Sisuliselt asendub tagasimaksmata krediidi osas krediidilepingu tähtaja lõppemise korral intressi maksmise kohustus viivise maksmise kohustusega. Eelnevalt lähtuvalt leiab kohus, et hageja intressinõue, mis ületab kokku lepitud summat 700 krooni, ei kuulu rahuldamisele. Võlaõigusseaduse (
) § 402 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.
sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 alusel võlausaldaja võib võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 2 kohaselt võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.
lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
lg 1 sätestab, et tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist.
lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.
lg 1 kohaselt võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Sama paragrahvi lg 2 järgi nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 6700 krooni, millest 3000 krooni moodustab põhivõlgnevus, 3000 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata viivis, ning 700 krooni tasumata intress. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude osas, mis puudutab intressi summas 8300 krooni kostjalt väljamõistmist. 3 TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Menetluskulude kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § § 1741 lg 3 järgi kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja poolt 08.04.2009 kohtule esitatud nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks antud juhul kulutused õigusabile koos käibemaksuga 5000 krooni, riigilõiv hagiavalduse esitamise eest 1000 krooni ning riigilõiv kohtuteate Ametlikes Teadaannetes avaldamise eest 100 krooni, kokku 6100 krooni, mille hageja palub kostjalt välja mõista. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt käesoleva seadustiku §s 218 sätestatule. Arvestades, et kohtuotsus on tehtud kirjalikus menetluses ning tagaseljaotsusena, leiab kohus, et mõistlik ning põhjendatud on määrata hageja õigusabikuludeks 1500 krooni. Lähtuvalt eelmainitust määrab kohus kindlaks hageja menetluskulud, milleks on (1500 + 1000 + 100) 2600 krooni. Kuna hagi rahuldati osaliselt, leiab kohus, et põhjendatud on hageja menetluskulud kostjalt välja mõista summas, mis vastab hagi rahuldamise proportsionaalsele ulatusele. Hagi rahuldati 6700 krooni osas, mis moodustab (6700x100/15 000) ligikaudu 45% esialgsest nõudest. Seega tuleb ka menetluskuludena kostjalt välja mõista 45% kindlaksmääratud menetluskuludest, milleks on (2600x0.45) 1170 krooni. Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.