2-08-23697/10

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Merike Varusk Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

1. mail 2009 kell 16:00, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-23697 Tsiviilasi AY’i hagi SV’i vastu võlgnevuse nõudes Menetlusosalised ja nende Hageja A Y (elukoht: xxx); hageja lepinguline esindaja J Asari; kostja SV (elukoht: xxx). esindajad Kohtuistungi toimumise aeg
2. aprill 2009 Istungil osalenud isikud hageja A Y; hageja lepinguline esindaja J Asari; kostja SV. RESOLUTSIOON
3. Hagi rahuldada.
4. Mõista välja SV’ilt A Y’i kasuks põhivõlgnevus 211 000 (kakssada üksteist tuhat) krooni ja viivised summas 11 309.84 krooni (üksteist tuhat kolmsada üheks krooni ja 84 senti) ja viivis protsendina põhinõudelt (211 000 krooni) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja kanda. Edasikaebamise kord 2-08-23697 Harju Maakohtu otsuse peale on pooltel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. I Hageja nõue ja põhjendused Kostja kinnitas 27.12.2002 aastal kirjalikult, et on võlgu A ja V T 350 000 krooni. Kostja kohustus 17.01.2007 vormistatud nõusolekuga tasuma V T ’le igakuiselt 4 000 krooni. A ja V T loovutasid oma nõude 30.03.2008 ning märkisid, et kostjal on jaanuariks
5. a tasumata veel 235 000 krooni. Hageja teatas kostjale nõude loovutamisest 12.05.2008 vastavasisulise teatega ning kuna kohustuse täitmise aega ei olnud varasemates võlakirjades kindlaks määratud, nõudis võla tasumist hiljemalt 06.06.
6. Kostja nõudele ei reageerinud. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 235 000 krooni ja viivisintressi seadusjärgses ulatuses. II Kostja vastuväited Kostja on esitanud hagiavaldusele kirjalikud vastuväited, mille kohaselt tunnistab, et käesoleva ajani ei ole võlg kogu ulatuses tasutud. Kostja märgib, et alates 20.01.2003 kuni 23.01.2008 tasus kostja A ja V T kokku 139 000 krooni, s.h sularahas 36 000 krooni, mida kinnitatakse maksegraafikuga ja 103 000 krooni oli üle kantud panga kaudu, mida kinnitavad kontoväljavõtted 01.09.2004-30.01.2008 perioodi eest. Tagastamata jääk on seega 211 000 krooni, mitte aga 235 000 krooni. Ebaregulaarset tasumist seletab kostja rahaliste raskustega. III Hageja seisukohad kostja vastuväidete osas Hageja on nõustunud kostja pakutud põhivõla suurusega 211 000 krooni, kuid 13.02.2009 on hageja esitanud nõude suurendamise taotluse, mille kohaselt palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 211 000 krooni ja viivis 22 619.68 krooni, seega kokku 233 619.68 krooni ja alates lahendi tegemisest kuni nõude kohase täitmiseni seadusjärgne viivis. III Kohtuistung 21.04.2009 toimunud kohtuistungil vähendas hageja põhinõuet summani 211 000 krooni ja viiviseid 50 %, s.o kuni 11 309.84 kroonini. Hageja palus kostjalt välja mõista viivised otsuse tegemisest kuni kohustuse täitmiseni seadusjärgse viivise. Kostja oli hageja põhinõude ja viiviste nõuete suurusega nõus. IV Kohtu põhjendused
7. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: 2 2-08-23697 võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Tsiviilohtumenetluse seadustik (edaspidi TsMS) § 231 lg 2 sätestab, et poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. Abieluasjas ja põlvnemisasjas hindab kohus omaksvõttu koos muude tõenditega.
8. Kohus, hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
9. Hagiavalduse kohaselt on kostja 27.12.2002 kinnitanud kirjalikult, et on võlgu A ja V T 350 000 krooni. Kostja kohustus 17.01.2007 vormistatud nõusolekuga tasuma igakuiselt V T 4 000 krooni. A ja V T loovutasid oma nõude 30.03.2008 ning märkisid, et kostjal on jaanuariks
10. a tasumata veel 235 000 krooni. Hageja teatas kostjale nõude loovutamisest 12.05.2008 vastavasisulise teatega ning kuna kohustuse täitmise aega ei olnud varasemates võlakirjades kindlaks määratud, nõudis võla tasumist hiljemalt 06.06.
11. Kostja nõudele ei reageerinud. Hageja palus hagiavalduses kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 235 000 krooni ja viivisintressi seadusjärgses ulatuses. Kostja vaidles kohtule esitatud kirjalikus vastuses hageja nõude suurusele vastu. 21.04.2009 toimunud kohtuistungil jõudsid pooled kokkuleppele põhinõude ja viivise suuruses. Hageja vähendas põhinõuet summani 211 000 krooni ja viiviseid 50 %, s.o kuni 11 309.84 kroonini. Kostja võttis hageja põhinõude ja viiviste nõude suuruse õigeks.
12. Kohus leiab, et kuna kostja on võtnud hageja nõude 21.04.2009 toimunud istungil õigeks ja poolte vahel puudub vaidlus põhinõude ja viiviste suuruses osas, siis tuleb hagi rahuldada ja kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas 211 000 krooni ja viivised summas 11 309.84 krooni.
13. Hageja on palunud kostjalt välja mõista seadusjärgse viivise alates kohtuotsuse tegemisest kuni kohustuse täitmiseni. Kostja ei ole nimetatule vastu vaielnud. Kohus leiab, et kuna VÕS § 113 lg 1 tulenevalt on hagejal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja kostja ei ole nimetatule vastu vaielnud, siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, s.o alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni.
14. Menetluskulude jaotus Kuna kostja on hagi õigeks võtnud ja kohus on seetõttu hagi rahuldanud ja TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks on otsus tehtud, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
15. Muud poolte seisukohad ja esitatud tõendid ei ole asjakohased. Merike Varusk Kohtunik 3