Edasikaebamise kord Asjaolud ja esimese astme kohtu seisukoht Tartu Halduskohtusse saabus 17.04.2009.a Dmitri Krauze kaebus Narva Arestimaja peale mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. Kaebuse kohaselt tekitati D. Krauzele mittevaraline kahju perioodil 06.06.2005.a-28.07.2005.a sellega, et nimetatud ajaperioodil hoiti kaebajat Narva Arestimajas neljale inimesele mõeldud kambris nr 7, kus oli kaebajaga koos 6-8 inimest. Samuti polnud selles kambris tualetil mingit seina ees ning kaebajale ei antud võimalust käia värske õhu käes jalutamas. Kaebaja märgib, et eelnevaga alandati tema inimväärikust. Kaebaja palub tema kasuks Ida Politseiprefektuuri Narva Arestimajalt välja mõista õiglane rahaline kompensatsioon. Kaebaja märgib, et kaebuse tähtajast hilisem esitamine on tingitud sellest, et kuni käesoleva ajani kaebaja ei teadnud, et arestimaja tegevus tema suhtes oli õigusvastane ning samuti ei teadnud kaebaja kaebuse esitamise korda. Kaebuse kohaselt sai kaebaja tema õiguste rikkumisest teada alles 2009.a märtsi alguses, kui ta tutvus Euroopa Inimõiguste Kohtu otsusega Alver vs Eesti. Halduskohtumenetluse seadustiku (
) § 12 lg 3 kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud kohtusse tähtaegselt ja lahendab ennistamise taotlused. Kaebuse halduskohtule esitamise tähtajad on reguleeritud
§-s 9.
lg 4 kohaselt kaebuse avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamiseks võib esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kaebuse esitaja kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, kuid mitte hiljem kui kümne aasta jooksul kahju tekitanud avaliku võimu kandja tegevusest või tegevusetusest, sealhulgas haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest arvates. Vastavalt
lg-le 3 rahuldab halduskohus tähtaja ennistamise taotluse, kui ta loeb tähtaja möödalastuks mõjuval põhjusel. Kaebuse kohaselt on D. Krauzele Narva Arestimaja tegevusega perioodil 06.06.2005.a28.07.2005.a tekitatud mittevaraline kahju, millest kaebaja sai teada 2009.a märtsi alguses, kui ta tutvus Euroopa Inimõiguste Kohtu otsusega Alver vs Eesti. Kohus märgib, et vastustaja õigusvastasest tegevusest ja mittevaralisest kahjust ei ole võimalik teada saada mõne teise, kaebajat mittepuudutava kohtuotsuse kaudu. Kuna kaebusest nähtuvalt seisneb kaebaja mittevaraline kahju tema hingelistes kannatustes, siis tuleb kahju tuvastamise ajaks lugeda kahjust ja selle põhjustanud isikust teada saamise aeg. Seega on D. Krauze rikkunud
Kohus ei loe mõjuvateks D. Krauze poolt esitatud põhjendusi, et ta ei teadnud arestimaja tegevuse õigusvastasusest ega teadnud kaebuse esitamise korda. Kohtupraktika kohaselt on mõjuvaks põhjuseks kaebuse esitamise tähtaja ennistamisel peetud üksnes objektiivseid asjaolusid, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Riigikohus on asunud seisukohale, et haldusakti adressaadi subjektiivne arusaam haldusakti sisust ja suutmatus hinnata akti oma õigusi rikkuvaks ning välja selgitada selle vaidlustamise vajadus ei saa olla kaebuse esitamise tähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks (3-3-1-38-01). Samuti on Riigikohus märkinud, et tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad (3-3-1-75-08). Eelnevale tuginedes ei ennista kohus D. Krauze kaebuse esitamise tähtaega.
lg 3 kohaselt kui halduskohus jätab tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata, lõpetab ta määrusega asja menetluse. Kohus, eeltoodu alusel ning juhindudes
Kohus selgitab, et
lg 2 kohaselt menetluse lõpetamise korral ei saa isik uuesti pöörduda kohtusse samas asjas. Eda Muts kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.