Obsah (17)

§ 177§ 174§ 1741§ 415§ 317§ 142§ 420§ 442§ 187§ 407§ 444§ 367§ 468§ 173§ 162§ 165§ 178

Tsiviilasi nr 2-08-83527 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Andrus Miilaste Otsuse tegemise aeg ja koht 6. mai 2009. a Tartu Tsi

§ 177lõige 2).

Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist

§ 174

lõigetes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (

§ 1741lõige 4).

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul (

§ 415, § 416 lg 1, § 420 lg 1).

Avalikult kättetoimetatuks loetakse tagaseljaotsus 30 päeva möödumisel teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast (

§ 317lg 5).

Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (

§ 142lg 1, 2).

Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (

§ 420lg 1, § 630 lg 3, § 632 lg 1, § 633 lg 1).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 442lg 6, § 633 lg 7).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT AS Olerex esitas Tartu Maakohtusse hagi OÜ Nobelix ja Kalmer Kõiv vastu põhivõlgnevuse summas 76 746,84 krooni, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevuse summas 7 134,06 krooni ja tulevikus lisanduva viivise, mis ei ole hagi esitamise ajal veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmiseks. Kohus tegi kostjatele ülesandeks hiljemalt 20 päeva jooksul hagi kättetoimetamisest arvates kohtule kirjalikult teatada, kas nad tunnistavad hagi, millised on vastuväited hagile ja neid vastuväiteid kinnitavad tõendid. Kostjaid hoiatati, et kohtule tähtaegselt vastamata jätmise korral on kohtul õigus teha hageja kasuks tagaseljaotsus. Asja materjalidest nähtub, et menetlusdokumendid on 18.03.

1. a isiklikult allkirja vastu üleandmisega kätte toimetatud Kalmer Kõiv’ule, kes on kostja 1 seaduslik esindaja ja antud kohtumenetluses ka OÜ Nobelix käendajana kostja
2. Kalmer Kõiv ei ole määratud tähtajaks kohtule kirjalikult vastanud. 14.04.
3. a esitas hageja kohtule taotluse asjas tagaseljaotsuse tegemiseks ja menetluskulude kindlaksmääramiseks koos kulude jaotusega. Taotluse kohaselt on kostja 2 tasunud hagejale
4. aastal võlgnevuse katteks kokku 13 000 krooni, mistõttu hageja vähendab hagiavalduses esitatud nõuet nimetatud summa võrra ja palub tagaseljaotsusega kostjatelt solidaarselt välja mõista hageja kasuks võlgnevuse summas 70 880,90 krooni ja viivise 0,3 % päevas põhinõude summalt 70 880,90 kroonilt alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lõike 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib teha kohtuistungit pidamata. Kohus on teinud kindlaks, et käesoleval juhul ei esine

§ 407lõikes 5 sätestatud piiranguid.

Vastavalt

§ 444lõikele 4 võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa.

Kohus on seisukohal, et hageja nõue on tõendatud hagiavalduses tooduga ja sellele lisatud 03.05.

1. a ostu-müügilepinguga nr 7790, 03.05.
2. a ostu-müügilepinguga nr 7790 lisaga nr 1, kliendi nr 7790 magnetkaardi lisadega 28.04.
3. a, 01.02.
4. a ja 05.02.
5. a, 2 käenduslepinguga 29.04.
6. a, arvetega nr 505-10098440, nr 505-10100156, nr 590-10005195, nr 590-10005528 ning nr 590-10005881 ja meeldetuletuskirjadega 10.09.
7. ning 13.11.
8. a. Eeltoodut arvestades ja juhindudes võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 142 lg 1, § 145 lg 1, § 208 lg 1 ja

§ 367

, rahuldab kohus tagaseljaotsusega AS Olerex hagi OÜ Nobelix ja Kalmer Kõiv vastu 70 880,90 krooni ja lisanduva viivise väljamõistmiseks. Vastavalt

§ 468

lõike 1 punktile 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele. MENETLUSKULUDE JAOTUS

§ 173

lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 173

lõige 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt

§ 162lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt (

§ 165

lõige 3).

§ 162

lõike 1 ja

§ 165

lõike 3 alusel jätab kohus menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.

§ 1741

lõike 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 4 250 krooni. Hageja tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest, mistõttu kohus, rahuldades hagi, mõistab

§ 1741

lõike 3 alusel hageja taotlusel kostjatelt solidaarselt välja menetluskuluna riigilõivu 4 250 krooni.

§ 178

lõikes 1 on sätestatud, et kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

§ 178

lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 3 000 krooni. Kohtunik 3