Obsah (6)

§ 444§ 162§ 1741§ 122§ 175§ 468

Tsiviilasi nr 2-07-31684 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Hannes Olev Otsuse tegemise aeg ja koht 21. august 2008. a., Tallinn, Tartu mnt koh

) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu poolt määratud tähtajaks kostja vastanud ei ole, mistõttu kohus leiab, et hagi tuleb hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses tagaseljaotsusega rahuldada. Tulenevalt

§ 444lõikest 1 võib tagaseljaotsusest jätta välja kohtuotsuse kirjeldava osa.

Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 12 810 krooni vastavalt võlaõigusseaduse § 1056 lg 1, § 1043, § 1045 lg-d 5, 7, 8, § 128 lg 5 ja § 101 lg 1 p 3.

§ 162lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.

§ 1741

lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. Sama seaduse paragrahv 175 lg-te 1 ja 3 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses ning kooskõlas kehtestatud piirmääradega. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Käesolevas tsiviilasjas on hagihinnaks 12 810 krooni mitte 21 390 krooni, kuna määrates tsiviilasja hinda ei arvestata menetluskulusid vastavalt

§ 122lg-le 4.

Vabariigi Valitsuse

1. detsembri
2. a määrusega nr 306 kehtestatud lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärade järgi on kuni 15 000 kroonise tsiviilasja maksimaalselt sissenõutav kulu 5 000 krooni. Tuginedes

§ 162lg-le 1 leiab kohus, et menetluskulude kostja kanda jätmine on õigustatud.

Kuna hageja poolt tehtud ja kostjalt välja mõista palutavad juristi kulud on 7 080 krooni, siis vastavalt

§ 175

lg-tele 1 ja 3 ning nimetatud Vabariigi Valitsuse määrusele, loeb kohus hageja poolt sellises ulatuses kantud menetluskulud mittevajalikeks ja põhjendamatuteks ning esitatud summa ei ole proportsioonis võrreldes tsiviilasja hinnaga. Tsiviilasi nr 2-07-31684 Eeltoodust tulenevalt määrab kohus, et hageja poolt menetluskuluna kantud õigusabikuludena on õigustatud kostjalt välja mõista 5 000 krooni. Riigilõivuseaduse (RLS) § 15 lg 1 p 1 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Antud juhul on hageja hagilt tekitatud kahju hüvitamise nõudes summas 12 810 krooni, millelt RLS lisa 1 kohaselt tuleb tasuda riigilõivu 1 000 krooni, tasutud lõiv summas 1 500 krooni. Seega on riigilõivu tasutud enam ning hagejale tuleb tagastada enam tasutud riigilõiv summas 500 krooni. Riigilõivu tagastamine tuleb teha ülesandeks Kohtute Raamatupidamiskeskusele.

§ 468

lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Hannes Olev Kohtunik