekitanud hagejale õigusvastaselt mittevaralist kahju ning kostja II on kahju tekitamises süüdi ja seega peab kostja II hüvitama hagejale tekitatud mittevaralise kahju. 8

(10)2-06-38625 Hüvitise suurus Hageja nimetab mittevaralise kahju hüvitise suuruseks 25 000 krooni. Hageja põhjendusi, millest lähtuvalt ta sellise summani jõudis, kohtule esitanud ei ole. Hageja märgib vaid, et mittevaraline kahju seisneb selles, et tekitatud kehavigastuse tõttu on hagejal püsiv tervisekahjustus ja heaolu langus. Hageja on kaotanud heaolu loomise võimaluse, kuna püsiva tervisekahjustuse tõttu ei saa ta töötada omandatud erialal. Juhtunud õnnetusega on kaasnenud ka psüühilised üleelamised - hageja peab oma tervise kontrollimiseks pidevalt arstil käima ning oma tervise jaoks pidevalt ostma ravimeid, mis on kallid ning rahapuudus on tekitanud tervise tagamiseks lisaprobleeme. Toimunud õnnetusega kaasnesid paratamatult kannatused ja ebamugavused. Õnnetusejärgselt on hagejale määratud töövõimetuspension 50%. VÕS § 127 lg 6 kohaselt, kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus. Kui kahju hüvitamist nõutakse autoriõiguse, autoriõigusega kaasneva õiguse või tööstusomandiõiguse rikkumise tõttu, võib kohus, kui see on mõistlik, määrata kahjuhüvitise kindla summana, lähtudes muu hulgas tasu suurusest, mida rikkuja pidanuks maksma, kui ta oleks hankinud loa vastava õiguse kasutamiseks.

§ 130

lg 2, isikule kehavigastuse tekitamise või tema tervise kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse olemasolul tuleb kahjustatud isikule maksta talle seeläbi tekitatud mittevaralise kahju hüvitisena mõistlik rahasumma. Lähtuvalt TsMS § 233 lg 1, kui menetluses on tuvastatud kahju tekitamine, kuid kahju täpset suurust ei õnnestu kindlaks teha või selle kindlakstegemine oleks seotud eriliste raskustega või ebamõistlikult suurte kuludega, muu hulgas kui tegemist on mittevaralise kahjuga, otsustab kohus kahju suuruse oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades. Kuna hagejale tekitatud mittevaralise kahju täpset suurust ei ole võimalik kindlaks teha, otsustab kohus kahju suuruse ja õiglase hüvitise määramise üle oma siseveendumuse kohaselt, arvestades sealjuures kahju tekkimise asjaolusid, kahjuliku tagajärje raskust, rikkuja süü astet, kannatanu enda osa kahju tekkimises ja poolte varanduslikku seisundit. Õiglane hüvitis peab vastama õiguse üldpõhimõtetele, senisele kohtupraktikale ja ühiskonna üldise heaolu tasemele. Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et hageja põhjendused tal mittevaralise kahju olemasolu kohta on osaliselt veenvad. Kohus loeb hageja mittevaraliseks kahjuks hageja füüsilisi ja hingelisi kannatusi, mis olid tingitud kukkumise tagajärjel saadud kehavigastustest. Hageja tõenditega - kiirabikaart (tl 13, 163), väljavõte haigusloost (tl 14, 164), suunamiskiri (tl 15), koopia tervisekaardist (tl 16-18, 159-162), kirurgi diagnoos (tl 19), terviseseisundi kirjelduse vorm (tl 21,165), pensionitunnistuse ärakiri (tl 22-23), Virumaa pensioniameti otsus nr 26149 (tl 38) ja kiirabikaartide 96/0/901 ja 96/6/815 koopiad (tl 156, 157) – on tõendatud, et kukkumise tagajärjel pidi hageja taluma füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Hageja oli sunnitud kodus taluma füüsilist valu alates kukkumisest 25. veebruaril 2006 kuni haiglasse paigutamiseni 03. märtsil 2006. Kodus kutsus hageja 25. veebruaril 2006 kiirabi, kuid kiirabitöötajad teda ei hospitaliseerinud. Hageja lamas 5 päeva kodus, kutsus siis uuesti kiirabi ning teda viidi Kohtla-Järve haiglasse, kus tehti kindlaks, et hagejal oli murtud 7 ribi ja üks ribi oli sattunud kopsu. Haiglas tehti hagejale drenaaž vedeliku väljaviimiseks. Peale haiglast väljakirjutamist määrati talle töövõimekaotus 50% alates 20. märtsist 2006 kuni 30. aprillini 2007. 9

(10)2-06-38625 Hageja kohtule kirjalikke tõendeid, et saadud trauma tagajärjel ei saanud ta jätkata töötamist endisel töökohal, esitanud ei ole. Kohtule esitatud tööraamatu ärakirja (tl 37) kohaselt oli tööleping hagejaga lõpetatud
  1. märtsil
  2. Seega pole hageja tõendanud, et ta on kukkumise tagajärjel kaotanud heaolu loomise võimaluse, kuna ei saanud püsiva tervisekahjustuse tõttu töötada omandatud erialal. Lähtuvalt eeltoodud asjaoludest jõuab kohus järeldusele, et kostja II peab maksma hagejale mittevaralise kahju hüvitamiseks 6000 krooni. Kohus leiab, et nimetatud summa on mõistlik ja õiglane. Lisaks märgib kohus, et hageja töövõimetuse tähtaega, s.o üks aasta, arvestades kujuneb igakuiseks hüvitise summaks 6000 / 12 = 500 krooni. Arvestades, et hageja töövõime kaotus tekkis osaliselt kummise tagajärjel saadud traumast ja üldist ühiskonna elatustaset, tuleb 500 krooni kuus lugeda mõistlikuks hüvitiseks hageja füüsilise ja hingelise valu ning kannatuste hüvitamiseks aasta jooksul. Kohus on seisukohal, et hüvitise maksmine hagejale summas 6000 krooni ei põhjusta kostjale II kui kohalikule omavalitsusüksusele majanduslikke raskusi tema edasises tegevuses. Lähtuvalt VÕS § 136 lg 2, surma põhjustamise, kehavigastuse tekitamise või tervise kahjustamise korral tuleb kahju hüvitada perioodiliste rahaliste maksetena, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine ühekordselt makstava rahasummana. Hageja tõendid - avaldused Sillamäe Linnavalitsusele (tl 24,26,27) ja Sillamäe Linnavalitsuse vastused (tl 25,28) – ei pea kohus vajalikuks analüüsida, kuna selles osas vaidlus puudub. Hagi hind Hageja nõudeks on välja mõista kostjatelt hüvitis mittevaralise kahju tekitamise eest summas 25 000 krooni. TsMS § 124 lg 1 kohaselt, raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. /---/. Hagihind on seega määratud hageja nõude suurusega, s.o 25 000 krooni. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, arvestades hagi aluseks olevaid asjaolusid, leiab põhjendatud olevat jätta menetluskulud poolte endi kanda. Helgi Vinni Kohtunik 10
(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.